Riigikontroll avaldas 8 auditit Euroopa Liidu toetuste rolli kohta riigi toimimise eri valdkondades

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 6. detsember 2017 – Riigikontroll avaldas täna 8 auditit, mis käsitlevad Euroopa Liidu toetuste rolli Eesti riigi erinevates toimimisvaldkondades, ja neid kokku võtva aruande. Novembri algul Riigikogule esitatud Riigikontrolli aastaaruanne tõi välja, et riik peaks valmistuma olukorraks, kus uuel eelarveperioodil eurotoetused vähenevad – rahandusministeeriumi hinnangul Brexiti mõju arvestamata ligi 40 % ehk 1,5 miljardi euro võrra.

Riigikontrolli üldauditi kokkuvõtvad tähelepanekud:

  • 90% praegu ELi toel rahastatavatest tegevustest on ministeeriumide hinnangul vajalikud ka pärast aastat 2020. Riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt ELi toetusraha. Üheks näiteks on riigi teedevõrgu arendamine, mida finantseeritakse aastatel 2014–2020 ca 36% ulatuses ELi toel. Samuti on peamiselt ELi toetustest rahastatud töövõimereformi elluviimist ning finantseeritakse mitmete tööturuteenuste pakkumist. Ettevõtluse ja regionaalarengu rahaline toetamine toimub ca 85–90% ulatuses ELi fondidest.
  • ELi toetuste vähenemise korral loodavad ministeeriumid, et vajalikud tegevused viiakse ellu riigi muudest tuludest. Tegevusi, millega jätkamist ministeeriumid ka järgmisel ELi eelarveperioodil vajalikuks peavad, rahastatakse praegusel perioodil ELi toetustest 3 miljardi euro ulatuses.
  • ELi toetustest finantseeritavate ja ka edaspidi vajalike tegevuste rahastamise oluline vähenemine puudutaks ministeeriumide hinnangul paljusid riigi ülesandeid ja eesmärke.

Valdkondlike alaaruannete täistekstid allalaadimiseks:

1) Töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Sotsiaalministeerium juhtis Riigikontrolli tähelepanu, et ELi toetustest on rahastatud osa riigi ning omavalitsuse teenuseid. Teiste hulgas on sellisteks eakate ja erivajadustega inimeste hoolekandeteenused, mille osutamise kohustus tuleneb seadusest. Kui järgmisel ELi eelarveperioodil ei saada vajalikke ELi toetusi või lisaraha riigieelarvest ning ilmneb, et omavalitsused ei suuda ELi toetuste abil osutatud teenuste pakkumist jätkata, on üks võimalik tagajärg teenuste mahu vähenemine.
Samuti märkis Sotsiaalministeerium, et näiteks kui ELi raha järgmisel perioodil jääb vähemaks, kuid peaks tekkima vajadus teha täiendavaid investeeringuid tervishoiuvaldkonnas või erihoolekande taristusse, siis tuleb need teha teenuse osutajate omavahenditest. Erilisi võimalusi suurhaiglate ja erihoolekandeteenuse pakkujate tuluallikate suurendamiseks siiski ette näha pole.

2) Hariduse ja teaduse, tööturul vajalike oskuste arengut ning lõimumist ja kohanemist soosivate tegevuste rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate praeguste hinnangute kohaselt on rahastuse vähenemise korral peamine probleem hariduse kvaliteedi kehvemaks muutumine kõikidel haridusastmetel, s.o üldharidus, kutseharidus ning kõrgharidus. Kõige ulatuslikumalt mõjutab kvaliteedi kehvenemine teadust ja kõrgharidust. Teaduse jätkusuutlikkus on oluline tegur majanduskasvu ning heaolu saavutamisel. Kui teaduse jätkusuutlikkuse probleemiga edasi ei tegeleta, võib ministeeriumi hinnangul väheneda noorte õppima asumine loodus- ja täppisteaduse valdkonna erialadele.
Rahastuse lõppemine või kahanemine mõjuks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnike hinnangul pärssivalt ka elukestva õppe arengule. Väheneks täiskasvanute tasemeõppesse tagasipöördumine ning õppes osalemist poleks võimalik enam toetada. Ametnike sõnul väheneks ilmselt ka kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ning ümberõppe kättesaadavus
.

3) Ettevõtluse rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Ettevõtluse toetamine sõltub praegu ca 90% ulatuses Euroopa Liidu rahast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul mõjutaks ELi raha oluline vähenemine negatiivselt Eesti arengueesmärke, näiteks teadus- ja arendustegevust ning ettevõtete uuendusmeelsust. Ekspordi arendamise ja turismitoetuste lõpetamine pärsiks Eesti konkurentsivõimet välisturgudel ning Eesti atraktiivsust turismi sihtkohana.

4) Regionaalarengu rahastamine Euroopa liidu toetustest
Rahandusministeerium regionaalarengu toetuste rakendusasutusena tõi esile, et vajaliku rahastuse mittesaamine kahandaks muu hulgas (maa)piirkondade konkurentsivõimet ja töökohtade loomist ning väljaränne keskustesse kiireneks veelgi.

5) Keskkonnavaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Keskkonnaministeeriumi eksperdid leiavad, et kui ELi järgmisel eelarveperioodil ei ole Eestil kasutada piisavalt toetusraha seniste tegevuste jätkamiseks ning kulude katmiseks ei leita ka riigisiseselt raha, võib selle tõttu edasi lükkuda mitmete ELi direktiivides seatud keskkonnaeesmärkideni jõudmine, nagu veekogude hea seisundi saavutamine või elurikkuse vähenemise peatamine. Halvemal juhul võib liigse keskkonnasurve ja ebapiisavate leevendusmeetmete tõttu keskkonnaseisund ka kehvemaks muutuda.

6) Keskkonnahädaolukordadeks valmisoleku rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Siseministeerium leiab, et rahastuse vähenemisel võivad pikeneda päästekomandode reageerimiskiirused. Risk, et üks või teine kasuliku eluea ületanud sõiduk rivist välja langeb, võib suurema tõenäosusega realiseeruda.
Säilib reostustõrjevõimekus praegusel tasemel (2,4 km2 / 24 h), jäädes HELCOMi soovitustele ligi kaks korda alla. Samuti tuleb teenistust jätkata oma kasuliku eluea ületanud laeval, mille remondiks tuleb rohkem investeerida. Säilib olukord, kus seirelennuki kättesaadavuses esinevad lüngad korraliste hoolduste ja võimalike parandustööde ajal, s.t et siis patrull-lende ei toimu ja võimalik reostus võib jääda õigel ajal märkamata.

7) Transporditaristu rekonstrueerimise ja ehitamise rahastamine Euroopa Liidu toetustest
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõi muu hulgas esile, et kui transpordivaldkonna rahastamine peaks pärast 2020. aastat vähenema, on reaalne tagajärg teede- ja raudteevõrgu kvaliteedi halvenemine. Puudulik investeerimine raudteesse võib viia reisirongiteenuse kvaliteedi või kättesaadavuse languseni.

8) IT-valdkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest
IT-valdkonna puudulik rahastamine võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul viia muu hulgas e-teenuste kvaliteedi languseni või halduskoormust vähendavate teenuste ebapiisava arendamiseni.

NB! Riigikontroll rõhutab, et hinnangud, milline võib olla euroraha vähenemise mõju ühes või teises valdkonnas, pärinevad ministeeriumidelt, mitte Riigikontrollilt.

Siit saate alla laadida kõik 8 auditit koos n-ö katusauditiga: Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest

Riigikontrolli auditite eesmärk oli hinnata, kas riik on teinud ettevalmistusi, et tagada riigi ülesannete täitmine ka Euroopa Liidu toetuste vähenemise korral. Riigikontroll koostas küsimustiku, mis hõlmab praegu Euroopa Liidu toetustest rahastatavaid tegevusi. Tegevuse rakendamise eest vastutavalt valitsemisalalt (rakendusasutuselt) palus Riigikontroll järgmisi hinnanguid:

  • millised praegu Euroopa Liidu toel finantseeritavad tegevused peaksid jätkuma ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil;
  • kui palju on nendeks tegevusteks eeldatavasti raha vaja;
  • kuidas kavandatakse rahastada tegevusi siis, kui kasutada on vähem toetusraha;
  • millised võiksid olla eeldatavad mõjud valitsemisala valdkondlike eesmärkide saavutamisele ja/või avalike teenuste tagamisele, kui vajaliku tegevuse peaks siiski lõpetama või rahastamist vähendama.

Riigikontroll peab mõistlikuks, et järgmises, aastaid 2019–2022 puudutavas riigi eelarvestrateegias esitaks Rahandusministeerium üksikasjaliku selgituse ning aja- ja tegevuskava, kuidas ja milliste protsesside raames Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks valmistutakse. Riigi vajadusi, võimalusi ja kuluvalikute alternatiive kahanevate välistoetuste korral tuleb analüüsida ning käsitleda terviklikult ja arusaadavalt. Laiapõhjalisemaks prioriteetide seadmiseks tuleks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi planeerimisse kaasata ka Riigikogu.

Taustaks
Eesti riik on iseseisvuse taastamisest alates saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks. Riigikontrolli ülevaade ei käsitle põllumajanduse ja kalanduse toetusi, kuna need kujunevad erialusel ega lähtu liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti ega kogurahvatulu näitajatest.

Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt ligikaudu pool valitsussektori investeeringuist ja ca 11% Eesti riigieelarve kuludest tehtud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toel.

Aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Eestile eraldatava raha hulk pole veel teada, ent Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb see Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kalandus- ja põllumajandustoetusi arvestamata kuni 40% ehk ca 1,5 miljardi euro võrra.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee

  • Postitatud: 6.12.2017 10:15
  • Viimane muudatus: 21.12.2017 12:09
  • Viimane ülevaatus: 21.12.2017 12:09

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit 4,4 miljardi euroga.

Markus Waechter / Caro / Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid