TALLINN, 30. september 2009 - Riigikontrolli audit näitab, et Eesti ei suutnud täita kompleksse saastuse vähendamiseks seatud eesmärki, mille järgi pidid 2007. aasta lõpuks kõik suured loomakasvatusettevõtted omandama keskkonnakompleksloa ja võtma kasutusele parima võimaliku tehnika. Parimat tehnikat on suudetud tänaseks juurutada vaid pooltes loomakasvatuskäitistes. Paljudel ettevõtetel on raskusi kompleksloa nõuete täitmisel ja mõned ettevõtted pole asunud luba taotlema.

Kuigi Euroopa Liit kehtestas parima võimaliku tehnika kasutamise nõude ainult linnu- ja seakasvatusettevõtetele, otsustati Eestis keskkonnasaaste ja jäätmetekke vähendamiseks panna sama ranged kohustused ka veisekasvatajatele ja piimatootjatele. Teiste sõnadega – Eestis on kehtestatud kompleksloa omandamiseks veisekasvatuses rangemad nõuded kui mujal Euroopa Liidus.

Arvestades valdava osa farmide tegelikku halba olukorda, tootjate vähest suutlikkust investeerida ja ka põllumeestele kavandatud toetusi, ei olnud seatud tähtaegade täitmine reaalne. Tekkinud probleemide põhjuseks on ka Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vähene koostöö, mille tõttu jäeti tagaplaanile võetud kohustuste täitmise kontrollimine ja vajadus suunata loomakasvatusettevõtete investeeringutoetusi saaste vähendamisse.

Veisekasvatuse tänapäevastamine nõuab teiste alltegevusvaldkondadega võrreldes kõige suuremaid investeeringuid – 1,1 miljardit kr, kuid sellest on praeguseks, s.o kaks aastat pärast seatud tähtaega, investeeritud ainult pool. Riigikontrolli hinnangul pole tõenäoline parima võimaliku tehnika täies mahus rakendamine ka käesoleval programmiperioodil, mis lõpeb 2013. aastal.

Eriti halb on olukord Lääne-Virumaal, kus 27 käitisest vaid kuus on omandanud kompleksloa. Valdavalt on tegemist vanade amortiseerunud farmidega, kus tehnoloogiline ja majanduslik tase ei ole võimaldanud tagada vastavust kompleksloa nõuetega. Kompleksloa puudumisel ei tohi isik tegutseda, samas soosib riik seaduserikkujaid, makstes neile mitmesuguseid põllumajandustoetusi.

Riigikontroll juhib tähelepanu ka sellele, et Keskkonnaamet on väljastanud keskkonnakomplekslube liiga kergekäeliselt. Load on antud käitistele, kus ei täideta olulisemaid keskkonnanõudeid, mistõttu tootmisobjektide tegelik olukord võib olla halvem, kui komplekslubade omamise põhjal saab järeldada.

Audit näitas, et kuigi 74% loomakasvatusettevõtjatele on riik väljastanud kompleksload, ei vastanud 66% silohoidlatest, 45% kütusehoidlatest ja 31% sõnnikuhoidlatest nõuetele. Riigikontrolli läbiviidud tootjate küsitlus tõi suuremate probleemidena välja lekkivad silo- ja sõnnikuhoidlad ning amortiseerunud kütusehoidlad, mille kordategemine on üha edasi lükkunud.

Auditile lisatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vastustes kinnitatakse, et olukord veisekasvatuses võetakse intensiivsema kontrolli alla. Keskkonnaministeeriumis on koostamisel tegevuskava, mille meetmed aitavad tõsta komplekslubade valdkonnas tehtava töö kvaliteeti ja vähendada saaste ohtu.

Põllumajandusministeerium märgib, et ta saab nõuetele vastavat põllumajandust edendada ainult tootjate suhtes vabatahtlike toetusmeetmete rakendamise kaudu, kusjuures loomakasvatuse arendamiseks on juba määratud toetusi ligi 2 miljardit krooni, millest suur osa on läinud parima võimaliku tehnika rakendamiseks.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected]

Lisainfo

Saastedirektiivi (96/61/EU ja seda asendav 2008/1/EU) ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse rakendamise tähtaeg olemasolevate käitiste jaoks oli 30.10.2007. Selle kohaselt pidid kõik selle seaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad käitised kasutama parimat võimalikku tehnikat. Auditeerimise ajal oli selliseid käitisi 157, kellest loa olid omandanud 116 ja 12 käitajat polnud loa saamiseks taotlust esitanud. Summaarselt kulub loomakasvatuskäitistes parima võimaliku tehnika rakendamise nõuete täitmiseks ligi 2,5 miljardit krooni.

Statistikaameti andmetel oli 2009. a 31. märtsi seisuga Eestis 239 000 veist, sh 100 000 piimalehma, 372 000 siga, 101 000 lammast ja kitse ning 1 762 000 lindu. Suurtes ettevõtetes peeti neist kolmveerand.
 

• Postitatud: 30.09.2009 00:00
• Viimane muudatus: 28.08.2015 20:59
• Viimane ülevaatus: 28.08.2015 20:59