Austatud Riigikogu esimees,
Riigikogu liikmed,
ekstsellentsid, austatud külalised,
head sõbrad ja kolleegid

Tänan teid, et leidsite võimaluse tulla, et üheskoos märkida 95 aasta möödumist Eesti Riigikontrolli töö algusest. Just neil päevil, 95 aastat tagasi, 1919. aasta jaanuari lõpus, käisid Lõuna ja Kagu-Eestis Vabadussõja ägedad lahingud, et tõrjuda Punaarmee Eestist välja.
Noorel, alles esimesi kuid areneval riigil oli kõike napilt. Ja seepärast oli oluline, et seda vähestki laiali ei kantaks, vaid kasutataks riigi ülesehitamiseks ja käimasoleva sõja võitmiseks. Nii oli ka loomulik, et esimene Riigikontrolli osakond, mis asutati ja tööle hakkas, oli sõjaväeosakond.
Ja selle osakonna loomise otsuses oli kirjas muu hulgas üks eesmärk: tagada, et sõdurite supikatla juures kuritarvitusi ette ei tuleks. On ju teada, et just täis kõhust sõltub paljuski sõduri moraal.
Laiemas tähenduses on see Riigikontrolli tegevuse olemus ka täna. Meie riik on nagu meie ühine katel, mille sisust on kõigil ootus õiglasele osale.
Ajaloost teame, et pärast Vabadussõja lõppu kulges Riigikontrolli areng üsna vaevaliselt, stabiliseerumine toimus 1920ndate lõpus. 1940. aastal jagas Riigikontroll riigi saatust. 24 aastat tagasi Riigikontroll taastati.
See ei olnud veel oma iseseisvuse taastanud Eesti põhiseaduslik asutus, kuid algus oli tehtud. 1992. aastal vastu võetud põhiseadus andis Riigikontrollile sõltumatu põhiseadusliku institutsiooni staatuse.
Tänane Riigikontroll erineb aga oluliselt sellest Riigikontrollist, mis ta oli enne sõda, ja ka sellest Riigikontrollist, mis ta oli veel kakskümmend aastat tagasi.
Mille poolest? Kujundlikult öeldes – kui nii 1920ndatel kui ka 1990ndatel oli Riigikontrolli tööks vaadata, et seda meie kõigi ühist supikatelt ja selles olevat suppi lihtsalt ära ei varastataks, siis tänapäeva Riigikontroll saab keskenduda sellele, kuidas suppi keeta nii, et see oleks kõige maitsvam ja tervislikum.
Me saame arutada selle üle, millised osised supis kõige paremini kokku sobivad, kui kõva tuli pliidi all peab olema jne, mõtlemata kogu aeg vaid sellele, kas katel on alles.
Jah, Eesti riik on praegu oluliselt teistsugune, kui ta oli 20 aastat tagasi. Selles, et me oleme nii kiiresti arenenud, on kindlasti oluline roll olnud ka eeskujudel.
Ja Eesti on vaadanud eeskujusid otsides ringi igas suunas ning võrrelnud end teistega. Kui 1923. aastal ilmus ajakirjas Eesti Majandus põhjalik analüüs pealkirja all „Missugust riigikontrolli vajab Eesti?“, oli seal mõõdupuuks Soome, riik, mis on võrdluseks paljudes asjades ka nüüd.
Muu hulgas analüüsiti ajakirjas põhjalikult, miks vajab noor Eesti riik lähematel aastatel karmikäelisemat Riigikontrolli kui Soome. Artiklis oli otse öeldud, et Soome olla maa, kus valitseb klassiline ausus, kord ja seaduspärasus, kuid suureks kurvastuseks polevat Eestis midagi sellesarnast.
Ja seepärast ei saavat Eesti endale vähemalt lähiaastatel usaldusel põhinevat kontrollisüsteemi lubada.
Tsiteerin 90 aasta eest kirjutatud ridu: „Veel väga mitte ammu elasime Vene tsaarivalitsuse surve all ja imesime endisse tahtmata tol ajal valitsevaid põhimõtteid ja vaateid, ega ole suutnud lühikese aja tõttu nendest loobuda.
Venemaal aga, nagu teada, valitsesid laia rahvamassi juures väga omapärased vaated riigi varanduse peale, mis olid täiesti vastandid Soome kodanikkude vaadetele. Vene vanasõnad „kroonul jäme kael”, „kroonu rikas” andsid enamasti tunnistust, missugune oli massi seisukoht kroonu omanduse suhtes.
„Kroonu ei jää vaeseks”, rahustasid endid lihtsameelsed elanikud, – inimesed, kes üldiselt mitte halvad ei olnud ja muidu ausate vaadetega, – kui nad jänestena rongis sõitsid, varandust maksude eest varjasid, margimaksu ei tasunud või üldse kroonut igasugusel teisel teel petsid.
Kuid niisugune meeleolu ja seisukoht kroonu omanduse vastu ei valitsenud mitte lihtelanikkude keskel, ka kõrgemad seltskonnakihid ei olnud palju kaugemal sellest arusaamisest.
Ei ole tarvis tuua näitusi, küllalt on meele tuletada väga populaarse Vene rahaministri Ivan Võšnegradski lauset: „Kroonu selleks ongi, et igaüks teda kasutaks.“ Tsitaadi lõpp.
Kuigi ühiskonna hoiakute muutumine võtab rohkem aega, on mul on hea meel kinnitada, et Eesti riik on vähemalt arvepidamise täpsuses põhjanaabritele järele jõudmas.
Eesti on üha enam riik, kus pole põhjust kõigesse, mis seotud riigi raha üle arvepidamisega, suhtuda umbusuga. Me ei saa loomulikult majanduskontrollist loobuda, kuid meil on nüüd võimalust ja põhjust seda vastavalt riigi arengu edenemisele kohandada ning üksteist ja tervet mõistust rohkem usaldada.
On ajakohane meenutada mõtet, mille ütles välja endine riigikontrolör Juhan Parts, kui ta oli siirdunud Riigikontrollist poliitikasse.
Kümme aastat tagasi tuli tal peaministrina ajakirjanike ees selgitada, kuidas ta tunneb end olukorras, kus temast on auditeerija asemel saanud auditeeritav, kes Riigikontrolli kriitikat peab taluma.
Parts leidis, et Riigikontrolli olemus ongi olla kogu aeg oma ajast natuke ees, olla omamoodi surve avaldajaks, kes tõukab valitsust paremate ja mõistlikumate lahenduste poole – et raha toodaks suuremat väärtust.
Jah, Riigikontroll saab olla ja peab olema Eesti riigis just selliseks arengut edasi tõukavaks jõuks, hooandjaks.
Just see roll on ka üheks põhjuseks, miks ma tegin kaks kuud tagasi Riigikogus Riigikontrolli aastaraportit tutvustades ettepaneku, et peaksime Eesti riigi kestlikkuse nimel vaatama, mida me tegelikult peaksime tegema, mida võime tegemata jätta ning mida saaksime teha teisiti, otsides julgeid ja originaalseid, kuid samas mõistlikke ja töötavaid lahendusi. Riigikontroll tahab olla Eesti riigis uute ja arukate lahenduste otsimisel eeskujuks.
Kahjuks on avalikkuses visa hajuma ootus, et Riigikontroll oleks käskija ja keelaja, karistaja. Riigikontrolli asi pole kedagi karistada. Ja meid pole põhjust karta – Riigikontroll isegi ei asu enam seal, kus ta oli oma tegevuse algajal 95 aastat tagasi - hoones, mille aadressiks oli nii toona, kui on praegu Toompuiestee 3.
Me ei teosta ise võimu, vaid abistame soovitusi andes neid, kes on seatud otsuseid vastu võtma. Seega – Riigikontrolli ülesanne on anda õigel ajal infot ja nõu, mis aitaks poliitikutel teha otsuseid ja kujundada poliitikat, mille tulemid on näha alles aastate pärast.
Iseasi muidugi, kui avali meelega ollakse valmis vastu võtma seda teavet, mis ei jäta otsustajatele kuigi palju võimalusi reaalsuse eest kõrvale põigata.
Võin kinnitada, et Riigikontroll tunnetab ka edaspidi oma vastutust ja kohustust aidata sõltumatu põhiseadusliku institutsioonina kaasa pärisriigi, mitte näivusriigi ehitamisele.

Head külalised!

Meil on täna põhjust meenutada ja tänada kõiki inimesi, kes läbi aastakümnete on Riigikontrollis Eesti riigi hea halduse ning maksumaksja raha mõistliku kasutamise nimel tööd teinud.
Minu eriline tänu kuulub Riigikontrolli taastamise aegsele juhile Hindrek Merile, kes kahjuks on meie hulgast lahkunud. Ja mu tänu kuulub Juhan Partsile, kes Riigikontrolli 1990ndate lõpus põhimõtteliselt reformis ja tegi sellest Euroopa traditsioonidele ja mõõdupuule vastava auditiasutuse. Ja ma tänan oma eelkäijat Mihkel Oviiri, kelle kümneaastase ametiperioodi jooksul Riigikontroll stabiliseerus ja kelle juhtimisel on Riigikontrollist saanud organisatsioon, kes vaatab tulevikku ja annab otsustajatele väärt nõu.
Sellesse aega jääb ka Riigikontrolli läbimurre rahvusvahelisele areenile – Riigikontroll juhtis nimelt tervelt kuus aastat kogu maailma riigikontrollide katusorganisatsiooni INTOSAI kõige suuremat, keskkonnaauditi töörühma, teenides sellega ära teiste riikide kõrgeimate auditiasutuste respekti.
Aastal 2018, kui Eesti riik saab saja-aastaseks, seisab meie riigi ees proovilepanek rahvusvahelisel tasandil – Eestist saab Euroopa Liidu eesistuja.
Riigikontroll on ka siin nii-öelda eelsalk – poole aasta pärast võtab just Eesti Riigikontroll üle Euroopa kõrgeimaid auditiasutusi ühendava organisatsiooni keskkonnaauditi töörühma juhtimise.
Seega: kui meie Eesti annab koos oma sõjameestega jõukohase panuse rahvusvahelise julgeoleku tagamisse, IT-spetsialistidega küberkaitsesse jne, siis annab Eesti Riigikontroll oma panuse Euroopa ja maailma keskkonnavaldkonna auditeerimisse ja keskkonnaküsimuste teadvustamisse.
Ma tänan ka kõiki auditeeritavaid, kes on teinud läbi mitmekümne aasta Riigikontrolliga sõbralikku koostööd. Nii mõnigi kord ei lange Riigikontrolli hinnangud auditeeritute arvamusega kokku, kuid oluline on, et neist eri vaatenurkadest sünniks faktidel ja ratsionaalsetel argumentidel põhinev mõttevahetus, kuidas Eesti riiki paremaks teha.
Meie töö oluline adressaat on lisaks Riigikogule ja valitsusele avalikkus ehk maksumaksjad. Maksumaksjatel on õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse. Ja siin on oluline roll ajakirjandusel, kelle kaudu objektiivne ja tasakaalustatud info peaks avalikkuseni jõudma.
Aitäh ka neile ajakirjanikele, kes seda tööd on vastutustundega teinud ja loodetavasti ka edaspidi teevad.
Ma tänan teid kõiki veel kord tulemast ja mul on au paluda siia Riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma.

• Postitatud: 30.01.2014 10:47
• Viimane muudatus: 14.10.2014 10:20
• Viimane ülevaatus: 14.10.2014 10:20