TALLINN, 5. november 2001 - Riigikontroll on oma hiljaaegu lõppenud auditeis pööranud tähelepanu töötusega võitlemise vahendeile. Auditite tulemusel soovitab Riigikontroll likvideerida praegu olemasolevad võimalused kuritarvitada tööturuteenustele eraldatud raha. Vaja on ka paremini korraldada riigiasutuste omavahelist ning riigi ja ettevõtjate infovahetust.
Tööpuuduse vähendamiseks on riigil kaks teed: kas soodustada ettevõtlust või leida olemasolevatele töökohtadele sobivad inimesed. Viimase puhul on võimalik kasutada mitmeid meetmeid, millest kahte Riigikontroll auditeeris.
Esimeseks on tööandjale makstav toetus, kui ta võtab tööle väiksema konkurentsivõimega inimese - puudega inimese, noore, lapseootel või noore ema või pikaajalise töötu.
Sellest võimalusest ei ole kõik tööandjad teadlikud. Välja valitud ettevõtted aga rikuvad pahatihti lepingutingimusi: vallandavad töötaja enne ühe aasta möödumist, ei esita õigeaegselt palgatõendeid ja tööajatabeleid, ei tasu töötaja pealt sotsiaal- või tulumaksu. See tähendab, et väiksema konkurentsivõimega töötu töölevõtmise eest saadavat toetust võidakse kasutada mittesihipäraselt, mistõttu riik raha eraldamisega loodetud tulemust ei saavuta.
Ehkki tööhõiveametid on enamasti järginud toetuse maksmise reegleid, ei ole riik alati nõudnud toetuse tagastamist, kui ettevõtja on lepingutingimusi rikkunud. Kokku kontrollis Riigikontroll kolmes tööhõiveametis 38 lepingut, millest 14 ehk enam kui kolmandiku puhul rikuti toetuse saamise tingimusi.
Teiseks võimaluseks leida olemasolevatele töökohtadele sobivad inimesed on tööturukoolitus, millele riik eraldas eelmisel aastal ligi 40 miljonit krooni.
Auditis selgus, et koolitusraha eraldamist reguleerivad seadused ei võimalda lähtuda reaalsetest vajadustest. Näiteks on Tööturuamet lähtunud reaalse elu vajadusest korraldada ka alla 120-tunniseid koolitusi, kuigi tööturuteenuste seadus seda ei luba. Ka erakooliseaduse järgi on see keelatud, sest koolitust tohib töötutele osta vaid koolitusloaga firmadelt, kuid koolitusloa saavad vaid ettevõtted, kes osutavad pikemaid koolitusi kui 120 tundi. Seetõttu soovitab Riigikontroll kaaluda nimetatud seaduste muutmist, et töötute koolitamisel oleks Tööturuametil võimalik järgida seadust ja osta töötute koolitust vastavalt vajadusele.
Riigikontroll leidis ka, et kontrollitud tööhõiveametid ei korraldanud ühelgi juhul koolitaja leidmiseks riigihanget, kuigi mitmed tellimused ületasid riigihanke piirmäära. Näiteks Ida Virumaa Tööhõiveamet kulutas 2000. aastal koolitusele 9,2 miljonit krooni, millest 5,3 miljoni puhul rikuti riigihanke piirmäära. Riigikontroll ei leidnud küll korruptsioonijuhtumeid ega koolitusele lubatust enama raha kulutamist, kuid rõhutamist väärib, et võimalus selleks on olemas ja selliste juhtumiste tekkimine tulevikus ei ole välistatud.
Kuna Eestis pole töötute ja tööturuteenuste riiklikku registrit, ei saa tööhõiveametid üksteise andmeid kasutada. Seni aga säilib risk, et töötu saab ennast arvele võtta mitmes tööhõiveametis.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
05.11.2001 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 20:07
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 20:07