Kaitseväe lahinguvalmidus, mehitatus ja varustatus on paranenud

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 8. veebruar 2017  – Riigikontrolli hinnangul on kaitseministeeriumis ja kaitseväes viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduse vallas märkimisväärne areng ning kaitseväe üksuste mehitatus ja varustatus on aastatel 2012–2016 paranenud. Kaitseministeerium ja kaitsevägi peavad senisest enam pöörama tähelepanu õppekogunemise osaluse suurendamisele ja ajateenistuse katkestajate hulga vähendamisele.

Audit kinnitab, et kaitseväe lahinguvalmidust on arendatud süsteemselt, kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ eesmärkidega. Sihiks seatu tulemuslik elluviimine ning seeläbi kaitseväe mehitatuse ja varustatuse parandamine on olnud võimalik, kuna praegune riigikaitse arengukava on planeeritud realistlikult (erinevalt „Sõjalise kaitse arengukavast 2009‒2018“) ja selle elluviimiseks on olnud ka raha.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused (riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel) hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Mehitatuse tagamiseks on ajateenijate väljaõpetamine ja reservväelaste õppekogunemiste läbiviimine suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas 2013–2022 üksustele ettenähtud prioriteetsuse järjekorras. Samas ei suudeta tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi.

Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest sobivad. Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%. Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Audit näitas, et viimase nelja aasta jooksul on aruandlussüsteemi muudetud paremaks ja välja töötatud aruandlussüsteem annab otsustajatele regulaarse ülevaate kaitseväe lahinguvalmiduse hetkeseisust. Kuna see aruanne pannakse kokku mahukate andmetabelite põhjal käsitsi, siis võtab selle koostamine põhjendamatult palju kaitseväe ressurssi ning aruandes on andmete sisestamisest põhjustatud ebatäpsusi. Aruandlusformaadis puudub ülevaatlik info selle kohta, kui kaugel ollakse riigikaitse arengukava 2013–2022 eesmärkide saavutamisega. Kaitseministeerium on 2016. aastal riigikaitse arengukava uue versiooni (aastateks 2017–2026) koostamisel aruandlussüsteemi täiustanud ning mitmed auditis tuvastatud puudused kõrvaldanud.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega.

NB! Auditiaruande täistekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang kuni aastani 2022, aruande lisad on salajased. Avalik on auditiaruande kokkuvõte, mille saab alla laadida Riigikontrolli veebilehelt.

Taustaks
Aastatel 2013–2016 on kulunud riigikaitsele 1,6 miljardit eurot (keskmiselt 400 miljonit eurot aastas). 2017. aastal on planeeritud kaitse-eelarve 482 miljonit eurot. Kaitse-eelarve planeerimise piirsumma on alates 2012. aastast 2% sisemajanduse koguproduktist. Kaitsekulude püsimine 2% tasemel sisemajanduse koguproduktist annab võimaluse hoida kaitse-eelarves personali-, tegevus- ja investeeringukulud enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et peale palgakulude on piisavalt raha väljaõppeks ning kaitseväelastele uue varustuse ja relvastuse hankimiseks.

 
2011*
2012
2013
2014
2015
2016**
2017
Kaitsekulud
(miljonites eurodes)
280
339
361,4
383,3
412,2
451,2
482,0

* 2011–2015 reaalselt tehtud kulud
**2016–2017 kaitse-eelarves planeeritud kulud

Riigikontroll hindas auditis:

  • Kas kaitseväe üksuste lahinguvalmidust on arendatud riigikaitse arengukava eesmärkidest lähtuvalt?
  • Kas aruandlus võimaldab kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhtkonnal saada tõese ülevaate riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamise seisust ja üksuste lahinguvõimest?

Auditis vaadati muu hulgas, kas Riigikontrolli 2013. aasta auditis „Kaitseväe sõjalise valmisoleku suurendamiseks ja mobilisatsiooniks vajalike varude moodustamise, hoidmise ja uuendamise tulemuslikkus aastatel 2009–2012” tehtud soovitused on ellu viidud. Auditi käigus selgus, et kaitseministeerium ja kaitsevägi on enamiku soovitusi täitnud ning osa soovitusi on täitmisel.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll

  • Postitatud: 8.02.2017 13:00
  • Viimane muudatus: 8.02.2017 16:10
  • Viimane ülevaatus: 8.02.2017 16:10

Eesti kaitseväelased laskmas tankitõrjerelvast Javelin. 22.01.2016.

Kaitseväe Peastaap

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid