Septembris toimuv rahvahääletus nõuab tehtava otsuse igakülgset läbimõtlemist ja kõikide mõjude kaalumist. Püüan siinkohal anda ülevaate, milliseid muutusi toob Euroopa Liiduga liitumine kaasa avaliku sektori auditeerimisele Eestis, ning vastata küsimusele, kas keegi kontrollib, kuidas kasutatakse Eesti makstavat raha Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu raha ja Eesti enda raha
Liitumine toob peamise arenguna kaasa Euroopa Liidu raha senisest suurema kasutamise Eestis. Sellele arengule peab reageerima ka Riigikontroll. Mida see tähendab?
Vastus nõuab kõigepealt selgitust, kuidas Riigikontroll otsustab, mida auditeerida. Et Riigikontrolli pädevusse kuulub väga paljude asutuste, organisatsioonide, valdkondade ja probleemide auditeerimine, tuleb teha valik. Valiku aluseks on peamiselt küsimusega seotud raha ja mõjutatud inimeste hulk ning suurem väärkasutuse risk.
Riigikontroll on käsitlenud Euroopa Liidu raha oma auditites samaväärsena Eesti riigieelarve rahaga, kavandades selle kasutamise auditeerimist samadest kriteeriumidest, rahalisest olulisusest ja riskihinnangust lähtuvalt. Riigikontrollile ei ole määratud mingeid norme, millises mahus auditeerida Euroopa Liidu ja millises Eesti raha. Ükskõik millisest allikast pärit avaliku sektori raha tuleb kasutada otstarbekalt ja seaduslikult. Selline põhimõte jääb kehtima igal juhul, nii siis, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, kui siis, kui ta seda ei tee.
Kuigi Euroopa Liidu summade osakaal jääb riigieelarve kulutuste taustal suhteliselt väikeseks, on see mõnes valdkonnas arvestatav. Tekib kindlasti ka valdkondi, kus valdavalt Euroopa Liidu raha kasutataksegi. See tähendab auditite valiku kriteeriume silmas pidades mõningast nihet ka audititeemades: osa tähelepanu läheb Eesti riigieelarvelt kõrvale.
Kontroll Eesti avaliku sektori rahakasutuse üle suureneb
Kirjeldatud muutus ei ole aga suur, sest sisuliselt võib pärast liitumist tegutseda Eestis kaks riigikontrolli. Lisaks Eesti Riigikontrollile on õigus avaliku sektori välisauditeid läbi viia Euroopa Kontrollikojal (European Court of Audit).
Euroopa Kontrollikoda täidab Euroopa Liidus sarnast rolli mis Riigikontroll Eestis. Koja peamine ülesanne on auditeerida Euroopa Liidu iga-aastast olulisimat aruannet – Euroopa Komisjoni aastaaruannet. Selleks auditeerib kontrollikoda liidu kõiki raamatupidamisaruandeid, et teada saada, kas kogu eelarvetulu on laekunud ning kõik kulutused tehtud seaduslikult. Vaadatakse ka finantsjuhtimise usaldusväärsust. Lisaks viib Euroopa Kontrollikoda olulisemates küsimustes sarnaselt Eesti Riigikontrollile läbi eraldi auditeid.
Auditite käigus külastavad Euroopa Kontrollikoja audiitorid peale Brüsselis asuva peamise auditeeritava – Euroopa Komisjoni – sagedasti nii liikmesriike, kandidaatriike kui ka kolmandaid riike, mida Euroopa Liit toetab. Missioonidel käiakse ka Eestis. Näiteks eelmisel aastal auditeeris Euroopa Kontrollikoda keskkonnaprojektidele eraldatud liidu raha kasutamist. Eesti Riigikontroll oli selle auditi juures vaatleja rollis.
Umbes 80% Euroopa Liidu eelarvest kulutatakse liikmesriikides. Sellest tuleneb ka Kontrollikoja suur huvi raha kasutamise vastu liikmesmaades, mistõttu võib kindlalt väita, et liitumisega auditeerimise maht Eestis suureneb.
Euroopa Kontrollikoda on huvitatud Eesti Riigikontrolli tugevusest, sest see on nende poolt vaadates Eesti sisekontroll. Meie ülesandeks saab riigi tulude auditeerimise kõrval kontrollida Euroopa Liidu eelarvesse laekuvate summade arvestamise ja ülekandmise õigsust. Sellega täidame liiduga sõlmitud lepingu kohustust tagada, et makstakse mitte vähem kui ette nähtud. Teisalt aitab see aga tagada ka seda, et Eesti ei maksaks liidule rohkem kui vaja.
Mis saab Eesti rahast Euroopas?
Ei ole alust kartustel, et Eesti raha läheb pärast liitumist “põhjatusse auku”, mida keegi ei halda. Karta ei maksa kahel põhjusel: Euroopa Kontrollikoda on tugeva rahvusvahelise kogemusega auditiorganisatsioon ja tegutseb aktiivselt; teiseks on Eesti esindajal Euroopa Kontrollikojas võimalik koja tööd kujundada. Nimelt toimub Euroopa Kontrollikoja juhtimine kollektiivselt ehk tippjuhtkonda kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad. Seal saab Eesti kõige kõrgemal tasemel arvamust avaldada, kuidas Euroopa Liidule Eestist laekunud raha kasutamist auditeerida.
Oskuste toomine Eestisse
Riigikontrolli kogemused näitavad, et meie senine tegevus on samal tasemel Euroopa praktikaga. Selle tunnistuseks võib tuua osalemiskutse tulla toetama Ukraina ja Kirgiisia avaliku sektori auditi kaasajastamist.
Head võimalused auditioskusi omandada on Eesti Riigikontrollile andnud eurointegratsioon. Tihe koostöö Euroopa Kontrollikoja, samuti rahvusvahelise kõrgemaid kontrolliasutusi ühendava organisatsiooni INTOSAI ja selle Euroopa regionaalse organisatsiooni EUROSAI-ga on võimaldanud Riigikontrollile ligipääsu eri riikide kogemustele, kuidas üht või teist küsimust auditeerida (tegutsevad näiteks IT- ja keskkonnaauditite töörühmad) või milliseid soovitusi anda oma riigi valitsusele.
Oskuste ülevõtmisele annaks veelgi hoogu võimalus järjepidevalt vaadelda, kuidas Euroopa audiitorid Eestis tegutsevad ja siin probleeme tuvastavad.
Liitumine Euroopa Liiduga aitab kindlasti kaasa nii Euroopa Liidu kui Eesti maksumaksjate raha tõhusale auditeerimisele.