Riigikontrolli ajalugu

12.11.2009 | 11:12

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Eestikeelses ajakirjanduses mainitakse Riigikontrolli esimest korda 1893. aasta 25. oktoobril ajalehes Olevik. Vene keisririigi riigiasutuste tutvustuse hulgas seisab: "RIIGI PÄÄKONTROLLE. See on muidu ministeeriumi wääriline, aga kannab oma töö järele teist nime. Tema kontroleerib kõiki ametlisi rehnungipidamisi tolli- ja maksuasjus jne, et pettust ega eksitust ette ei tuleks."

Maailmas loodi esimene riikliku majanduskontrolli asutus 1314. aastal Inglismaal. Kontrolliasutuste funktsioonid ja toimimise põhimõtted on aegade jooksul muutunud sedamööda, kuidas on muutunud riik, mille tegevust kontrollitakse.

Eesti Riigikontroll
Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril Eesti Vabariigi tolleaegse kõrgeima riigivõimuorgani Maapäeva otsusega. Riigikontrolli ülesandeks sätestati: "...kõigi asutuste, ametkohtade, ettevõtete ja majapidamiste järele valvamine nende käes olevate riigi varadega ümberkäimise, nende eelarvete täitmise ja nende majapidamise seaduspärasuse ja otstarbekohasuse suhtes." Hõlmates lisaks seaduspärasuse kontrollile ka otstarbekuse jälgimist, võimaldab see põhimõte tõmmata paralleele tänapäevase Riigikontrolliga.

Esimeseks riigikontrolöriks määrati majandusteadlane Aleksander Oinas. Enne Teist maailmasõda töötasid riigikontrolörina veel Kaarel Eenpalu, Johannes Friedrich Zimmermann ja kõige pikemat aega 1929. aastal ametisse astunud Karl Johannes Soonpää, kelle vabastas ametist Konstantin Päts 10. juulil 1940, ligi kuu pärast seda, kui Punaarmee Eesti okupeeris.
Riigikontrolöri ajutiseks kohusetäitjaks sai endine Riigivolikogu liige Aleksander Aben, kes oli põgenenud sunnitöölt, kuhu ta oli mõistetud laimu levitamise eest riigipea kohta.

Riigikontrolli-nimelise asutuse tegevus lõppes 25. augustil 1940 stalinliku konstitutsiooni kehtestamisega. Nõukogude ajal tegutses Eesti NSV Rahvakontroll.

Riigikontrolli taasloomine
1989. aastal alustati Isemajandava Eesti (IME) kontseptsiooni raames sobiva riigiorganite süsteemi kavandamist. Samal aastal esitas töögrupp valitsusele kava, milles nähti ette likvideerida kõik seni kontrollifunktsioone omanud 31 riigiasutust. Riigiasutuste raamatupidamisarvestuse õigsuse kontrollimise pidi enda peale võtma loodav, Ülemnõukogule aruandekohustuslik Riigikontroll. Riigikontroll taasloodi Riigikontrolli seaduse vastuvõtmisega 1990. aasta 6. juunil, mille eeskujuks olid sõjaeelse Riigikontrolli tegevust reguleeriva seaduse sätted ja Euroopa riikide parim praktika auditeerimise vallas.

Samal aastal nimetas Ülemnõukogu riigikontrolöriks Hindrek-Peeter Meri, kelle 7 aastase ametiaja jooksul kujundati välja uue institutsiooni organisatsioon ja tegevuspõhimõtted. Samuti loodi alus Riigikontrolli suhetele teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja nende rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riigikontrollist kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud auditiorganisatsioon. Pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist koostati selle sätetega kooskõlas olev Riigikontrolli seadus, mille Riigikogu võttis vastu 10. jaanuaril 1995.

1998. aastal sai Riigikogu otsusel riigikontrolöriks Juhan Parts, kes andis oma panuse Riigikontrolli töö ja organisatsiooni kujundamisse. Riigikontrolli töö rahvusvahelisi auditistandardeid ja riikluse arengut arvestavad täpsustatud lähtealused sätestati 2002. aasta 29. jaanuaril vastu võetud uue Riigikontrolli seadusega. Napilt aasta enne oma volituste lõppemist esitas Juhan Parts presidendile tagasiastumispalve ja suundus poliitikasse.

25. veebruaril 2003 kinnitas parlament riigikontrolöriks Mihkel Oviiri, kes asus alates 1. aprillist pärast vande andmist Riigikogu ees täitma oma 5-aastast ametiperioodi. 2008. aasta 26. veebruaril nimetas parlament presidendi ettepanekul Mihkel Oviiri ametisse uueks ametiajaks. 7. aprillil 2008 andis Oviir Riigikogu ees ametivande. Riigikontrolli alates 2003. aastast juhtinud Mihkel Oviiri teine ametiaeg sai 2013. aasta 6. aprilli südaööl otsa ja ta siirdus pensionile.


26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu uueks riigikontrolöriks Alar Karise. Tema poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu oli neli ja kolm jäi erapooletuks. Aastatel 2003−2007 oli Karis Eesti Maaülikooli ja aastatel 2007−2012 Tartu Ülikooli rektor.

Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Riigikontrolöri ametiaeg on viis aastat, mille lõppedes võib president esitada Riigikogule senise riigikontrolöri kandidatuuri uueks ametiajaks.

  • Postitatud: 12.11.2009 11:12
  • Viimane muudatus: 28.08.2013 15:03
  • Viimane ülevaatus: 28.08.2013 15:03

Lisamaterjalid

Dokumendid