Riigikontrolör Mihkel Oviir

04.05.2010 | 13:32

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

Mihkel Oviir oli Eesti Vabariigi riigikontrolör kümme aastat - aastatel 2003-2013. Esimest korda nimetas parlament ta sellesse ametisse 2003. aasta 25. veebruaril. 26. veebruaril 2008 nimetas parlament ta presidendi ettepanekul ametisse uueks ametiajaks. Oviir on sellega esimene Eesti iseseisvuse taastamise järgne riigikontrolör, kes on ametisse jäetud teiseks ametiperioodiks, mis kestis viis aastat nagu esimenegi, lõppedes 6. aprillil 2013 (ametis olemise aega arvestatakse ametivande andmise hetkest, Oviir uuendas vannet 7. aprillil 2008). Praegu on Mihkel Oviir pensionil.

Oviir on sündinud II maailmasõja ajal, 11. oktoobril 1942 Märjamaal, kus tema isa, hilisem legendaarne pastor Madis Oviir pidas koolidirektori ametit. Kokku on Oviiril viis õde ja venda.

Oviir lõpetas 1962. aastal Tallinna 18. Keskkooli. Pärast nelja-aastast teenistust Nõukogude mereväes hakkas Oviir tööle Tallinn-Nõmme tuletõrjeüksuses inspektorina, kes tegeles tulekahjupõhjuste juurdlusega. Paralleelset tööga asus Oviir Tartu Riiklikus ülikoolis õigusteadust õppima. Ta lõpetas õigusteaduskonna cum laude 1975. aastal.

Enne riigikontrolöri ametisse asumist töötas Oviir ligi 30 aastat justiitsministeeriumis, alustades konsultandina ja ministri abina. 1980ndatel oli Oviir majandusõiguse osakonna juhataja. Nõukogude Liidus alustatud uutmise perioodil juhtis Oviir toonaste õigusaktide väljatöötamist, mis tegid võimalikuks kooperatiivide loomise, ja korraldas ka muude turumajanduse-eelsete aktide loomist, mis võimaldasid nõukogude korra tingimustes hakata kasutama erainitsiatiivi majandussfääris. Seega oli Oviiri töö n-ö eelmänguks vabaturumajanduse taastamisele 1980ndate lõpus, 1990ndate alguses.

1992. aastal kutsus esimese põhiseadusliku valitsuse justiitsminister Kaido Kama Mihkel Oviiri uut iseseisva riigi justiitsministeeriumi üles ehitama ja temast sai esimene iseseisvuse taastamise järgne ministeeriumi kantsler Eestis. Sellel kohal töötas ta kümme aastat, koordineerides riigi alusseadustiku väljatöötamist ja hiljem selle harmoneerimist Euroopa Liidu õigusega.

Oviir oli ka aastatel 1999–2000 Euroopa Nõukogu ekspert Armeenias ja Gruusias.

2002. aastal nimetas parlament Oviiri õiguskantsleri asetäitja-nõunikuks, kellena ta töötas kuni riigikontrolöriks nimetamiseni aasta hiljem.

Riigikontrolörina pidas Mihkel Oviir eriti oluliseks tulemusauditite tegemist, mis annaks riigile võimalikult palju kasu ja looks Riigikogule lisaväärtust. Oviiri põhimõte oli, et Riigikontroll uurib minevikku sedavõrd, kuivõrd see on vajalik tulevikku suunatud otsustuste paremaks tegemiseks. Igast auditist peab olema võimalik saada järeldusi tulevikukäitumiseks. Siis on sel väärtus ja selle auditi tegemiseks kulunud raha on läinud asja ette. Oviir pidas väga oluliseks näha auditites ette teemasid, mis muutuvad aktuaalseks võib-olla alles 5 või 10 aasta pärast ja anda parlamendile juba praegu nende probleemide kohta sisendit.

Riigikontrolör Oviir tähtsustas ka keskkonnavaldkonna auditeerimist. 2004. aastal sai Riigikontroll tema juhtimise ajal tehtud keskkonnauditite tunnustamiseks Rohelise Teo auhinna, selle andis välja Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kes ühendab selle valdkonna valitsusväliseid organisatsioone. 2007. aasta novembris sai Riigikontroll aga juba ülemaailmse tunnustuse: Riigikontrollile usaldati riigikontrolle ühendava maailmaorganisatsiooni kõige suurema töörühma – keskkonnaauditi töörühma – juhtimine. Mihkel Oviir oli töörühma eesistuja. Eesti Riigikontroll andis eesistumise 2013. aastal üle Indoneesiale.

Mihkel Oviir on üks Eesti Juristide Liidu asutajaist ning oli selle esimene tegevvanem (president). Hiljem oli ta ka juristide liidu volikogu liige.

Eesti president on teda kui riigi iseseisvuse taastamisse olulise panuse andnud ametnikku autasustanud 2001. aastal Valgetähe ordeniga.

2008. aastal autasustas Saksamaa Liitvabariigi president Mihkel Oviiri Suure Teeneteristiga, tunnustades teda kui inimest, kes oli pärast Eesti iseseisvuse taastamist aidanud 1990. aastatel kaasa nii õiguspoliitiliste struktuuride ülesehitamisele kui ka kahepoolsete suhete tihenemisele Eesti ja Saksamaa vahel.

Mihkel Oviir on abielus, tema abikaasa Siiri Oviir on jurist ning poliitik (Keskerakond), Euroopa Parlamendi liige (Group of the Alliance of Liberals and Democrats for Europe). Peres on üles kasvanud kolm tütart, kes on samuti kõik juristid.

Oviir peab lugu tervislikust eluviisist: ta on olnud agar jõusaalis ja ujumas käija, samuti armastab ta käia kontsertidel, raamatuid lugeda ja lastelastega tegeleda.

Teised Mihkel Oviirist:

"Oviir on soe inimene, tema plussid on suur kogemus, oskus suhelda, panustada õigetele inimestele ja neid usaldada, innovaatilisus, huumorimeel, täpsus ja sportlikkus. Sama ta tahab juristina liigselt kõiki asju ja protseduure ära reguleerida ega ole kuigi paindlik. Ta on kohati oma tões liiga kinni ega arvesta eriti palju teistega."

Priidu Pärna, notar, Oviiri omaaegne mantlipärija kantsleri kohal justiitsministeeriumis

"Oskus puude tagant näha metsa aitab tal tunnetada seoseid üksiku ja üldise vahel. Ta suudab kahe jalaga maa peale jääda ka siis, kui teised on mõnest lennukast projektist vaimustuses. Oviiri arvamust pole kerge murda, kuid siiski on ta suuteline oma eksimust tunnistama. Kui tal on aga siht silme ees, siis on raske teda pidurdada."

Allar Jõks, endine õiguskantsler

Allikas: Maaleht, 03.04.2003

  • Postitatud: 04.05.2010 13:32
  • Viimane muudatus: 29.04.2013 16:27
  • Viimane ülevaatus: 29.04.2013 16:27

Mihkel Oviir oli Eesti riigikontrolöri ametis aastatel 2003-2013.

Postimees/ Scanpix Baltics