[Väljavõte Riigikogu 10. septembri 1997. a. istungi stenogrammist]
Riigikogu esimees Toomas Savi

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Põhiseaduse §-st 135 tulenevalt on riigikontrolör kohustatud esitama Riigikogule ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. Ülevaade on teile esitatud juunikuus kirjalikult ning selles pole kajastatud konkreetseid kontrollimisi, kuna need on toodud meie aruandes, mille te saite kätte k.a maikuus.

Ma loodan, et te olete jõudnud nende materjalidega tutvuda. Lisaks sellele esitasime Riigikogu juhatusele ka oma arvamuse 1996. aasta riigieelarve täitmise aruande kohta. Oma suulises ettekandes peatun vaid üksikutel probleemidel, sealhulgas ka riigieelarve täitmise aruandest tulenevatel küsimustel.

Riigivara arvestusest
Eelmistel aastatel olen korduvalt oma ettekannetes rõhutanud, et riigivara heaperemeheliku kasutamise eelduseks on selle korrektne arvestus. Paraku täna viis aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist see ikka veel puudub. Riigivaraseaduse kohaselt on riigivaraks riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

Riigivaraseadus sätestab, et iga riigivara valitseja peab pidama arvestust tema valitsemisel oleva riigivara kohta. Riigivara koondarvestust Rahandusministeeriumi juures olevas riigivararegistris ei peeta, kuna register ei hõlma kogu riigivara olemit. Seaduse kohaselt ei peagi registris pidama kogu riigivara arvestust. Ebarahuldavalt on korraldatud ka aktsiate, osade ja väärtpaberite arvestus. Ja seadus ei nõuagi, et riigivara kohta üldse koondarvestust peetaks. Seepärast, kui te küsite, palju Eesti riigil praegu kokku vara on, siis jään ma teile endiselt vastuse võlgu.

Omandireform ei lõpe veel sellel ega ka järgmisel aastal. Arvan, et hea omanik soovib, et tal oleks korraldatud kogu temale kuuluva vara täpne arvestus, ja soovitan kaaluda riigivaraseaduse muutmist selliselt, et seadus kohustaks pidama kogu riigivara arvestust.

Riigivara andmisest teiste isikute omandisse.
Riigivara olem on aasta-aastalt kiiresti vähenenud ja väheneb ka eelolevail aastail. Eelkõige vara õigusjärgsetele omanikele tagastamise ja erastamise, kuid ka teistele isikutele võõrandamise tõttu. Kui palju riigivara olem seetõttu eelmisel aastal vähenes, seda ei oska keegi öelda, sest erastatud ja omanikele tagastatud riigivara maksumuse kohta pole riigis koondarvestust peetud. Pole ka koondarvestust tasu eest või tasuta võõrandatud riigivara kohta. Tasuta võõrandas riik oma vara eelkõige munitsipaalomandisse.

Riigivara väheneb ka selle paigutamisel eraõiguslikesse juriidilistesse isikutesse, sihtasutustesse. Ümberkujundamisele kuuluvad riiklikud fondid ja kapitalid. Kui neist saavad sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud, siis antakse riigivara nende omandisse. Rõhuv enamik fondidest ja kapitalidest ei kasuta oma vahendeid paremini kui riigiasutused, pigem vastupidi. Kontroll nende tegevuse üle on aga oluliselt nõrgem kui riigiasutuste puhul.

Sageli jaotate riigieelarve seaduse vastuvõtmisel riigiasutuste ülalpidamiseks eraldatud raha näpuotsast. Mis on selle mõte, kui seejärel võetakse fondidest samaks otstarbeks miljoneid ilma teie arvamust küsimata. Näiteks Keskkonnaministeerium oma haldushoone ümberehitamiseks, Majandusministeerium oma majanduskulude katmiseks.

Me kõik teame, miks sellised asjad toimuvad. Teame ka, et see on seadusvastane. 1997. aasta riigieelarve seadusega eraldati metsaametitele sõidukite ülalpidamise kuludeks 10 000 krooni. Justkui peadirektor peaks sõitma mootorrattaga. Keskkonnaminister, kes on Metsakapitali nõukogu esimees, andis käskkirja, millega lubas Metsaametil kasutada Metsakapitali raha majanduskulude katmiseks. Nii kaua, kui Metsakapital on olemas olnud, on sellest keskasutuste halduskulusid kaetud, kuigi seadus selle otsesõnu keelab.

Oleme selle küsimuse tõstatanud valitsuse ees ja ka Riigikogu informeerinud. Midagi ei muutu. Keda me petame, kui räägime halduskulude vähendamisest, viidates riigieelarvele? Kui selles osas midagi kardinaalselt ei muutu, oleks õigem fondide ja kapitalide arvu oluliselt vähendada ja sealt vahendeid riigieelarve koosseisu viia.

Aasta tagasi teie ees esinedes juhtisin tähelepanu vajadusele kiirelt lahendada avalik-õiguslike juriidiliste isikute varaga seotud küsimused. Täna pean sellest jälle rääkima. Seaduste kohaselt on avalik-õiguslikud isikud oma vara omanikud. See tähendab, et nende vara pole riigivara. Nii on see näiteks sätestatud ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli seaduses. Teaduskorralduse seaduse kohaselt on avalik-õiguslik isik ka Teaduste Akadeemia. Avalik-õiguslik isik on Rahvusraamatukogu, kuigi seaduse järgi on ta vara riigi omand. Asjaõigusseaduse kohaselt peab igal juriidilisel isikul olema oma vara, millega ta vastutab oma kohustuste eest. Seni on vaid mõnel üksikul juhul neile nende valduses olevat riigivara üle antud. See küsimus nõuab kiiret lahendamist.

Riigivara soetamisest
Üheaegselt riigivara olemi vähenemisega suurenes riigiasutuste kasutuses oleva vara maksumus. Asutuste põhivara suurenes aasta jooksul 1,2 miljardi krooni võrra. Täna me ei saa enam öelda, et enamik riigiasutusi töötab halbades töötingimustes. Muidugi, on ka neid, kelle töötingimused on tõesti ebarahuldavad, kuid enamikul on töötingimused sama head kui nende kolleegidel meist palju rikkamais riikides. Ilusad on nn euroremondi läbinud hooned.

Ehitame ja remondime hoolega.
Riigikontrolli enda kogemuse põhjal võin öelda, et amortiseerunud akende väljavahetamine on hea ja end kindlasti tasuv investeering. Kuid kas me peame ümber ehitama ametiruume, mis tegelikult tööks niigi sobilikud on, ning kasutama pea kõige kallimaid materjale? Riigikontrolörina on mul heameel, et riigivara paremaks ja väärtuslikumaks muutub, kuid riigikontrolörina näen ma ka seda, et täna veel me seda kõike endale lubada ei tohiks.

Paljude valitsusasutuste hoonete (Maksuamet, Tolliamet, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) renoveerimiseks on Eesti majandusolukorda arvestades kasutatud põhjendamatult suuri summasid. Piiranguid kehtestatud ei ole. Asutuse juht võib teha kulutusi, lähtudes isiklikest arusaamadest, ambitsioonidest ning osavusest eelarveraha hankimisel.

Riigikontrolli arvates on ebarahuldavalt korraldatud riiklike investeeringute kasutamine. Kolmeks aastaks koostatav ja Riigikogule esitatav riiklike investeeringute programm ei ole omandanud õigusakti tähendust. Mitu aastat kestnud ehitustööde finantseerimine ka järgmistel aastatel vajalikus mahus ei ole tagatud. Seetõttu on näiteks Muusikaakadeemia ehitusel igal aastal sõlmitud uus peatöövõtuleping.
Olulise osa aastast aga ehitustegevus seisab. Läbi mõtlemata investeeringute planeerimine tingib summade killustatuse suure hulga objektide vahel. Ehitusi alustatakse ilma nende edasise finantseerimise allikaid ja mahte fikseerimata. Suurtele ehitusobjektidele aga ei eraldata piisavaid summasid ehituse lõpetamiseks tehnoloogiliselt põhjendatud tähtaja jooksul. Riigieelarvest finantseeritavates asutustes kasvas lõpetamata ehitustööde maht aastas 1,6 korda ja oli aasta lõpuks ligi pool miljardit krooni. Juba 1995. aastal jõustunud planeerimis- ja ehitusseaduses ettenähtud õigusaktidest on Vabariigi Valitsusel seni veel 13 vastu võtmata, mistõttu ei saa rääkida ehitustegevuse piisavast õiguslikust reguleerimisest riigis.

Riigikontrolli poolt läbiviidud kontrollimistel on kindlaks tehtud investeeringuteks eraldatud summade kasutamise korda reguleerivate õigusaktide rohkearvulisi rikkumisi. Rikastest riikidest ei jää me maha ka riigiasutuste autode ja mööbli poolest. Seoses riigiametnike autodega, millest viimasel ajal on palju räägitud, tahaksin juhtida teie tähelepanu riigieelarve täitmise aruande alguses olevale tabelile, millest selgub, et ainuüksi riigieelarvest finantseeritavate asutuste pikaajalised kohustused kasvasid ühe aastaga viis ja pool korda ning olid aasta lõpul 222 miljonit krooni. Seejuures kasvasid liisingumaksjate kohustused 4,7 korda ja ulatusid 128 miljoni kroonini. Arvan, et on viimane aeg asuda majanduskulusid piirama, mitte näiliselt, vaid tegelikult.

Riigiasutuste omatulust
See on tulu, mida riigiasutused saavad nende valduses olevat vara kasutades tasulisi teenuseid osutades, kuid ka riigivara kasutada andmisest ja võõrandamisest. Ainuüksi ruumide rendileandmisest said riigieelarvest finantseeritavad asutused tulu 96,6 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmeil oli nende asutuste omatulu kogusummaks 1996. aastal 475 miljonit krooni. See on raha, mille kasutamist Riigikogu ega valitsus ei planeeri ega kontrolli.

Meie arvates peab seda raha käsitlema samadel alustel nagu riigieelarve raha ja arvestama seda tulu riigieelarve koostamisel. Selge, et asutustele peab jääma stiimul seda raha teenida, kuid nii ka ei saa, et mõnel asutusel on omatulu tõttu oma äranägemise kohaselt kasutada suurem summa, kui ta riigieelarvest üldse saab. Mitte igal asutusel pole selliseid võimalusi.

Praegune omatulu kasutamise kord on seadnud riigiasutused ebavõrdsesse olukorda. Ma olen muidugi teadlik, et Riigikogu on püüdnud seda küsimust lahendada ja viinud riigivaraseadusesse sisse muudatuse, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 1998, nii et ma loodan, et see asi mõnevõrra paraneb. Rääkides omatulust ja sellega kaasnevatest probleemidest, ei saa jätta märkimata, et peaksime riigivara kasutamisest saama märksa suuremat tulu. Olen korduvalt juhtinud Riigikogu ja valitsuse tähelepanu riigivara rentimise ebarahuldavale korraldusele.

Viimastel aastatel on olukord tänu mitmele vastuvõetud õigusaktile mõnevõrra paranenud, kuid kontrollimise käigus puutume sageli kokku riigile kahjulikel tingimustel sõlmitud rendilepingutega, mis enamikul juhtudel on sõlmitud aastaid tagasi ja tuginevad üksnes 1990. aasta rendiseadusele. Seejuures on paljud lepingud sõlmitud aastakümneteks. Ministeeriumid nõustuvad Riigikontrolli seisukohtadega, kuid ei suuda neid realiseerida, sest sageli nõuaks lepingu muutmine kohtulikku menetlust. Toon kaks näidet.

Eesti Koolituskeskuse Aktsiaseltsile renditi Pirita-Kosel 650-ruutmeetrise pinnaga hoone, lisaks majandushoone ja garaaž, kokku 750 krooni eest kuus. Tallinna Majanduskool andis 418 ruutmeetrit pinda rendile tasuga 5 krooni ruutmeeter. Üksnes nende kahe näite puhul on kaotatud hinnanguliselt miljon krooni tulu aastas. Palun teid kaaluda võimalust täiendada riigivaraseadust sättega, mis nõuaks riigivara rendilepingute läbivaatamist, kui need on sõlmitud ilma enampakkumiseta, ja lepingute viimist kooskõlla hilisemate õigusaktidega.

Kasutusse võtmata riigirahast
Riigi rahaliste vahendite kasutamisel ei ole veel kehtestatud ranget, riigi piiratud võimalusi arvestavat korda. Mitmed äriühingud ja ettevõtted kasutavad riigi raha ega taju selle tagastamise vajadust.

Tuletan teile meelde osaühingule Tartoil 1992. aastal antud 40 miljoni kroonist laenu, riigiettevõtte Eesti Kütus 54,7 miljoni kroonist võlga. 1993. aastal RAS Salvo ebaseaduslikust erastamisest Majandusministeeriumile laekunud 62,4 miljonit krooni laenati valdavalt mitmele riigi omanduses olevale ettevõttele.

Minu ettepanekul ja pikkade vaidluste tulemusena otsustas valitsus nimetatud nõude järgi tagasilaekuvad summad kanda riigieelarvesse. Majandusministeerium on nüüd oluliselt pikendanud lepingute tähtaegu, tagasilaekuvatest summadest aga andnud uusi laene ja kasutanud neid oma kulutuste katteks.

Peatun veel ühel murettekitaval probleemil, mis tuleneb otseselt riigieelarve täitmise aruandest. Nimelt on tulu- ja käibemaksude võlgnevus jõudnud eelmise aasta lõpu seisuga 963 miljoni kroonini. Sellele lisanduvad sotsiaalmaksu viitevõlgnevused koos intressidega 1,3 miljardi krooni ulatuses. Seega kogu maksuvõlgnevus riigi ees ulatub ligemale 2,3 miljardi kroonini. Kui arvestada, et nii riigieelarvet kui sotsiaal- ja ravikindlustuse eelarveid aastast aastasse täidetakse, siis järeldub, et maksevõlgnevused on juba sisse programmeeritud.

Veelgi hämmastavam on see, et ka riigieelarvest finantseeritavad asutused võtavad endale julguse ignoreerida seadusi ning kasutada Riigikogu poolt maksudeks ettenähtud raha teistel eesmärkidel. Rahandusministeeriumi andmetel oli eelarveliste asutuste maksuvõlg kasvanud 135 miljoni kroonini, sellest langes 60 miljonit krooni Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. Seadused peavad olema täitmiseks kohustuslikud kõigile. Seda küsimust on valitsuses korduvalt arutatud.

Ma peatusin vaid mõningatel probleemidel.
Kahtlemata oli möödunud aastal olulisi saavutusi majanduses. Kuid Riigikontrolli ülesanne on teid informeerida eelkõige ilmnenud puudustest ja suunata teie tähelepanu probleemidele, mille lahendamine on meie arvates olulise tähtsusega Eesti riigi edasisele arengule.

Valitsus arutas meie ettepanekul riigivara kasutamist oma 2. septembri istungil ja moodustas ministrite komisjoni probleemide läbitöötamiseks. Valitsuse suhtumine sellesse küsimusse sisendab minusse optimismi.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Valve Kirsipuu.

Valve Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri! Teie aruanne, mille te kirjalikult esitasite meile 9. juunil käesoleval aastal, sisaldab ühe riigivara komponendina ka riigi raha (lk 13). Selle ülevaate juures ei ole te arutanud, kas raha on õieti pankadesse paigutatud ja kas riigieelarvesse tuleb tulu raha paigutusest.
Ma loodan, et te olete tuttav selle küsimuste ringiga, mis kaks, kolm nädalat tagasi kerkis avalikkuse ette, kus kaks panka teatasid, et riigieelarvevahendite paigutamine ühte panka on andnud täiendavaid summasid ja täiendavat käivet just nimelt sellele pangale, kusjuures samas on riik ilma jäänud.
Öelge, palun, kuidas te suhtute sellesse küsimusse?

Hindrek Meri
Tänan, proua Kirsipuu! Ma muidugi jälgin ajakirjandust tähelepanelikult ja arvan, et pankuritel on teatud määral õigus juhtida tähelepanu, et riigi raha tuleb paremini kasutada. Ma olen seda küsimust ju ka teie ees pidevalt üles tõstnud.
Me oleme seda oma kirjalikes ettekannetes näidanud juba vist 1993. aastal, et Sotsiaalfondi rahad olid paigutatud Hoiupanka väga madala dividendiga jne. Need asjad ei ole meile uudsed ja ma usun, et seda küsimust peaks rahulikult analüüsima, sest kõik ei ole siin minu arvates võib-olla päris objektiivne.

See nõuaks just objektiivset ekspertiisi. Mul on siin andmed, ma võin need ette lugeda. Vaadake, need arvandmed tuginevad Eesti Panga aruandele ja ma julgen väita, et Eesti Pangal ei ole päris korrektset ülevaadet riigi rahadest. Nii nagu meil ei ole ülevaadet ka riigi varadest jne. Ma võin tuua näiteid.

Kokku on seda raha, mida Eesti Pank arvestab, pankades tegelikult kolm miljardit. See on 30. juuni 1997. aasta seisuga. Jämedalt on panga aruande järgi keskvalitsusel raha poolteist miljardit, siis tulevad eelarvevälised fondid 750 miljonit. Meie arvestuste järgi on juba ainuüksi ravikindlustus- ja sotsiaaleelarved tunduvalt suuremad. Ja siis on kohalikud omavalitsused 844 miljoniga.

Riigikassa on alles alustanud oma tööd, kogemusi on veel vähe ja ta on väikse osa enda kätte võtnud. Me juhtisime ka teie tähelepanu -- see oli 1997. aasta riigieelarve koostamisel -- ja tegime ettepaneku, et dividendide osa riigieelarve tulude poolel peaks olema tunduvalt suurem. See oli 1995. aastal 8,6 miljonit, 1996. aastal 7,6 miljonit ja 1997. aastal poole aastaga 7,2 miljonit. Seda on vähe. Aga see küsimus vajab tõesti lahtimõtestamist.

Kui on sellised raha ülejäägid, siis peab tõsiselt mõtlema kogu eelarveprotseduuri üle, kas eelarve ise ei ole koostatud suurte lõtkudega, et selline vaba raha üldse on. Nüüd me järsku räägime, et võiksime ühe miljardi krooni võlgu ära maksta, aga kus me siis olime, kui me eelarvet koostasime? Me oleks võinud siis juba eelarve kuludesse sisse kirjutada, et maksta üks miljard ära jne. Ma ei ole valmis teile lõplikku vastust ütlema, aga ma leian, et seda küsimust peaks tõsiselt analüüsima.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk järgmisena.

Ignar Fjuk
Austatud esimees, lugupeetud Hindrek Meri! Eeldatavasti ma sain õieti aru, et kõik need näited ühest või teisest valdkonnast on nagu mingisugused puudused või vajakajäämised, seaduserikkumised või mis iganes.
Ma tahaksin küsida, kas kõik see, mis te ette kannate, tuleneb sellest, et meie seadused ei ole vettpidavad, et nad lasevad manipuleerida maksumaksja rahaga, või on paljudel või enamikul juhtudel lihtsalt rikutud seadusi?

Hindrek Meri
Kõike on. Kui me viis aastat tagasi võisime öelda, et seadusi ei ole, siis täna on seda raske öelda. Ärge võtke seda etteheitena, aga kui majandusinimene ja asjaga mõnevõrra kursis olev inimene teen ma siiski ka teile märkuse, et Riigikogu aplodeerib, kui ta võtab vastu uue seaduse, aga unustab selle siis silmapilkselt ära ega kontrolli seaduse täitmist. Nagu ma nimetasin, on ehitusseaduses delegeeritud 19 õigusakti vastuvõtmine.

Kaks aastat on mööda läinud ja 13 on vastu võtmata, kuus on vastu võetud. Riigivaraseadus on 1995. aastal vastu võetud, teie poolt on ette nähtud, et tuleb esitada riigi tulundusasutuse seadus. See on tegemata, seda pole olemas, aga elu nõuab, et see praegu oleks olemas jne. See on asja üks pool.

Teine on minu meelest ükskõikne suhtumine riigi asjadesse. Ma mõtlen, et selle küsimuse üle võiks väga palju diskuteerida, aga see vist praegu meid palju edasi ei vii. On üks moment, mida ma muidugi tahaksin rõhutada. Mul on kahju, et ma näiteks pean täna niisugust ettekannet viiendat korda, ja ma tean tänast otsust: see võetakse teadmiseks. Panga kontrollimised jäävad sinnapaika.

Mul on olemas Saksa Bundesbank’i materjalid, kuidas riigikontroll neid kontrollis, milliseid küsimusi seal üles tõsteti ja mismoodi neid lahendati. Minul ei ole kuhugi minna, ma saadan kontrollimaterjale teile informatsiooniks, aga tagasisidet mul ei ole. Ma saadan linnaprokurörile, ma saadan riigiprokurörile, mul ei ole enam kuhugi edasi minna. Võin tuua näiteid, kus olen saanud prokurörilt vastuse, nii nagu see nõukogude ajal oli, et teie materjalides ei ole tõestatud, et riik sai materiaalset kahju, meil ei ole alust kriminaalasja algatada. Saamata tulu ei ole kahju.

Vaadake, need on iganenud seisukohad. Nõukogude ajal oli alati võimalik ära tõestada, kui kolhoosnik tekitas riigile 14 kopikat kahju, et teda 10 aastaks vangi panna. Me justkui jätkaksime seda teed, meie õiguskaitseorganid ei ole veel näoga vabariigi huvide suunas pööranud.

Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.

Mihkel Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ka meie oleme sel teemal rääkinud ja ma arvan, et siin tuleb lahendust otsida. Väga võimalik, et lahendus peitub Riigikontrolli tegevust reguleeriva seaduse muutmises ja tähendab ka Riigikontrolli algatatud küsimuste lahendamiseks teatud kohustuste panemist riigiorganitele, ma ei oska praegu öelda, millistele.
Põhjused on loomulikult sageli inimestes ning on selge, et kohusetunde kõrval on tegemist ka saamatuse, rumaluse ja huvidega. Viimastest lähtuvalt on mul üks küsimus. Ülevaates, mille te olete kirjalikult esitanud, te viitate sellele, et järgite riigihangete seaduse nõudeid, aga samal ajal võib ka seaduse nõudeid järgides võtta vastu selliseid otsuseid, mis põhjustavad riigile saamatajäänud tulu.

Ma ei ütle siis praegu, et kahju. Aga teatavasti võib kasutada kasu konstantsuse põhimõtet, ja kui riik saab kahju, siis keegi teine saab kasu.

Kas teie oma uuringutes, mida te olete läbi viinud, olete välja selgitanud ka selle isiku või need isikud, kes teatud mõttes on riigi vale käitumise tagajärjel saanud rohkem kasu, kui nad oleksid saanud riigi normaalse käitumise korral?

Hindrek Meri
Ma usun, et see aspekt, mille te üles tõstate, ei ole Riigikontrolli aspekt. See on juba uurimisorganite aspekt, vähemalt sain ma küsimusest nii aru. Mis puutub riigihangetesse, siis seal võib oletada selliseid asju, mis sisalduvad teie küsimuses.

Me oleme kontrollinud ja juhtinud ka tähelepanu, et 30% riigihangete puhul on amet andnud loa sõlmida leping ühe müüjaga, teenindajaga. See muudab kogu asja formaalseks. Seal võib olla ka korruptsiooniilminguid. Seda ei suuda Riigikontroll kõige parema tahtmise juures kunagi avastada.

Esimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni.

Liia Hänni
Aitäh! Austatud riigikontrolör! Te olete jälginud oma institutsiooni kaudu ka erastamise kulgu Eestis üsna tähelepanelikult ja aidanud omal ajal tagada seaduslikkust selles valdkonnas. Kuidas te hindate praegust olukorda, kui käsil on suurte infrastruktuuriettevõtete erastamine või erastamiseks ettevalmistamine?

Hindrek Meri
Aitäh, proua Hänni! Jah, me oleme ju kogu aeg püüdnud end sellega kursis hoida ja ka valitsust informeerida oma tähelepanekutest Erastamisagentuuri töös. Mis puutub konkreetselt infrastruktuuri objektide erastamisse, siis ma olen alati seda meelt olnud, et vaatamata investeeringuvajadusele, vaatamata kõigile nendele mõnevõrra emotsionaalsetele väljendustele, et me peame olema Euroopas esimesed (ma mõtlen siin Telekomi) ja ruttu, ruttu müüma, muidu jääme hiljaks jne, ma oleksin siiski ettevaatlik nende asjadega ega kiirustaks.

Ma olen väga palju nendes küsimustes mõtteid vahetanud oma Norra ja Saksa kolleegidega. Sakslased on valmistanud ette raudtee erastamist minu teada viis aastat ja riigikontrolli loodi selleks otstarbeks juba enne erastamist 20-liikmeline osakond. Aastate viisi on tohutu armee inimesi nende probleemide kallal töötanud.

Norrakad on muidugi hoopis teistsuguse poliitilise orientatsiooniga ja veidike naeravad meie üle. Nende riik oskab majandust juhtida, nad ei tunne vajadust erastamist forsseerida. Ka Statoil on neil riigi oma ja nad ütlevad, et mitte Statoil ei ütle, kui palju ta riigile raha annab, vaid nemad ütlevad, kui palju Statoil võib endale raha jätta. Sellist suhtumist meil kahjuks ei ole.

Proua Hänni, ma läksin vist natuke teemast kõrvale, aga ma tahan lihtsalt öelda, et ei tohiks kiirustada ja sellesse tuleks suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Oleme väike vabariik ja väga raske on leida erapooletuid ja erudeeritud spetsialiste-eksperte, aga seda tuleks püüda teha.

Esimees
Tänan! Järgmisena kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Paul-Eerik Rummo
Aitäh! Härra riigikontrolör! Nagu me teame, ei ole riigivara kaugeltki ainuke avalikus halduses olev vara. On olemas ka väga suured munitsipaalvarad ja paistab, et üldsusel on võib-olla täiesti põhjendatud mulje, et munitsipaaltasandil käiakse varadega veel tunduvalt hullemini ja mahhineerivamalt ümber kui riigi tasandil. Kui te seda arvamust, muljet jagate, kas siis ei tuleks Riigikontrolli seadust täiendada selles suunas, et anda Riigikontrollile voli kontrollida ka munitsipaaltasandit?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Rummo! See teema on tekitanud mulle kõik need aastad väga suurt südamevalu. Me oleme munitsipaaltasandit siiski kontrollinud, sest otsest keeldu põhiseaduse ja seadustega meil ei ole.
Põhiseaduses on vaid öeldud, et omavalitsused koostavad oma eelarve iseseisvalt, aga meie oleme tõlgendanud, et riigieelarvest tulevate toetuste kontrollimine on ka meie pädevuses. Nii et toetuste osas oleme seda jõudumööda teinud, oleme iga aasta kontrollinud võib-olla 15 omavalitsust.

Mis puutub varadesse, siis ma jagan seda arvamust, et seal võib olukord mõningal juhul olla veel hullem, kuid teiselt poolt enamikul valdadel seda vara ju kuigi palju ei ole, võrreldes riigi mastaapidega jne. Näiteks Tallinna puhul võib öelda, et Tallinnas on hakatud sellega intensiivsemalt tegelema ja Tallinn saab päris suuri summasid munitsipaalvarade kasutamisest. Nii et sellega tegeldakse. Kuid kontrolliprobleem on tõesti päevakorral, ja mitte ainult meil, see probleem on üleeuroopaline.

Me oleme korraldanud isegi seminare koos Norra kolleegidega, sest Norra kontrollib omavalitsusi päris jõudsalt. Tänavu kevadel võttis Läti parlament vastu seaduse, mis pani omavalitsuste kontrolli riigikontrolli peale, kuigi riigikontroll selleks valmis ei ole, sest see tähendab 650 omavalitsuse kontrollimist.

Kuid siin põrkame kokku ühe probleemiga. Nimelt soovitab omavalitsuste rahvusvaheline harta anda omavalitsustele selles osas vabad käed. Ma usun, et teie esitatud küsimus on nii aktuaalne, et seda edaspidi sügavuti selgitada ja uurida neid võimalusi meie põhiseaduse raames.

Esimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv.

Daimar Liiv
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Küsimus on järgmine. Kui kontrolli teoreetiliselt liigitada, siis täna toimuvat võib lugeda ühekordseks pisteliseks kontrollaktsiooniks, mis toimub mingisuguse teatud ajavahemiku järel. Et kontroll oleks efektiivne, peaks see olema mitte ühekordne, vaid pidev. Ja selleks, et pidev kontroll toimiks, pakkus õiguskomisjon selle aasta kevadel välja eelnõu, mis nägi ette moodustada spetsiaalne komisjon Riigikontrolli tegevuse jälgimiseks. Tookord lükkas praegune valitsuskoalitsioon selle ettepaneku tagasi väitega, et see oleks nagu olnud vastukäik Eesti Panga uurimisele.

Tegelikult oli eesmärk hoopis midagi muud: luua tihe side Riigikogu ja Riigikontrolli vahel. Kuidas te suhtute sellise pideva ja tiheda sideme loomise võimalusse, mida tegelikult ka seadus ette näeb?

Hindrek Meri
Siin on tegemist kahe eri asjaga. Ma ei tea, mida te mõtlesite, või väljendasite te ennast ebatäpselt. Kui te mõtlesite mingisuguse kontrollkomisjoni kehtestamist, et Riigikontrolli tööd kontrollida, siis see on nonsenss.
Me oleme põhiseaduse järgi sõltumatud ja iseseisvad ning mingisugust sellist kontrollkomisjoni olla ei saa. See oleks pretsedent kogu Euroopas ja selle järgi tehtaks väga tõsised järeldused meie riigikorraldusest.

Kuid kui te räägite komisjonist Riigikoguga koostöö korraldamiseks, siis ma võin teile öelda, et selle ettepaneku ma tegin juba 1992. aastal ja tegin Riigikogule kirjalikult selle ettepaneku.

Ma usun, et härra Nugis veel mäletab seda, aga siis lihtsalt ei olnud nähtavasti ühistahet seda realiseerida. Ma olin nõus isegi sellise kompromissiga, et ei oleks komisjon, vaid riigieelarvekomisjoni üks alakomisjon kas või kolmest liikmest või poliitiliste jõudude esindajatest, kellega me arutaksime läbi edasised sammud.

Kogu maailmas on parlamentide juures sellised komisjonid, mis töötavad riigikontrolliga, aga nendel on side ka valitsusega. Teie olete oma seadustega ennast isoleerinud. See on see võimude lahususe printsiip. Teil on nagu väiksed silmaklapid, ei taha täitevvõimu tegevusse vahele segada.

Ja seetõttu nõrgeneb minu arvates kogu meie riigi juhtimine. Aga vahelesegamine ei tähenda otsustesse vahelesegamist, vahelesegamine tähendab mingi tõukejõu andmist valitsusele, see osutab parlamendi soovile, et need küsimused oleksid läbi vaadatud. Nii käib see Inglismaal, nii käib see teistes riikides. See komisjon formuleerib koos riigikontrolliga probleemid, mis tulenevad kontrollimistest, ja annab valitsusele ülesande.

Valitsus peab seejärel ette valmistama ja parlamenti informeerima, mis ta on teinud ja mis ta kavatseb teha jne. See on elav töö. Me teeme oma esimesi samme riigivalitsemisel. See, millest ma rääkisin, tuleneb aastakümnete praktikast.

Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus.

Mihkel Pärnoja
Aitäh! Härra Meri!
On täiesti arusaadav, miks me kuulame teie ülevaadet enne järgmist päevakorrapunkti, mis on 1996. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Eelarve sisaldab üsna palju raha. Seda raha kasutatakse erinevate kulude katmiseks ja on kasulik teada, mismoodi riik on oma kulusid planeerinud ja nendega hakkama saanud.

Eelarve ei sisalda muidugi eelarvevälistesse fondidesse läinud raha, aga te tegelete ka sellega. Eelarve raha võib jagada -- on keskvalitsuse raha, siis on see raha, mis riigieelarve kaudu antakse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, on raha, mis antakse toetusena kohalikele omavalitsustele --, ja siis on eelarvevälised fondid.

Kus te oma kontrolli käigus avastate kõige suuremaid probleeme, kui seda on võimalik öelda, ja millise valdkonna kontrollimisega on teil kõige suuremaid probleeme?

Hindrek Meri
Härra Pärnoja! Ma mõtlen, et kui te loete läbi meie ettekande, mille me tegime 1996. aasta riigieelarve täitmise aruande juurde, siis seal on kirjas kõik need probleemid, mida me näeme. Kuna te hakkate varsti menetlema uut riigieelarve seadust, uut riigieelarvet, siis teeb meile muret see, et riigieelarvesse tekib üha enam üherealisi positsioone -- toetusi --, mistõttu meil on raske kulusid kontrollida. See kehtib kõigi avalik-õiguslike institutsioonide kohta.

Näiteks Tartu Ülikool. See on üks riigieelarve ülesehituse probleemidest. Ja siis on meil probleemid nende riigiasutustega, mille kohta ei ole veel teada, mis nad õieti on, on nad riigiasutused, on nad riigiettevõtted. See vana küsimus.
Probleeme on palju.

Esimees
Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Meri!
Kui me mõned aastad tagasi siinsamas saalis tegime Riigikontrolli tegevust reguleerivat seadust, siis oli meil ka idee, et anname Riigikontrollile õiguse pöörduda hagejana kohtusse, et klaarida avastatud, ütleme, kriminaalseid asjaolusid, mis on ilmnenud teie kontrollimiste käigus.

Tol hetkel olite selles küsimuses eitaval seisukohal, saal aktsepteeris teie seisukohta ning sellest loobuti.
Kas te olete nüüd, kus on selgunud, et me ikka ja jätkuvalt ei suuda registreerida, kui palju riigil vara on ja kuidas selle vara haldamine käib, ning puudujääkide arv ei vähene, oma seisukohta muutnud või olete endiselt seisukohal, et Riigikontroll seda ei saa teha?

Hindrek Meri
Aitäh! Ma vastan teile, et ma olen jätkuvalt sellel seisukohal. Vaadake, ma pean seisma mitte ainult oma töö eest, ma pean seisma Eesti maine eest, ma pean seisma Eesti Riigikontrolli maine eest rahvusvahelises ulatuses.
See, millest te räägite, võeti Leedu parlamendi poolt paar aastat tagasi vastu.

Leedu Riigikontrollis moodustati 100 või 140 inimesega uurimisvalitsus, kes tegeleb nende asjadega, ja teate, maailma reaktsioon on õudne.

Riigikontroll ei tohi nende asjadega tegelda, siis ta kaotab oma erapooletuse jne ning me võtame omanikult igasuguse vastutuse. Kui on riigivara valitseja, siis ta peab lõpuni seisma oma kohustuste täitmise eest, tema peab minema kohtusse, aga mitte keegi kolmas ei pea seda musta tööd tegema.

Esimees
Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.

Feliks Undusk
Aitäh! Austatud härra Meri!
Ma jätkan siit, kus te lõpetasite. Ma saan aru, et rahvusvahelises praktikas ja õiguses on ilmselt Riigikontrolli roll just selline, nagu te äsja kirjeldasite, ja mitte enam. Kuid me elame konkreetses maailmas, nagu te äsja siin ka ise tõendeid tõite, ja see maailm või see ühiskond Eestis on täpselt niisugune, nagu ta hetkel on.

Sellest lähtuvalt, kui te olete mõnele ministeeriumile kolm-neli korda meelde tuletanud, kuidas ta peab nende miljonitega, mis ta on saanud tagasi laenudest, toimima, kui mitte midagi ei juhtu, ei peaminister ega valitsus ei võta midagi ette, milles te näete siis sellises olukorras ikkagi Eesti Riigikontrolli efektiivsust?

Ma küsin väga maalähedaselt ja loogiliselt, üks on põhimõte, teine on karjuv igapäevane vajadus?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Undusk! Ma püüan vastata.
Kui te pakute Riigikontrollile sellist rolli, siis homme te pakute teistele organitele teistsuguseid ülesandeid, kui on need, mida nad praegu meie põhiseaduse järgi täidavad. Ja siis on meil tagasiminek. Me peame ikkagi edasi minema ja iga riigiorgan peab oma funktsioone täitma, ning selleks on Riigikogu, et täitma panna, siin ei ole mitte mingit teist võimalust.

Esimees
Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Vootele Hansen
Aitäh! Austatud riigikontrolör!
Minu küsimus käib selle kohta, et seaduste alusel on ka mitme avalik-õigusliku juriidilise isiku kontrollimine Riigikontrolli ülesanne. Kuidas käib nendel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, kellel on oma vara, mida teie olete seaduse järgi kohustatud kontrollima, vara arvestus ja hoidmine, võrreldes riigivaraga? Kas võib tuua mingeid võrdlusi või paralleele või mitte?

Hindrek Meri
Ma usun, et praegu on vara neid võrdlusi tuua, sest ma nimetasin oma ettekandes, et need on ainult mõned üksikud juhud, kus avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on riigivara üle antud. Tartu Ülikooli puhul anti esimesed objektid üle, nii et see on algprotsess ja vara on teha järeldusi.

Ma ei rutta järelduste tegemisega, meil ei ole veel selliseid võrdlevaid analüüse. Tahan tuletada meelde, et avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse ainult seaduse alusel, ja ma palun alati meeles pidada, et nende puhul oleks sees meie õigus neid kontrollida. Valitsuses ma püüan neid eelnõusid parandada, seal on sageli kirjas, et Riigikontrollil on õigus kontrollida riigieelarve raha. Aga paljudel avalik-õiguslikel isikutel on mitmed finantseerimisallikad ja üks eelarve.

Viimati arutasime rahvusooperi seaduse eelnõu. Seal oli õigus kontrollida riigieelarve raha. Teatril ei ole eraldi riigieelarve raha peale eelarve. Tal on üks ühine eelarve. Ja kui on nii kirjutatud, et riigieelarve raha, siis ei ole meil seal mitte midagi kontrollida.

Esimees
Tänan! Kolleeg Eino Tamm.

Eino Tamm
Tänan, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Ütlesite, et teete viiendat korda analoogset ettekannet. Kui te võrdlete neid viit aastat, kas pilt on muutunud siis optimistlikumaks või vastupidi?

Hindrek Meri
Minu ülesanne on ikkagi kurja nägu teha ja kriitiliselt rääkida. Kui mind siin seitse aastat tagasi ametisse pandi, siis ütles üks saadik, kui ma välja läksin, et nüüdsest peale ei tohtivat ma üldse naerda. Seda, et mu ettekanded on alati kriitilised, peate võtma loomulikuna. Kui ma kodanikuna ütlen, siis on need asjad ikkagi muutunud paremuse suunas, endisega võrreldes on see nagu öö ja päev.

On muutunud küll paremaks, kuigi me ei tohi sellega rahule jääda.
Viis aastat tagasi ma lootsin, et see kõik läheb väga kergelt, kogu see riigivarade register ja arvestus. Küllap oleks võinudki kiiremini minna. Eks siin on võib-olla tehtud vigu ka.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Kalev Kukk
Suur aitäh! Härra Meri!
Täna võttis Riigikogu vastu kaks Hüvitusfondi puudutavat õigusakti. Hüvitusfondi näol on tegemist teatava finantsasutusega, mis on oma olemuselt ääretult lähedane investeerimispangale. Kuigi tegemist on teataval määral pangalaadse asutusega, ei kontrolli seda Eesti Panga inspektsioon.

Mis te arvate, kes peaks sellist institutsiooni nagu Hüvitusfond, kuhu on koondunud üks Eesti kõige suuremaid krediidiressursse, st raha, mis on laekunud riigivara erastamisest, kontrollima?
Kas Riigikontroll on kontrollinud Hüvitusfondi?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Kukk! Ma pean ütlema, et me oleme kontrollinud.
Viimane kontroll lõppes meil käesoleva aasta juunis või juulis ja seda kontrollakti ma sirvisin veel tänagi. See on saadetud ka Riigikogu majanduskomisjonile.

Ma palun teil tutvuda selle kontrollaktiga. Meil jäi Hüvitusfondist asjaajamise suhtes hea mulje, kuigi otsuses ja kontrollaktis on väga palju puudusi toodud. Aga üldiselt teeb see küsimus mulle muret. See on praegu kõige suurem ja võimsam finantsinstitutsioon, mille bilansiline maht on umbes 1,1 miljardit krooni. Kasum on üle 100 miljoni krooni ja majandustegevus on üldiselt edukas. Kuid kuna Riigikogu seaduseparandusega laiendas tema õigusi ja nüüd annab ta välja laenusid, siis see muidugi suurendab riskimomenti.

See hinnang, mis meie materjalides on antud, puudutab praegust olukorda, aga me peaksime nägema ette seda aega, kui Hüvitusfond peab hakkama raha tagastama. See aeg hakkab peale 2002. aastal ja selleks ajaks juhatused muutuvad, tegevjuhtkond muutub jne.

Kerkib küsimus, kes vastutab tulemuste eest. Laenude andmise õigus suurendab tugevalt riskimomente. On ka muidugi muid tähelepanekuid.

Härra Üksvärav on nende asjadega kursis, üldiselt on meil head kontaktid nõukoguga. Suured rahad võivad muuta ka natuke hooletuks. Palgad on väga kõrged, õigustamatult kõrged, aga seda ei saa vaadelda mingi seaduserikkumisena, sest te olete kõik need õigused neile andnud. Aga paneb muretsema, mis saab tulevikus edasi.

Esimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, teine küsimus.

Daimar Liiv
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör!
Teie vastus mu eelmisele küsimusele oli natuke üllatav. Nimelt kumas siit läbi päris mitme riigiorgani arusaam, et kui me oleme iseseisvad, siis mitte keegi meid kontrollida ei saa ja ei peagi kontrollima. See selleks, mul on natuke teine arusaamine, aga võib-olla see ei ole oluline.

Minu küsimuse oluline iva oli selles, et nagu te olete ise siitsamast puldist väitnud, olete teinud valitsusele üks, kaks, kolm korda ettekande, et mõni asi lonkab.

Vaadake, Riigikontroll on tegelikult audiitori seisundis ja see ettekanne valitsusele on ühekordne. Audiitor ei tee ettekannet juhatusele, kui me võrdleme eraõigusega, rohkem kui üks kord. Audiitor teeb pärast seda, kui see ettekanne on tehtud, kohe ka ettekande nõukogule, kes on omaniku esindaja. Juhatus on see, kes peab asjad korraldama. Kui nüüd eraõigusega võrrelda, siis parlament on see nõukogu, kes on omaniku, Eesti rahva esindaja. Komisjoni loomise idee oligi selles, et kui te olete teinud ühe korra ettekande ja märkuse valitsusele, siis seesama asi jõuaks kohe parlamenti ja oleks parlamendis esindatud mitte ainult sellel tasemel, nagu see praegu valitsuse puhul on, et ainult üks poliitiline jõud saab sellest teada, vaid oleks kohustus informeerida sellest ka opositsiooni. See, ütleme otse, tähendab seda, et tekib reaalne valitsuse mõjutamise mehhanism.

See oli küsimus kontrollkomisjoni kohta. Kas te nüüd saite sellest küsimusest aru ja kui otstarbekas teie arvates see komisjon oleks? See kontrollkomisjon ei pea olema erikomisjon. Te tõite ise näite, et saatsite praegu materjali majanduskomisjonile. Selline komisjon, kelle ülesannete hulka niisugune tegevus kuuluks, peaks minu arusaamise järgi olemas olema.

Hindrek Meri
Härra Liiv, inimestel võivad erinevad arvamused olla. Ma ütlesin, et ma olen komisjoni poolt, aga ma ei saa kuidagi nõus olla, et selle komisjoni nimi oleks kontrollkomisjon.

Esimees
Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Vootele Hansen
Aitäh! Minu teine küsimus puudutab neid fonde ja kapitale, kuhu riik on oma seaduste alusel andnud mingid tulud, mis laekuvad sinna otse ja leiavad kasutamist teatud sihtotstarvetel. Need kuuluvad ka Riigikontrolli kontrollimise alla.
Näiteks võib tuua Keskkonnafondi või Metsakapitali, aga neid on ka teisi. Kas te olete neid kontrollinud, eriti pärast seda, kui riigieelarve raha suhtes on jõustunud riigikassa põhimõte?

Kas teil on mingeid ettepanekuid nende fondide kapitalide kohta käivate seaduste muutmiseks või on praegune olukord raha kasutamisel ja valitsemisel ning ka eelarve kinnitamisel rahuldav?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Hansen! Ei, ma ei saa kuidagi öelda, et olukord rahuldav oleks. Kui te võtate minu möödunudaastase ettekande stenogrammi, siis näete, et ma pean nüüd uuesti kordama, et siiamaani ei ole meil ühtegi dokumenti, mis sätestaks sotsiaaleelarve, ravikindlustuse eelarvete protseduurireeglid.

Teile esitati siiamaani eelarve, seal ei ole olnud ei oodatavat täitmist ega muud informatsiooni, lihtsalt võtate vastu.
Ühel aastal ma tõin näite, kus halduskulusid ületati neli korda. Mis eelarve see siis on, eelarve peab panema piirid kulutamisele, aga kui seda tohib neli korda ületada, siis see eelarve lihtsalt ei tööta.

Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.

Valve Raudnask
Aitäh! Lugupeetud härra Meri! Milline oli Riigikontrolli osa selles, et Riigikontrolli akt Eesti Panga kohta tuli Riigikogule esialgu kui salajane materjal, nõnda et Riigikogu pidi seda avalikuks võitlema?

Hindrek Meri
Aitäh! Mul on kõigepealt hea meel, et te võitsite selle võitluse.
Minu osa on kahtlematult see, et me trükkisime sõna “salajane” peale, see on fakt, aga see oli ka kompromisstingimus, et me üldse panka pääsesime.
Ma võin öelda veel enam: kui me viisime akti panka, siis see saadeti meile tagasi sooviga, et “salajane” peab natukene tugevamalt trükitud olema.
Xeroxi-aparaat ei kopeerinud seda sõna, see oli meil liiga õrnalt tehtud ja me pidime selle arvutist tugevama värviga välja printima. Nii et see oli minul sundkäik, ma oleks võinud võib-olla sellele vastu vaielda, aga vaadake, küllalt ebamäärane on ka see väga lakooniline säte, et Riigikontroll peab hoidma pangasaladust.
See oli ka Riigikogu otsus: avalikustada, silmas pidades pangasaladuste hoidmist.
Katsuge minu nahas olla ja leida see kompromiss, kust pangasaladus algab ja lõpeb.
Kuidas me oleksime saanud seda materjali teisiti vormistada?

Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, teine küsimus.  

Valve Kirsipuu
Aitäh! Te nimetasite, härra Meri, ühes oma vastuses põhiseadust.
Kuna Riigikogu liikmetel on kõigil põhiseadus käeulatuses, siis ma leidsin, et põhiseaduse 11. peatükk käsitleb Riigikontrolli, kus muu hulgas on öeldud, et riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa ka Vabariigi Valitsuse istungitest.
Niipalju kui minul on olnud võimalust olla Vabariigi Valitsuse istungitel, olen ma näinud, et teil on seal päris kindel koht.
Mulle tundub, et te olete oma neutraalsust, mida te täna korduvalt olete rõhutanud, säilitanud ka valitsuse istungitel ja selle tõttu on õige mitmed ebakohad, mis oleksid valitsuses lahendamist leidnud, jäänud lahendamata.
Aga mulle torkas silma veel teine asi. Nimelt on siin öeldud, et riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat.
Täna te ütlesite, et te olete riigikontrolör seitse aastat. Kas te ei näe siin vastuolu?

Hindrek Meri
Aitäh, proua Kirsipuu! Riigikogu liige peaks põhiseadust paremini lugema, sest põhiseadusel on olemas rakendusseadus. Ja kui te sealt loete, siis te leiate, et minu volitused kestavad seitse aastat. Aga mis valitsusse puutub, siis ma olen seal võib-olla üks aktiivsemaid sõnavõtjaid ja ma olen ehk võtnud ise endale õiguse jääda paljudes küsimustes eriarvamusele.
Nõuan eriarvamuse protokollimist ja seda on ka tehtud. Siit peaks Riigikogu tegema siiski mingid järeldused.
Ainult üks kord on proua Liina Tõnisson esitanud mulle arupärimise, miks ma jäin ühes küsimuses eriarvamusele. Ma mäletan, see oli Palace’i küsimus. Keegi teine pole huvi tundnud. Näiteks jäin ma eriarvamusele 23. detsembri istungil, kus lahendati olulised Põhja-Eesti Panga ja Eesti Panga küsimused. See on protokollitud. Keegi pole huvi tundnud, miks ma jäin eriarvamusele. Ma ei ole solvunud. Teie ikkagi juhite Vabariigi Valitsust, te peaksite teadma, mis seal toimub, ja teil peaksid tekkima küsimused, miks mõni asi nii või naa on.

Esimees
Härra riigikontrolör, ma tänan teid! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt kodukorraseaduse §-le 130 läbirääkimisi ei avata ja otsust vastu ei võeta. See päevakorrapunkt on ammendatud.

• Postitatud: 10.09.1997 00:00
• Viimane muudatus: 08.12.2014 20:07
• Viimane ülevaatus: 08.12.2014 20:07