[Väljavõte Riigikogu 17. detsembri 2012. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed!

15 Riigikogu liiget pöördusid 7. novembril minu poole arupärimisega, mis puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (ehk MISA) toetust Aktsiaseltsi Inforing saatesarjale „Tuntud ja tundmatu Eestimaa“. Arupärijad esitasid neli küsimust raha kasutamise otstarbekuse kohta.

Esimene küsimus
Kuidas hindate Reformierakonna juhtpoliitikuid tutvustavate filmide tootmiseks kasutatud maksumaksja raha kasutamise sihipärasust? Kui efektiivselt toetavad nimetatud filmid lõimumiskavas sätestatud integratsioonieesmärkide saavutamist?

Vastan. Kõigepealt tuletan meelde, et projekt lõpeb järgmise aasta jaanuaris ja alles seejärel on võimalik anda sellele lõplik hinnang. Täna saame rääkida üksnes sellest, mis meile praegu teada on.

Raha kasutamise sihipärasusele hinnangu andmisel tuleks eristada kahte poolt. Esmalt raha kasutamine vastavalt etteantud reeglitele ja lepingutele. Teiseks projekti eesmärkide saavutamine.

Kõigepealt raha kasutamise reeglipärasusest.
Riigikontroll on tutvunud projekti rahastamise lepingu ja vahearuandega ning leidnud mõned raha kasutamise tingimuste rikkumised, millega MISA loodetavasti tegeleb.

Näiteks on projektis kasutatud alltöövõtjatena äriühinguid, kes on seotud projekti partneritega, ja seesugune kulu on projektikonkursi tingimuste järgi abikõlbmatu.

Konkursitingimuste järgi oleks saated pidanud olema eetris prime time’il (see tähendab kell 18–23). Tegelikult võib tele-eetris näha neid filme kanalil 3+ pühapäeva hommikuti kell 8, mõnikord ka 7.30. Kindlasti ei ole see prime time. Ja see ei ole reeglitega kooskõlas.

Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu järgi oli näiteks tänavu novembris pühapäeviti ajavahemikus 8 kuni 8.30 kanalil 3+ keskmiselt 2000 vaatajat minutis. Novembris 2012 oli aga prime time’i vahemikus kanalil keskmiselt 10 000 vaatajat minutis. Seega võib ütelda, et võrreldes keskmiselt prime time’iga on pühapäeva hommikul 5 korda vähem vaatajaid.
Siit jõuame raha kasutamise tulemuslikkuse probleemi juurde.

Üldjoontes toetab ju projekt konkreetse konkursi üldisi eesmärke, milleks on kodanikuaktiivsuse ja lõimumisprotsessi käsitlemine ja tutvustamine meedias. Ja raha saaja on lubatud 18 filmi praeguseks valmis teinud.
Samas julgen sügavalt kahelda, kui palju tegelikult see 77 289 eurot ja 15 senti lõimumisele kaasa aitab.

Esiteks ei ole filmide näitamine kanalil, mida viimastel andmetel vaatab 2,4% elanikkonnast, pühapäeva hommikul kell 8 tõenäoliselt kuigi mõjus. Kui Riigikogu liikmed poleks seda teemat tõstatanud, poleks need filmid ehk üldse mingit kõlapinda leidnud.

Teiseks ei ole minu hinnangul mitmed projekti oodatavate tulemustena kirjeldatud väljundid kas otseselt seotud lõimumisega (näiteks Jõhvi Kontserdimaja ja Inforingi kodulehe külastatavuse kasv) või pole võimalik hinnata põhjuslikku seost selle projekti ja tulemuse vahel (näiteks sarjas tutvustatud Eesti toodete müügi kasv ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu suurenemine).

Küll aga on need filmid ja kogu tekitatud kära veelgi süvendanud lõimumisteema politiseeritust.
Ja just valdkonna politiseeritus on muide Eesti lõimumiskava 2011. aasta rakendusplaani täitmise aruande järgi üheks suurimaks takistuseks lõimumist toetavas protsessis.

Teine küsimus
Kas riigi rahaliste vahendite jagamisel on lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid?

Vastan. Riigi raha jagamisel ei ole lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid.

Kolmas küsimus
Nimetatud lühifilmide näol on sisuliselt tegemist Reformierakonna poliitikute reklaamimisega. Kas nimetatud filmide tootmine ja avalik näitamine on Teie hinnangul juriidilise isiku poolt „erakonna liikmetele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus“, mis ei ole kättesaadav teisele isikule erakonnaseaduse § 123 lõike 2 punkti 3 tähenduses?

Vastan. Erakonnaseaduse nimetatud punkt käsitleb keelatud annetusi. Hinnangu sellele, kas üks või teine konkreetne annetus on vastuolus seadusega, annab järelevalveorgan, kelleks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Riigikontroll küsis konkreetse juhtumi kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seisukohta.

Komisjon vastas, et kuna MISA-le võisid taotlusi esitada kõik asjast huvitatud isikud, siis ei saa erakonnaseaduse tähenduses käsitada nimetatud teenuse saamist hüvena, mis pole kättesaadav teistele isikutele.

Küll aga arvas komisjon, et seda probleemi tuleb käsitleda pigem raha efektiivse kasutamise kontekstis.
Juhin veel tähelepanu, et erakonnaseaduse seletuskirja kohaselt tuleks iga annetuse puhul hinnata, kas erakond on saanud mõõdetavat hüve. Samas ei ole siiani selgelt välja toodud, mis võiks olla see mõõdetav hüve.

Reformierakonna reitingule ei ole need filmid ilmselgelt kasu toonud. Samuti ei usu ma, et eesolevatel valimistel otsustatakse just tänu nendele filmidele Reformierakonna poolt hääletada. Kui filmides osalenud poliitikud oleks saanud tasu, mis algselt oli projektis isegi planeeritud, siis võiks ehk rääkida mõõdetavast hüvest. Aktsiaseltsi Inforing selgituste järgi loobusid filmides osalenud planeeritud tasust ning see muudatus vormistati korrektselt ka projekti eelarves.

Neljas küsimus
Kas Riigikontroll peab normaalseks olukorda, kus riigi poolt asutatud sihtasutuse nõukogu esimees ja juhatuse esimees kuuluvad mõlemad samasse erakonda?
Kas selline juhtimise struktuur pigem soodustab või pärsib demokraatlikule õigusriigile kohast erapooletut ja läbipaistvat haldust?

Vastan: Erakonda kuulumine on demokraatlikus riigis täiesti lubatud. Riigi asutatud sihtasutuse juhtide tegevuse hindamisel ei peaks kõige olulisem küsimus olema nende erakondlik kuuluvus, vaid see, kuidas nad oma ülesandeid täidavad. Keelatud pole mitte erakonda kuulumine, vaid ametiülesannete täitmisel selle tõttu kellegi soosimine.
Kahetsusväärsel kombel on MISA sellise juhtimisstruktuuriga muutnud ennast ise kergelt rünnatavaks. Ma nõustun Jürgen Ligiga, kes ütles, et see asi „näeb näru välja“.

Demokraatlikus ühiskonnas ei pea rahajagamine mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. See juhtum just nimelt ei näi aus. Mind panevad muretsema eelkõige kolm fakti:

Esiteks. Olen nõus, et kui 18-st filmist 8 puudutas reformierakondlasi ja ülejäänud parteituid, siis ei näe see asi hea välja.
Teiseks. Esitatud projektide sisulise hindamise komisjonis oli 5 liiget, neist 2 Reformierakonna liikmed.

Kui need 2 liiget ei oleks andnud Aktsiaseltsi Inforing taotlusele väga kõrgeid hindeid, poleks see projekt toetust saanud. Ülejäänud komisjoni liikmete hinnete alusel oleks toetust saanud teised projektid.

Kolmandaks. Needsamad reformierakondlastest hindamiskomisjoni liikmed kirjutasid ühe teise projektitaotluse hindamislehele, tsiteerin: „Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna on otse seotud poliitikaga“ ja „Teema on politiseeritud“.

Samas Inforingi taotluses kirjas olnud plaan tutvustada filmides muu hulgas ka poliitikuid, kuigi neid taotluses nimepidi polnud nimetatud, küsimusi ei tekitanud.

Usun, et MISA-l on siin palju õppida. Alustada võiks kasvõi näiteks sellest, et konkursitingimustes välja toodud nõue maksimaalselt vältida võimalikku huvide konflikti tuleks selgelt sisse kirjutada ka hindamiskriteeriumitesse.
MISA juhtum viitab minu arvates ka laiemale probleemile, mis on üleval olnud aastaid ja aastaid ning mis puudutab kõiki riigi ja omavalitsuste äriühingute, sihtasutuste jne nõukogusid ja nende mehitamist poliitikutega.

Teiste sõnadega – kas asjaolu, et poliitikud istuvad neis nõukogudes, muudab seal tehtavad otsused avalikkuse jaoks ausamaks ja erapooletumaks, või on mõju hoopis vastupidine?
Kas poliitiku osalus nõukogus muudab selle nõukogu otsused kompetentsemaks?
Ja ma rõhutan, küsimus ei ole ainult selles, kas need poliitikud üht või teist otsust ka tegelikkuses enda erakonna ja selle majandussõprade huvides kallutavad.

Küsimus on selles, et isegi siis, kui tegelikkuses mingit kallutamist pole, võib see siiski sellena paista.
Ehk taas – asi mitte ainult peab olema aus, vaid ka näima aus. Ma arvan, et tegelikkuses peaks ju olema kõikvõimalike nõukogude depolitiseerimine ka poliitikute endi huvides, sest sel kombel ei saa poliitikutele nõukogudes tehtavate otsuste puhul enam heita erapoolikuse kahtluse varju, mis võib olla ka poliitiku suhtes ebaõiglane.

Tulles tagasi konkreetse arupärimise fookuse juurde – kokkuvõttes olen veendunud, et sellest juhtumist ei võida ei Reformierakond, MISA ega Eesti lõimumispoliitika.

Lisan siia juurde ka oma ühe väga isikliku arvamuse – kõik need inimesed, kes filmides osalesid, väärivad kindlasti palju paremaid filme ja suuremat tunnustust.

Tänan tähelepanu eest.
 

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra riigikontrolör! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Lugupeetud härra Oviir! Teie vastusest selgus, et hindamiskomisjoni kuulunud reformierakondlastest liikmed mõjutasid olulisel määral otsust, kas see projekt saab rahastuse või mitte. Selles valguses ja üldse kogu selle loo valguses tekib küsimus vastutusest. MISA juhtkond on öelnud, et nemad ei vastuta, kuna vastutab hindamiskomisjon. Nõukogu on öelnud, et nemad ei ole ka vastutavad, ja kultuuriminister, kes on asutajaõiguste teostaja, ütles, et helistage Smirnovile, kui teil on küsimusi. Kas te selgitaksite, missugune on selle konkreetse juhtumi puhul vastutuse struktuur? Kes teie arvates peaks vastutama?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Vastan sellele küsimusele. Sihtasutuste seaduse järgi lasub järelevalve kohustus sihtasutuse nõukogul. Nii et põhivastutaja on sihtasutuse nõukogu. MISA põhikirjas on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning esitamine audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks. Samuti on ette nähtud, et asutajaõiguste teostajal, st kultuuriministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava asutuse struktuuriüksust, näiteks ministeeriumi siseauditi osakonda. Riigivaraseadus kohustab asutajaõiguste teostajat tagama, et sihtasutuse põhikirjas oleksid riigivaraseaduses ettenähtud nõuded kirjas, muu hulgas nõuded juhtorganite, sisekontrollisüsteemi toimimise ja siseaudiitorite kohta. Seaduses on täpselt kirja pandud, kes mida peab tegema ja kes millegi eest vastutab. Siin ei ole minu arvates probleemi.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember
Hea riigikontrolör! Projekt on küll veel ametlikult lõpetamata ja analüüse tehakse hiljem, kuid kas te olete nõus väitega, et sisuliselt vaid tänu sellele, et Riigikogus see teema tõstatus, on tõesti lootust, et neid filme vaadatakse? Tänu sellele võib-olla aidatakse tõesti kaasa MISA eesmärkide saavutamisele ja lõimumisprotsessile?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma kujutan ette, et tänu nendele arupärimistele, mis te olete esitanud kultuuriministrile, peaministrile ja ka minule, te tõusete järgmisel pühapäeval pool kaheksa üles ja vaatate kanalist TV3+ mõnd nendest filmidest.

Esimees Ene Ergma
Väga hea vastus! Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev
Hea riigikontrolör! Nagu ma teie vastustest aru sain, ei ole kindlasti tegu üldsuse raha efektiivse kasutamisega. Nagu me kõik teame, peab maksumaksja raha kasutamine olema sisuliselt aus ja ka näima aus. Teiegi hinnangul see kõnealusel juhul aus ei näi. Mu küsimus on: kuidas teile praegu tundub, kas see sisuliselt oli aus või mitte?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kordan vastuseks ühe projektitaotluse hindamislehele kirjutatut. Ja see oli, et Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna ta on seotud poliitikaga. See oleks kogu mu vastus.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Austatud riigikontrolör, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Mina olen olnud suhteliselt vähe aega Riigikogu liige – alla kahe aasta. Mulle on jäänud mulje, et mitte ainult selles küsimuses, vaid mitmes teiseski küsimuses ei taha keegi vastutust võtta. Ka selle MISA teemadel kõik nagu räägivad, kõik on valmis kinnitama, et kõik on hästi, aga isegi selle hea asja eest keegi vastutust võtta ei taha. Kuidas teile tundub, kas nii ongi? Kui midagi on hästi, ei taheta vastutust võtta, aga veel hullem, kui midagi on halvasti – siis ei vastutata hoopiski. Tundub, et siin on asjad halvasti.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kes meist ikka tahaks teatud olukordades vastutust enda peale võtta, kui seda vastutust on võimalik mitte võtta? Minu arvates on põhiline probleem teatud struktuuride, institutsioonide politiseerimises. See ongi kogu vastus. Muuseas, ma olen sellest rääkinud kümme aastat, aga ega midagi ei muutu. Saate aru, minu järglane tuleb ja räägib veel kümme aastat. On väga raske saavutada, et selles vallas toimuks mingisugune sisuline muutus. Riigikogu liikmetel on väga raske teostada iseenda üle tegelikku järelevalvet, aga see peaks olema üks nende funktsioone ja üks nende kohuseid. Kuidas mehitatakse kõikvõimalikud nõukogud, kuidas mehitatakse kõikvõimalikud juhatused – see on valdkond, millele Riigikogu peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest on kümme aastat räägitud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar
Lugupeetud ettekandja! Kas teie arvates kogu selles loos, mida siin on väga detailirohkelt kirjeldatud, on kultuuriministril poliitiline vastutus? Kui on, siis milles see vastutus võiks seisneda?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Siin tuleks arvestada selle teema ümber tekkinud suurt ühiskondlikku resonantsi. Vaadake, kui palju on sellest räägitud, kui palju on sellest kirjutatud, kui palju on Riigikogu sellele oma tööaega kulutanud! Minimaalne, mida kultuuriminister oleks sellises situatsioonis minu arvates pidanud tegema, on see, et ta oleks sinna saatnud erikontrolli, kes oleks situatsiooni detailideni analüüsinud. Ma olen kogu aeg mõelnud, miks pidi lugupeetud Riigikogu peale kultuuriministri siia saali veel kutsuma riigikontrolöri ja paluma selle üle rääkida. Kui te vaatate kultuuriministri vastuseid ja Riigikontrolli vastuseid, siis need teatud aspektis erinevad. Ja see on minu jaoks põhiline küsimus.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu
Austatud riigikontrolör, suur tänu väga põhjaliku ja hea ülevaate eest kogu sellest MISA temaatikast! Ma olen alati imetlenud teie tahtmist ja oskust näha Eesti riiki kui tervikut ja vaadata ka tulevikku, mitte ainult tänases päevas elada. Teie sõnul tekkis siin küsimus, kas need filmid aitavad kaasa Eesti lõimumispoliitikale, ja see jäigi küsimärgina õhku rippuma. Me lugesime küll välja, mida te arvate, ja me ise ka arvame, et tegu on lõimumisteema politiseerimisega, aga ma küsin teie käest laiemalt. Vahel on Riigikontrolli aruannete puhul püütud teie tehtut teatud valdkondades naeruvääristada. Öelge, palun, kas on veel selliseid probleemseid valdkondi! Kui palju neid Eesti riigis tegelikult on?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Võin öelda, et neid valdkondi on tegelikult väga palju. Need on meie arenguteel kogu aeg ees ja me peaksime püüdma neid pidevalt ületada. Kui ühiskonna arengus tekivad takistused, tuleb need kõrvaldada, aga arengu käigus tekivad jälle uued takistused. Mingisugust staatilist seisu ei ole. Selleks ongi riigiaparaat loodud, selleks on parlament loodud, et olukorda analüüsida, otsuseid vastu võtta ja probleemidest üle saada.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski!

• Postitatud: 17.12.2012 16:09
• Viimane muudatus: 26.10.2015 15:56
• Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:56