Riigikontrolör Alar Karise kommentaar auditi "Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine" kohta

Alar Karis | 11.06.2015 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

"Eestis tekkis 2013. aastal 264 000 tonni ohtlikke jäätmeid (kui põlevkivijäätmeid mitte arvestada) ja 82 tonni looduslikke radioaktiivseid jäätmeid. Alates 1990ndatest on riigi omandis olevatesse ohtlike jäätmete kogumiskeskustesse investeeritud ligikaudu 10 miljonit ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vaheladudesse 30 miljonit eurot. Seetõttu on oluline, et keskused täidaksid oma eesmärke jäätmete käitlemisel ja ohutuma keskkonna tagamisel.
Käesolev auditiaraunne näitab, et Keskkonnaministeerium peaks senisest enam pöörama tähelepanu ohtlike jäätmete käitlemisele, sest riik pole suutnud saavutada riigi jäätmekavaga aastateks 2008–2013 seatud eesmärke vähendada ohtlike jäätmete teket, suurendada nende taaskasutust ja likvideerida jääkreostus. Ohtlike jäätmete käitlemise trend oli vastupidine sellele, mis kavas seatud: kogused kasvasid, kuid taaskasutamine jäi 2008. aasta tasemele.
Ladestamine on küll vähenenud, kuid sel põhjusel, et riigi ainsas ohtlike jäätmete ladestuspaigas Vaivaras ei ole jäätmeid vastu võetud alates 2012. aasta sügisest ning jäätmeid, mis oleks tulnud ladestada, on kajastatud taaskasutatuna. Poolikult on saavutatud eesmärk likvideerida jääkreostuskolletest ohtlikud vedeljäätmed: 10 000 m3-st on veel likvideerimata 4700 m3.
Murelikuks teeb ka see, et riigi jäätmearuandlus ei kajasta õigesti ohtlike jäätmete tekke ega käitlemise andmeid. Taaskasutatud ja kõrvaldatud kogused ei ole vaadeldud perioodil olnud nii suured, kui aruanded näitavad. Näiteks on riigi 2013. aasta aruandes kajastatud taaskasutamine viiendiku võrra suuremana, käitlemata ohtlike jäätmete kogus aasta lõpul aga koguni kaks korda suuremana tegelikust.
Ohtlike jäätmete aruannetes on taaskasutatuks arvestatud jäätmeid, mis on läbinud taaskasutamiseks ettevalmistavad toimingud (nt sortimine), kuid mida lõppkäideldud ei ole. Auditis tuvastati, et riigi jäätmearuande aastalõpu ja -alguse laoseis ei klapi (erinevus oli tuhandeid tonne), mis viitab jäätmete vastuvõtmise, üleandmise ja käitlemise andmete ebatäpsusele. Kolmandik vanaõlist, asbestist ja laevaromudest ei jõuagi käitlusse, seega on ka jäätmeteke riigi aruandluses selle võrra väiksem.
Et ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine nõuetele mittevastavalt ja nende keskkonda sattumine reostab põhja- ja pinnavett ning pinnast, ohustab elusorganisme ning inimese tervist, ei ole meil õigust sellesse teemasse ükskõikselt suhtuda."

  • Postitatud: 11.06.2015 00:00
  • Viimane muudatus: 08.09.2015 13:32
  • Viimane ülevaatus: 08.09.2015 13:32

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid