Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1932/33 a. aruandele n.n. „punane raamat” ilmus tänavu eelmise aasta ulatuses mõnede väheste täienduste ja muudatustega. Raamat jaguneb kahte ossa: I ossa on mahutatud Riigikontrolli tegevuseülevaade 1932/33 a. kohta, II osas on toodud Riigikontrolli revisjoni märkused.
Tegevuseülevaatest nähtub, et Riigikontrolli tegevuse alasse kuulus 1932/33 a. lõpul 1650 riigiasutuse, -ametkoha ja -ettevõtte arve- ja majapidamise ning rahalise asjaajamise kontrollimine. Teostades eel-, faktilist ja järelkontrolli, Riigikontroll on endiselt erilist rõhku pannud faktilisele kontrollile, kui tähtsamale ja tulemusrikkamale funktsioonile. 1932/33 a. on kohapeal toimetatud 1220 revideerimist. Revisjonil avalikuks tulnud kuritarvituste tagajärjel saadeti 1932/33 a. prokuratuuri korraldusse 20 asja 30 ametniku ja 9 eraisiku kohta eeluurimise algatamiseks. Ka on revideerimiste tagajärjel karistatud distsiplinaarkorras 49 ja ametist tagandatud 11 ametnikku.
Järelkontrolli korras on Riigikontroll selgitamisele võtnud asutuste operatsioone 10.271.491 krooni suuruses põhjusel, et need ei olnud küllaldaselt tõestatud dokumentidega või tekkis kahtlus nende seadusepärasuse kohta.
Faktilise ja järelkontrolli korras selgitamisele võetud summade lahendamise kohta toodud tabelist selgub, et 1932/33 a. on lahendatud tasumisega riigitulude või summade uuendamise arvele 41.268 krooni ja juure- või tagasimaksu määramisega 7.543 krooni.
Punase raamatu II osas on toodud riigiasutuste ja -ettevõtete tegevuse revisjoni tulemused üksikute ministeeriumite järele. Revisjonil leitud puudustest võiks ära märkida järgmised:
Hariduse- ja sotsiaalministeerium:
Seevaldi vaimuhaigemaja majandusejuhataja revideerimise ajal ei suutnud õiendada temale antud avanssi 3.470. kr. ning lahkus revidentide kohale jõudmisel asutusest. Teisel päeval ilmus majandusejuhataja ja esitas raha ning dokumendid. Viimastest osa aga oli tasumata. Majandusejuhataja vabastati ametist ja asi anti lahendamiseks kohtuvõimudele.
Vaivara lastekodu perenaise ja eestöölise kahjulik ja korratu tegevus majapidamises ja nõrk järelvalve sel alal; mõlemad vabastati teenistusest.
Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonnas eriti puudulik oli arvestamine metsamaterjalide valmistamise, tarvitamise ja seisu alal. Valmistatud ja äratarvitatud metsamaterjalide kvantumi polnud võimalik kindlaks teha, puudulikult koostatud dokumentide ja raamatutes sissekannete puudumise tõttu. Ühtlasi selgus, et aruannetes oli kaks palgatabelit metsamaterjalide väljaveo kulude alal arvestatud kuluks kahekordselt. Peale selle ilmestus, et õppe- ja katsemetskonnast väljaantud raiepiletid ei olnud seaduslikus korras tempelmaksustatud. Riigikontrolli poolt Tartu maksuinspektorile saadetud tempelmaksustamata raiepiletite pealt määrati täiendavalt tempelmaksu ja -trahvi 1.196 krooni.
Kaitseministeerium:
Kuues revideeritud väeosas leiti, et pühadeks puhkuselelastud sõdurid ei olnud toidult maha arvatud, mille tagajärjel riigisummadest oli väeosas säästsummadesse rohkem üle kantud kui õigus 1.226 kr., missugune summa kontrolli nõudmisel riigisummade arvele tagasi maksti.
Kuna nähtus oli kujunenud laialdaseks, pööras Riigikontroll Varustusevalitsuse ülema poole, kes oma ringkirjaga juhtis väeosade tähelepanu sarnasele lubamatu ja seadusevastasele väärnähtusele ja nõudis, et kõik väeosad viiksid läbi vastavad parandused aruannetes ja üleliigselt väljavõetud summad tagasi kannaksid riigisummadesse. Selle ringkirja tagajärjel kanti riigisummadesse tagasi 1.086 krooni.
Ühes väeosas oli aasta lõpuks ebaõige arvestuse järgi väeosa jaoks riigisummadest rohkem välja võetud 2.574 kr., missugune summa õiendati kontrolli nõudmisel riigituludesse tagasimaksmisega ja aruande korras.
Ühe teise asutuse revideerimisel selgus nähe, et ülem oli palganud päevatöölisena enese otsekohesesse käsutusse oma poja, teine ülem jälle oma tütre. Tehti korraldus, et säärane nähtus enam ei korduks.
Ühes asutuses selgitati riigi ja säästvara vahekordi ja nõuti riigivarandusest säästvarasse üleantud sisseseadete eest tasumist. Määratud komisjoni otsuse kohaselt, missuguse otsuse Sõjanõukogu kinnitas, kuulub tasumisele riigisummadesse 6.452 kr. Otsus on täitmisel.
Kohtu- ja siseministeerium:
Ministeeriumi keskasutuse revideerimisel selgus, et osa Tallinna Hüpodroomi totalisaatorilt valvekomitee ja korra alalhoidmise kulude katteks laekuvatest summadest, mis läheb Kohtu- ja siseministri käsutusse, on tarvitatud õige mitmesugusteks otstarveteks, kusjuures osa kulude kohta puuduvad ligemad andmed ja osa summasid on isegi kulutatud Riigikontrollnõukogu poolt määratud tagasimaksude katteks. Riigikontroll võtnud arvesse, et tähendatud summade kasutamiseks puudub seaduslik alus, palus Kohtu- ja siseministrit, kooskõlas Riigikogu poolt vastuvõetud sooviavalduse pkt. V eeskirjaga, kõnesolevad summad kanda riigikassasse ja nõutada nende kasutamiseks seaduslik alus.
Kohtupristavite asjaajamise revideerimisel selgusid mitmesugused väärnähtused Pärnu, Jõhvi ja Otepää jaoskonnas, mille tagajärjel üks süüdlane (E. Oja) anti prokuratuuri korraldusse, kuna teine kohtupristav karistati distsiplinaarkorras.
Ühe politseikomissari ja ühe linna raiooni konstaabli asjaajamise revideerimisel selgus, et viivitatakse vastuvõetud summade edasiandmisega ja osa summasid hoitakse erapangas jooksval arvel; revisjoni andmetel Politseivalitsuse direktor karistas komissari valju noomitusega.
Majanduseministeerium:
Maksudevalitsuse otsemaksude alal selgus, et tuludokumentide revideerimisel mitmel juhul oli määratud ekslikult vähem maksu või jäetud maksustamata maksuobjektid, mille tagajärjel nõuti juuremaksu aruandeaastal 16.345 krooni.
Tolli alal selgus, et aruandeaastal on ette tulnud üksikuid kauba attesteerimisi mitte vastava tariifi § järele. Majanduseminister esines Vab. Val. ettepanekuga vabastada sisseveotollist summas Kr.5.075 ühe kohaliku äri poolt välismaalt sissetoodud nisu viimase inimtoiduks kõlbmatuks muutmise põhjusel. Riigikontroll kohapeal asjaoludega tutvunedes leidis, et inimtoiduks kõlbmatu on vaid väiksem osa rukist. Selle tagajärjel vabastati tollist vaid summas 1575 kr., kuna 3500 kr. nõuti sisse. Kontrollides ühele kodumaa klaasivabrikule välismaalt saabunud sisseseade ja materjalide sisseveotollist kavatsetud vabastamist summas Kr.15.000.– selgus, et tollimaksust vabastamiseks nimetatud summas puudub alus. Riigikontrolli nõudmisel vähendati Majanduseministri poolt vabastamiseks ettepandud summat 5.523 kr. võrra.
Asundusekapitali alal on makstud ühele erapangale võõrandatud maadel lasuvate võlgade valitsemise eest 17.155 kr. võrra rohkem, kui vastavad seadused ja määrused seda võimaldavad. Nimelt on makstud tähendatud pangale laenude valitsemise tasu 5% laenude saldolt arvates, kuna panga põhikirja järgi võis maksta ainult 0,5%.
Asundusekapitali arvel omandatud ühe erapanga 3,5% pantkirjadelt ei ole arvatud ega sisse nõutud %%, mille tõttu riik on kaotanud 742 kr.
Pikalaenu Panga alal on jäetud arvestamata %% ühe tööstuse ettevõtte laenult ja ühte panka mahutatud hoiusummadelt. Riigikontrolli nõudmisel Vab.Val. kohustas panka sisse nõudma tööstuslaenu %% 29.880 kr., kuna hoiusummade %% alal ei järgnenud korraldust.
Vene-Balti tehaste alal on pank ära tarvitanud temale mittekuuluvaid riigisummasid 42.792 kr.
Vab.Val. korraldusel ostis pank „A” liigi summade arvel teatud keskühisuselt ühe maksuraskustesse sattunud majanduseühisuse klientide protestitud veksleid nom. summas 32.974 kr., makstes nende eest 10.000 kr.
Riigitrükikojas tuli ilmsiks faktilisel revideerimisel raiskamine valmistööde laos ca 4600 kr. väärtuses. Revideerimismaterjalid esitati kohtuvõimudele ja süidlane vahistati.
Põllutööministeerium:
Kohtla metskonnas selgus laiaulatuslik päevatöötabelite, ehituse- ja remonttöö arvete võltsimine. Päevatöötabelitesse on võltsimise otstarbel allkirju võetud isegi 10–12 aasta vanuseilt lastelt. Esialgselt selgitamisele võetud riigikahju 1.842 kr.
Roela metskonnas omandas metskonna asjaajaja päevatöötabeli võltsimise teel 274 kr.
Märjamaa metskonnas teostati hooletult ja pealiskaudselt ehituse ja remonttööde järelvalvet ja nende vastuvõtmist, millega võimaldati ettevõtjaile vahetada ümber riigi poolt antud kõrgeväärtuslik puumaterjal vähemväärtusliku materjali vastu ja omandada materjalide ülejäägid. Peale selle on ettevõtjaga lõpparve tegemisel ettevõtja kasuks arvestatud töid palju suuremal määral, kui oli tehtud neid tegelikult, mille tõttu makseti ettevõtjale rohkem, kui tema oli õigustatud saama.
Maareformi teostamise operatsioonide aruannete revideerimistulemustena märkis Riigikontroll muuseas järgmisi asjaolusid: 1) Põllutööministeerium ei ole suutnud likvideerida võõrandatud inventari 12 aasta jooksul; 2) arvepidamine oli puudulik algusest peale; 3) inventari võõrandamis- ja likvideerimisearuanne on raamatutega kokku kõlastamata.
Teedeministeerium:
Uute raudteede ehituseameti tööarvete läbivaatamisel ilmestus korduvalt, et nendes arvetes esinevad niisugused tööd, mida ettevõtjad lepingu tingimuste kohaselt olid kohustatud tegema eritasuta. Riigikontrolli protestide tõttu kärbiti tasusid arvetes umbes 2000 kr. suuruses.
Ehitusameti alal ilmestus, et dokumentidesse märgiti töölisi töölolnuiks päevadel, mil need tegelikult puudusid, ning nende päevade eest väljaviidud tasusummad omandati. Samuti ilmestus, et päevatöölised, kes arsti poolt haiguse tõttu töölt vabastatud, on samal ajal (umbes ühe kuu kestel) vastavate kokkulepete alusel teinud tükitööd, saades ühe ja sama aja eest toetust haigusepäevade ja tasu tükitöö eest.
Postiasutuste tuluaruannete ja dokumentide revideerimisel ilmestus, et mitmel juhul oli telefonitarvitajatele määratud vähem maksu või mõned telefoni lisamaksuobjektid olid jäetud maksustamata. Riigikontrolli nõudmisel tasuti täiendavalt telefonimaksu 1.717 krooni.
Veeteede valitsuse aruannete revideerimisel tuli ilmsiks, et materjale osteti korduvalt väga väikestes kvantumites mõne krooniliste summade eest, missugust ostmisviisi ei saa pidada otstarbekohaseks. Suuri töid lasti teha ilma lepinguid sõlmimata ja tehtud tööd võeti vastu ilma akte kokku seadmata. Ka seisavad Veeteede valitsuse käes juba mitu aastat suuremad summad, mis kuuluvad riigituludesse andmiseks. Suurema osa nendest summadest moodustavad end. Laevasõidu ameti puhaskasu varanduste müügist saadud summad j.t.
Välisministeerium:
Saatkondade revideerimisel selgus üldise nähtena, et Konsulaar-, visa- j.t. maksude sissenõudmine ning arvestamine praegusel kujul tekitab palju tööd. Mõnes saatkonnas ei peetud kassaraamatut à jour, vaid laekunud maksud kanti sisse ainult üks kord kuus, kuu lõpul.
Ühes saatkonnas peeti aga kaks kassaraamatut.
Kirjavahetuse registreerimise suhtes saatkondades ei ole pandud maksma ühtlast korda, enamasti see toimub vana süsteemi järgi. Oleks tarvis asjaajamist ajakohaselt lihtsustada ja sisse seada maksude tasumiseks konsulaar-margid. Siis saaks kokku hoida kantselei tööjõudude kulu alal.
Kaunase saatkonna majanduslikud kulud olid liiga suured, peale saadiku ruumika ametikorteri oli üüritud kaheliikmelise ja väga väikese tegevusega saatkonna kantseleiks veel üks suurem korter.

V.a.
„Päevalehe”
„Vaba Maa”
„Kaja”
„Postimehe”
„Maalehe”
„Rahva Sõna”
„Võitluse”
„Vesti Dnja”
„Revalsche Zeitung”
Toimetusele.

Lahkeks avaldamiseks.

/A. Leufeldt/
Rkt. peasekretär
„9“ jaan. 1934 a.

• Postitatud: 09.01.1934 00:00
• Viimane muudatus: 19.03.2010 13:29
• Viimane ülevaatus: 19.03.2010 13:29