TALLINN, 15. jaanuar 2008 - Riigikontroll leiab, et Statistikaametil tuleks saada terviklik ülevaade, milline on riikliku statistika roll riigi üldises teabevajaduses, sest ameti tegevus ei taga praegu riikliku statistika sisulist kujundamist selliselt, et see vastaks Eesti kasutajate ootustele ja vajadustele. Samuti näitas äsja lõppenud audit, et Statistikaametis ei ole riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumine korraldatud tõhusaimal viisil, tekitades kodanikele, asutustele ja ettevõtetele liigset halduskoormust.

Statistikaametil ei ole riiklike statistiliste vaatluste kavandamisel õnnestunud süsteemselt ja terviklikult ühitada Eesti kasutajate soove EUROSTATi nõuetega (Statistikaameti andmetel tulenes ca 66% 2007. a riiklikest statistilistest vaatlustest EUROSTATi vajadustest). Eesti kasutajatest ning nende infovajadusest puudub Statistikaametil selge ülevaade. Ühtlasi on koostöö statistika kasutajate ning Statistikaameti vahel üldjuhul formaalne kaasamise nõude täitmine, mitte sisukas koostöö. Senine kaasamine seisneb peamiselt selles, et Statistikaameti arvates olulistele asutustele ja organisatsioonidele edastatakse kiri, milles palutakse vajaduse korral teha ettepanekuid riiklike statistiliste vaatluste kava täiendamiseks või muutmiseks.

Auditi käigus korraldas Riigikontroll avaliku sektori statistikakasutajate hulgas küsitluse, mille tulemustest nähtub, et ca 40% vastanutest tarvitab Eesti kohta käiva info hankimiseks regulaarselt ametkondlikku teavet. Seevastu riiklikku statistikat kasutab neist regulaarselt kõigest ca 24%. Uuringu kohaselt eelistatakse ametkondlikku statistikat järjest enam seetõttu, et riiklik statistika ei vasta vajalikul määral kasutajate vajadustele: andmed ei ole ajakohased, piisavalt usaldusväärsed ja detailsed, puuduvad vajalikud metaandmed jms.

I auditiosakonna peakontrolör Juhani Lemmik nentis, et riikliku statistika tegijate ees on raske ülesanne pakkuda laiale üldsusele sõltumatut ja objektiivset teavet. „Selleks on vaja leida tasakaal mõneti vastandlike huvide vahel: ühelt poolt on vaja arvestada rahvusvaheliste standardite ning üldiste statistika tegemise põhimõtetega ja teiselt poolt statistika kasutajate pidevalt muutuvate soovidega. Eestit iseloomustab praegu olukord, kus eelkõige kodumaine kasutaja oma vajaduste ning soovidega on jäetud piisava tähelepanuta. Selle tulemusena täheldasime, et riigi juhtimiseks oluliste otsuste tegemisel eelistavad statistika kasutajad riiklike statistiliste andmete asemel ametkondlikke, kontrollimata andmekvaliteedi ja andmetöötlemise metoodikata andmeid.”

Riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumist ei saa Riigikontroll pidada tõhusaks, sest Statistikaametil puudub terviklik ülevaade ja hinnang, millised andmekogud sisaldavad riikliku statistika tegemiseks sobilikke andmeid. Ligi 160st andmekogude registrisse kantud andmekogust on Statistikaamet vaid 9 puhul analüüsinud (sh ka dokumenteerinud) andmete koosseisu ja kvaliteeti.

Riigi poolt kodanikele, ettevõtetele ja organisatsioonidele andmete kogumisega (sh riikliku statistika tarbeks) põhjustatavat halduskoormust ei hinda ega juhi Eestis keegi. Halduskoormuse piiramatu kasvu vältimiseks peab riikliku statistika tegemiseks toimuv andmete kogumine olema tõhus, kasutades muu hulgas võimalikult suurel määral Eesti riigis olemasolevatesse andmekogudesse talletatud andmeid. Näiteks Riigikontrolli korraldatud põllumajandusstatistika kasutajate fookusrühmas selgus, et paljud põllumajandustootjad peavad esitama aruandeid Statistikaametile, äriregistrile, Maksu- ja Tolliametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Maamajanduse Infokeskusele FADN analüüsiandmebaasi jm. Fookusrühmas osalejad tõdesid, et kuni ei ole leitud võimalusi vähendada andmeesitajate koormust, peaks suurendama nende teadlikkust statistika olulisusest riiklike poliitikate kujundamisel.

Peakontrolör Juhani Lemmik selgitas, et andmete kogumise tõhusamaks muutmiseks ja kodanike administratiivse koormuse vähendamiseks on hulk võimalusi. „Üheks olulisemaks on koostöö andmekogude pidajate ning Statistikaameti vahel selleks, et tagada andmekogudesse kogutavate andmete sobivus riikliku statistika tarbeks. Senisest kasutajakesksemat arendamist vajab ka Statistikaametis andmete kogumiseks kasutatav infosüsteem eSTAT.”

Riigi tekitatava halduskoormuse hindamisel ja juhtimisel on vajalik justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Statistikaameti vaheline tõhus koostöö.

Rahandusminister, justiitsminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister ja Statistikaameti peadirektor nõustusid valdavas osas auditi järeldustega ning lubasid arvestada enamiku soovitustega.

Rahandusministeeriumil on kavas tänavu I kvartalis moodustada töörühm, kelle ülesandeks on riikliku statistika ja selle tootmisega seotud seaduste ülevaatamine, seaduste rakendamisel tekkinud probleemide analüüs ning ettepanekute tegemine seaduste muutmiseks.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 15.01.2008 00:00
• Viimane muudatus: 15.09.2015 10:43
• Viimane ülevaatus: 15.09.2015 10:43