Riigikontroll: põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamine on heal tasemel

Toomas Mattson | 14.06.2005 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 14. juuni 2005 - Riigikontroll on lõpetanud Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Riigikogu Kantselei 2004. aasta majandusaasta aruannete auditid, mis viidi läbi lähtudes riigieelarve seadusest.

Auditite käigus hindas Riigikontroll mainitud asutuste 2004. a. majandusaasta aruannete õigsust ning andis hinnangu tehingute seaduslikkuse kohta. Kõigi nelja asutuse puhul tuli Riigikontrollil teha mõningaid märkusi majandusaasta aruande õigsuse kohta ning tuua välja tähelepanekuid tehingute seaduslikkuse osas.

Auditite tulemusena leidis Riigikontroll, et raamatupidamisarvestus on üldiselt korraldatud heal tasemel. 1. jaanuaril 2004 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskiri tõi riigiraamatupidamiskohustuslaste jaoks kaasa mitmeid muudatusi võrreldes senise raamatupidamise korraldusega. Riigikontroll leidis, et põhiseaduslikes institutsioonides on riigi raamatupidamise üldeeskirja rakendamine õnnestunud ilma suuremate probleemideta. Enamlevinud puudusena tõime kõigi nelja puhul välja kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute kajastamata jätmist asutuste bilanssides. Samuti esines puudusi tulude kajastamises (Vabariigi Presidendi Kantselei) ning varade õiges kajastamises (Riigikohus).

Tehingute seaduslikkuse ja finantsjuhtimise hindamisel leidsime mõningad läbivad probleemid, mis esinesid mitmes asutuses:

Auditeeritavad on sõlminud liisinglepinguid (eelkõige sõiduautode ning kontoritehnika tarbeks), mis on Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 9 "Rendiarvestus" alusel käsitletavad kapitalirendi lepingutena. Riigieelarve seaduse (RES) § 29 lg 3 kohaselt on riigiasutusel keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti ning võtta muid selliseid kohustusi.

Riigieelarve seaduses ega ka muudes kehtivates õigusaktides ei ole mõistet "kapitalirent" defineeritud. Kuna hetkel on Raamatupidamise Toimkonna Juhend nr 9 ainus dokument, mis selgitab kapitalirendi mõiste sisu, siis on Riigikontroll rendilepingute hindamisel lähtunud mainitud juhendist, kuid samas leiame, et Raamatupidamise Toimkonna Juhendite näol ei ole tegu õigusaktiga vaid raamatupidamise seaduse selgitamiseks ja täpsustamiseks koostatud juhenditega.

Riigikontroll nõustub Õiguskantsleri Kantselei seisukohaga, et RES § 29 lg 3 lauseosa ("riigiasutusel on keelatud kasutada kapitalirenti") on praktikas mitmeti tõlgendatav, kuna rahalist kohustust puudutava mõiste "kapitalirent" legaaldefinitsioon puudub. Riigikontroll on pöördunud rahandusministri poole ettepanekuga seaduse tasandil kehtestada kapitalirendi mõiste definitsioon, et oleks selge milline tegevus rahaliste kohustuste võtmisel on riigiasutustele lubatud ja milline keelatud.

Riigihangete korraldamata jätmist esines Riigikogu Kantseleis ning Vabariigi Presidendi Kantseleis.

Riigikontrolli hinnangul ei vaja Riigikogu Kantselei ega Riigikohus oma põhitegevuseks ametikortereid ning Riigikontrolli hinnangul tuleks kaaluda korterite võõrandamist või küsida välja üüritud korterite eest turuhinda. Auditeeritud perioodil kuulus Riigikohtule 15 ametikorterit, mida üüriti oma töötajatele ning Riigikogu Kantselei andis oma töötajatele kasutada kokku 8 ametikorterit, kus töötajatel tuli tasuda kommunaal- ja halduskulud.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 14.06.2005 00:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 08:48
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 08:48

Veel uudiseid