TALLINN, 11. aprill 2007 - Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi äriühingute ja asutatud sihtasutuste suunamine ning järelevalve korraldatud otstarbekalt ja toimivalt. Tänase korralduse jätkudes pole välistatud risk, et korduda võib ASiga Werol Tehased ja ASiga Eesti Viljasalv juhtunu.
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste auditeerimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisalas näitas, et riigil puudub ühtne, kokkulepitud ja avalikustatud osaluspoliitika.
Pole üheselt selge, miks riik äriühingutes ja sihtasutustes osaleb ning milliseid eesmärke ta omaniku ja asutajana soovib saavutada. Seetõttu valitseb oht, et äriühingud ja sihtasutused ei pruugi oma tegevuses lähtuda riigi huvidest.
Läbipaistvaks ei saa lugeda ka ministrite tegevust äriühingute ja sihtasutuste nõukogude suunamisel: kirjalikke suuniseid enamasti ei anta. Ka suhtlevad ministeeriumid tihti juhatustega otse, jättes nõukogu suhtlemisel üldse vahele.
Selge pole ka rahandusministri määratud nõukogu liikmete roll äriühingutes, kuna ainuvastutus riigi äriühingute heaperemeheliku valitsemise eest lasub täielikult osalust valitseval ministril. Riigikontrolli arvates peaks selleks olema riigi äriühingute finants- ja sisekontrollisüsteemide toimimise kontrollimine ja suunamine. Pragu neil sellist ülesannet ei ole.
Äriühingute omanikuna ja sihtasutuste asutajana on riik jätnud nõukogu ülesanded järelevalve teostamisel täpselt kindlaks määramata. Kuna nõukogu liikmed vahetuvad tihti ja ootused neile pole selged, siis on nõukogude tehtava järelevalve tase ebaühtlane ega ole järjepidev.
Mõned aastad tagasi loodud ja nõukogude järelevalve taset parandama pidanud auditikomiteed ei ole neile pandud eesmärki - olla järelevalve teostamisel nõukogu nõustaja - enamasti täitnud. Vaadeldud perioodil auditikomiteed mitmel juhul reaalse kooskäimiseni ei jõudnudki või tegid seda suure hilinemisega. Enamikul juhtudel dubleeriti nõukogu tegevust, kirjalikke soovitusi, hinnanguid ja ettepanekuid järelevalve paremaks korraldamiseks anti vaid üksikutel kordadel.
Riigikontrolli hinnangul tuleks järelevalve taseme parandamiseks tagada juhtimisahela minister-nõukogu toimimine, üheselt määrata kindlaks riigi osalemispoliitika koos peamiste eesmärkidega ning täpsustada ministri ja nõukogu järelevalveülesandeid.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister ning põllumajandusminister nõustusid üldjoontes Riigikontrolli tehtud ettepanekutega. Eelmise valitsuse rahandusminister jäi riigi osaluspoliitika koordineerijana enamiku ettepanekute osas eriseisukohale, hinnates järelevalve tänast korraldust piisavaks ning lubades muudatusi kaaluda uue riigivaraseaduse väljatöötamisel.
Riik osaleb rohkem kui 100 äriühingus ja sihtasutuses, samas pole osalemise põhjuseid ja eesmärke üheselt maksumaksjale avatud. Riigi osaluste väärtus äriühingutes oli 22 miljardit krooni, riigi asutatud sihtasutuste varade maht oli 5,7 miljardit krooni (2005). Riigi osalused äriühingutes moodustasid 2005. aastal 16% riigi rahaliselt hinnatavatest varadest.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
11.04.2007 00:00
-
Viimane muudatus:
15.09.2015 13:42
-
Viimane ülevaatus:
15.09.2015 13:42