Riigikontroll on mures sadade trahvimiljonite laekumata jäämise pärast

Toomas Mattson | 27.06.2007 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 27. juuni 2007 - Riigikontroll on äärmiselt mures Eestis kujunenud olukorra pärast, kus väga paljud õigusrikkujad vilistavad kohustusele maksta ära politsei määratud trahvid – praeguseks on ainuüksi selliseid trahve, mille maksmistähtajast on möödas pool aastat, juba ligi 350 miljonit krooni. See murendab ühiskonna moraali ja õiguskuulekust.

2005. aasta lõpuks oli kuue kuu jooksul laekumata politseitrahvide kogusumma 264 miljonit krooni. 2006. aasta lõpus oli sama näitaja 344 miljonit krooni ehk maksmata summa järjest kasvab. Need on trahvid, mis on liiklus- jt rikkujatele politsei poolt määratud ja mida ei ole vabatahtlikult ära makstud ega ole õnnestunud ka sundtäitmise teel kiiresti kätte saada. Politsei määrab küll trahvi, kuid selle sissenõudmine ei ole politsei vastutusalas, sellega tegelevad kohtutäiturid.

Riigikontroll on alustanud auditit, et toetada politseid, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi nende püüdluses süsteemi toimimist parandada ja tagada, et keegi ei saaks õiguskorda ignoreerida ja jätta trahve maksmata. Täide tuleb viia ka juba määratud karistused, asendades vajadusel rahatrahvi arestiga nagu seadus ette näeb.

Riigikontrolli peakontrolör, õigusteadlane Ülle Madise nentis, et rahatrahvide halb laekumine on tõsine karistuspoliitiline probleem. "Karistatava teo tegemise ja määratud karistuse täideviimise vahele ei tohiks jääda liiga pikk aeg. Karistust peetakse isiku käitumise korrigeerimisel mõjusaks siis, kui see on vältimatu, järgneb teole võimalikult kiiresti ja viiakse ka täide," sõnas Madise.

Politsei andmetel on suisa drastilisi näiteid õigusrikkujatest, kellel on viie-kuue aasta vältel tasumata kuni paarkümmend trahvi.

Ülle Madise lisas, et kui Riigikontroll hakkas uurima, miks rahatrahvid ei laeku, selgus, et Justiitsministeerium, Siseministeerium, Politseiamet, kohus ja kohtutäiturid mõistavad rahatrahvide sundtäitmise tähtaega erinevalt. Seadusest on võimalik saada aru nõnda, et rahatrahvi isikult kättesaamiseks või trahvi asendamiseks arestiga on aega 18 kuud, aga ka nõnda, et rahatrahvi sissenõudmiseks on antud aega 30 aastat. Viimati nimetatud aeg on karistuspoliitiliselt problemaatiline.

Riigikontrolli audit valmib esialgse kava kohaselt mõne kuu pärast.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 27.06.2007 00:00
  • Viimane muudatus: 15.09.2015 13:22
  • Viimane ülevaatus: 15.09.2015 13:22

Veel uudiseid