[Väljavõte Riigikogu 25.01.1993 istungi stenogrammist]
Esimees Ülo Nugis

Lugupeetud juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Mulle laekus härra Kulbokilt järgmine arupärimine:
"Piima töötlemisel on piimapulbri jääkproduktiks või ning või jääkproduktiks piimapulber. Kas piimapulbri ja või omahinna määramisel on täielikult välistatud asjaolu, et piimakombinaatide juhtkonda kuuluvad isikud on samal ajal piimapulbrit eksportivate aktsiaseltside liikmed? Kas või kõrge omahind ei ole tingitud soovist madaldada piimapulbri omahinda? Kas sellistele küsimustele vastamine kuulub riigikontrolöri töövaldkonda?"

Ma võib-olla hakkaksingi sellest viimasest küsimusest peale. Jah, muidugi kuulub sellistele küsimustele vastamine minu töövaldkonda. Põhiseaduse kohaselt teatavasti peab riigikontrolör vastama Riigikogu liikmete arupärimistele oma pädevuse piires. Kuid ma loodan, et Riigikogu liikmed kasutavad küsimisõigust mõõdukalt, sest riigikontrolör ja Riigikontroll tõepoolest ei ole pädevad kõigis meie rahvamajanduse asjus.

Ja ma usun, et sageli on õigem neid küsimusi adresseerida vastavale valitsusliikmele, kes võib mõnes valdkonnas olla kompetentsem kui riigikontrolör.

Nii. Mis puutub küsimuse sisusse, siis ma ütleksin nii, et lõssi ja sellest valmistatud lõssipulbrit kasutatakse toiduks, joogipiima normaliseerimiseks ja lahjade piimatoodete valmistamiseks kondiitri- ja toiduainetööstuses, samuti loomasöödaks. Lõssipulber on hea eksportkaup, mida hinnatakse kõrge valgusisalduse tõttu.

Nüüd pean tooma mõningaid arve. Kuna ei ole veel teada 1992. aasta lõplikke tulemusi, siis põhineb meie analüüs möödunud aasta üheksa kuu andmetel. Selle aja jooksul said piimatööstusettevõtted tootmisest kokku 426 000 tonni lõssi, millest töödeldi lõssipulbriks 157 000 tonni ehk 37%. Ülejäänud kogus kasutati joogipiima normaliseerimiseks ja lahjade piimatoodete valmistamiseks või tagastati piimatootjatele. Kokku toodeti 1992. aasta üheksa kuuga 16 800 tonni lõssipulbrit, millest eksporti läks 11 400 tonni ehk 68%. Kui tootmine on viimasel kahel aastal vähenenud ligi 10%, siis lõssipulbri tootmine on samal ajal suurenenud 1,4 korda.

Siseturul ei ole nõudmine lõssipulbri järele kasvanud. Suurenenud on aga selle toote eksport, mis on tulutoov. Näiteks ühe piimakombinaadi andmeil saadakse seal praegu tonni lõssipulbri ekspordist üle 8000 krooni kasumit. Samal ajal tonni või müük riigi siseturul annab kombinaadile ligi 6000 krooni kahjumit.

Me pole kontrollinud nende arvestuste õigsust, kuid kuna piimatoodete, sealhulgas või hinna määravad tootjad ise, pole neil mõtet oma kalkulatsioone moonutada. Pigem on nad huvitatud tooteliikide omahinna võimalikult täpsest arvutamisest. Tonni või valmistamisel tekkinud lõssist saab 1,4 tonni lõssipulbrit, selle eksportimisest aga 11 200 krooni kasumit. Seega annab tonni või valmistamine kombinaadile üle 5000 krooni kasumit.

Kuid see on üksnes teoreetiline arvestus, sest mitte kogu lõssi ei töödelda pulbriks ja kogu toodetud lõssipulber ei lähe ka eksporti. Võiks töödeldakse umbes 60% piimast. Joogipiim ja lahjad piimatooted on madala rentaablusega, kuna tarbija ei ole võimeline nende eest maksma hinda, mis neile toodetele normaalse rentaabluse tagaks.

Üheksa kuu andmete põhjal oli piimakombinaatide rentaablus, s.o. brutokasumi suhe kulutustesse, 1%-st kuni 18%-ni. Erandiks oli eraaktsiaselts "Põlva Piim", mille rentaablus oli 34%. "Põlva Piim" on suurim lõssipulbri tootja ja eksportija. Ta töötleb ka ümberkaudsete maakondade piima ja lõssi. Niisiis ei saa me rääkida piimakombinaatide ülikasumist.

Mitmed piimakombinaadid töötavad väga madala rentaablusega, mis ei võimalda neil oma tegevust normaalselt korraldada. Ligikaudsed arvestused on näidanud, et kulutuste ümbergrupeerimine võimaldab likvideerida kahjumi põhitootmises, kuid tõstab otseselt lahjade piimatoodete hinda ning loomakasvatuse ja töötleva tööstuse kulusid.
Me arvame, et Põllumajandusministeerium peaks kõigiti toetama kombinaatide tegevust, mis on suunatud sellele, et müüa lõssipulbrit võimalikult soodsatel tingimustel.

Möödunud aasta algul meie poolt tehtud küsitlus näitas, et lõssipulbri müüki vahendavad erafirmad said endale 30 kuni 50% valuutatulemist. Põllumajandusministeerium, kelle poole me pöördusime ettepanekuga leida võimalusi lõssipulbri ekspordi korraldamiseks selliselt, et vahendajatele jääv osa väheneks, meie kirjale ei reageerinud.

Praeguseks on olukord mõnevõrra muutunud, kuna on tekkinud vahendajate konkurents, kuid kahtlemata on vahendamine lõssipulbri müümisel ka praegu väga tulus äri. Sellise informatsiooniga ma piirdun. Kui on lisaküsimusi, siis ma püüan vastata.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Tundub, et Kalle Kulbok ise ei esita lisaküsimusi. Siiski esitab.

Kalle Kulbok

Härra riigikontrolör! Te tõite väga palju arve, aga tegite vähe järeldusi.

Mind huvitas kõige rohkem, mida võib järeldada sellest, et mitmed piimakombinaatide juhtkonda kuuluvad isikud on piimapulbrit eksportivate aktsiaseltside juhatuse liikmed.
Kuidas haakub sellega näiteks tõik, et te ei ole Põllumajandusministeeriumist oma kirjale vastust saanud?

Mind huvitab just see, kas kõnealune küsimus pakub riigikontrolörile huvi. Konkreetsete arvude kohta lootsin ma selgituse saada põllumajandusministrilt.

Hindrek Meri

Käesoleval juhul mõtlen ma vastupidiselt. Minu meelest on just see, kes piimakombinaatide juhtkonnast tegutseb eraaktsiaseltsides, rohkem põllumajandusministri asi. Meil on andmeid, et möödunud aasta esimesel poolel tõesti selliseid juhtumeid oli.
Siin võiks mainida, et põhiline vahendaja Eestis oli "Estkompexim", kus meile teadaolevatel andmetel olid juhatuseliikmetena tegevad Tallinna Piimakombinaadi direktor, Paide Piimakombinaadi direktor ja küllap teisigi tootmisjuhte. Kuid vastavalt Ülemnõukogu 1992. aasta 11. mai otsusele ametiisikute osalemisest ettevõtluses on keelatud riiklikul omandil põhinevate ettevõtete juhtkonna liikmete töötamine nende ettevõtete juhtkonnas, kust nad saavad omanikutulu oma ettevõtte realiseerimis- ja vahendusfirma kaudu. Edaspidi pöörame sellistele asjadele suuremat tähelepanu, et vältida seaduserikkumisi.

Esimees

Suur tänu! Kalle Kulbok, teine küsimus.

Kalle Kulbok

Kas asjaolu, et võid toodab riik praegu kahjumiga ja et piimapulbrit ekspordivad eraaktsiaseltsid kasumiga, võib kvalifitseerida riigivara riisumisena?

Hindrek Meri

Ei, sellist järeldust muidugi teha ei saa. Oleme teinud Põllumajandusministeeriumile ettepaneku, et ta töötaks välja korra, mille kohaselt riik reguleeriks lõssipulbri eksporti. Ettepaneku ajendiks oli just see, et vahendajad said nii suurt vaheltkasu. Kuid vahepeal on olukord muutunud.
Kui möödunud aastal oli põhiline vahendaja "Estkompexim", kes maksis näiteks Paide Piimakombinaadile umbes 900 krooni lõssipulbritonni eest, siis nüüd on vahendajaid märksa rohkem ja piimakombinaadid on hakanud looma otsekontakte välisfirmadega. Ja seetõttu on nende sissetulekud suurenenud 1300–1400 dollarini tonni eest.
Meile on ka teada, et rahvusvahelistel börsidel ja oksjonitel ulatub piimapulbritonni hind 1800 dollarini. Kuid hind oleneb muidugi ka kvaliteedist, mille poolest meie piimapulber võib rahvusvahelisele tasemele alla jääda. Nii et ma ei näe siin praegu mingit seaduserikkumist. Tahan veel kord rõhutada, et kui me peaksime praegu need tulud ümber grupeerima (meil on nende kohta arvestus olemas, kuigi statistika ei võimalda saada üldist arvestust vabariigi kohta, mistõttu saame rääkida ainult mõne ettevõtte näidete varal), siis tähendaks see väga suurt lahjade piimatoodete jaehinna tõusu, mis käesoleval juhul ilmselt ei ole soovitav.

Esimees

Suur tänu! Ja nüüd küsimused teistelt rahvasaadikutelt. Raoul Üksvärav.

Raoul Üksvärav

Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Kas Riigikontroll on pädev ja praktiliselt suuteline kontrollima toodangu omahinna kujunemist, käesoleval juhul ka piimapulbri omahinna kujunemist piimakombinaatides? Kas selles valdkonnas on midagi tehtud ja milleski selgusele jõutud?

Hindrek Meri

Siin ma võin öelda nii, et valitsuse poolt on kehtestatud raamatupidamise põhimäärus, mille kohaselt igasugused omahinna kalkulatsioonid on ärisaladus ega kuulu avalikustamisele. Seega on meil võimatu saada niisugust informatsiooni ametlikult statistikaorganite kaudu. Teiselt poolt aga ei ole meid riiklikes ettevõtetes koheldud vastavalt sellele põhimäärusele ja meil on ettevõtete tasandil alati õnnestunud neid andmeid saada. Nagu mulle tundub, on need küllaltki korrektsed.

Esimees

Suur tänu! Lembit Arro.

Lembit Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Te märkisite, et erafirmad saavad 40–50% laekuvast valuutast endale. Seega läheb tootjate raha eraisikute taskusse. Kas teil on andmeid, kui suur oli "Rävala" kasum? Aitäh!

Hindrek Meri

Ei, meil selle kohta andmed puuduvad, aga ma võin öelda, et "Põlva Piim" on eraaktsiaselts ja temale langeb umbes pool meie lõssipulbri ekspordist. "Põlva Piima" kui eraaktsiaseltsi finantstegevust me muidugi kontrollida ei saa, kuid ma võin öelda, et osa lõssipulbri ekspordist saadud summasid kasutatakse seal siiski ka selleks, et stimuleerida piima tootmist. Kui me vaatame möödunud aasta andmeid, siis keskmine piima kokkuostuhind üle vabariigi oli 869 krooni, kuid Põlvas oli see 1142 krooni. Seega andis Põlva kombinaat oma piirkonnas loomakasvatajatele võimaluse müüa piima kolmandiku võrra kõrgema hinnaga. Põlva loomakasvatajad said 10 miljonit krooni täiendavat sissetulekut. Nii et me ei saa kahtlustada kõiki lõssipulbri tootjaid ja eksportijaid ebaaususes.

Esimees

Suur tänu! Olli Toomik.

Olli Toomik

Tänan, härra esimees! Austatud ettekandja! Oma ettekandes te mainisite, et Põllumajandusministeerium ei ole vastanud teie arupärimisele. Palun öelge, millal te esitasite selle arupärimise, millise ajavahemiku jooksul Põllumajandusministeerium ei ole reageerinud? Kuidas te tõlgendate sellist käitumist oma ametkonna suhtes ning mida kavatsete ette võtta? Riigikontrollil peaksid olema ikka väga suured õigused. Tänan!

Hindrek Meri

Me pöördusime ministeeriumi poole 1991. aasta 18. veebruaril. Sellele eelnes meie poolt tehtud analüüs. Püüdsime koostada n.-ö. omal käel lõssipulbri bilansi vabariigi kohta. 12. veebruaril toimus Riigikontrollis vastav nõupidamine, millest võtsid osa Piimaliidu juhatuse esimees ja Paide Piimakombinaadi direktor.
Nõupidamise tulemusena esitasimegi mainitud ettepanekud Põllumajandusministeeriumile. Eelmine aasta, nagu teate, oli Põllumajandusministeeriumile väga keeruline. Ridamisi vahetus ministreid. Aeg ise teeb oma korrektiivid. Kui me mullu nägime piima eksportija monopoolsust "Estkompeximi" näol, siis nüüd näeme, et on tekkinud konkurents.
Olukord hakkab monopolismi rööbastelt välja minema ja normaliseerub. Praegu ei ole me enam nii kindlalt möödunud aasta veebruaris valitsenud seisukohal, et riik peaks regulatsiooni enda peale võtma.

Esimees

Suur tänu! Edgar Spriit.

Edgar Spriit

Tänan, härra esimees! Mul on härra Merele seda laadi küsimus. Väga paljud valijad küsivad kuritarvituste kohta ja viitavad Riigikontrollile. Seoses sellega tekib küsimus, kas meie ajakirjandus avalikustab küllaldaselt Riigikontrolli tegevust. Kuidas te ise suhtute kontrollitegevusest üldsuse parema informeerimise mõttesse? Tänan!

Hindrek Meri

Härra Spriit, see küsimus on natuke teisest valdkonnast, aga puudutab otseselt Riigikontrolli tegevust.

Esimees

Härra Meri, me jääme ikka ainult piimapulbri juurde. Nii et sellele te ei pea vastama.

Hindrek Meri

Härra Spriit, ma mõtlen, et räägime sellest pärast n.-ö. ametlikku osa. Ma informeerin teid.

Esimees

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kõneleja! Te ütlesite, et teil puudub võimalus tutvuda ühistu "Rävala" tegevusega, viidates sellele, et tegemist on eraaktsiaseltsiga.

Hindrek Meri

Ei, te saite minust valesti aru. Ma ütlesin, et meil lihtsalt puuduvad "Rävala" kohta andmed, aga "Põlva Piima" suhtes on teie küsimus õige.

Liina Tõnisson

Selge. Siit nüüd minu järgmine loogiline küsimus. Kas ei oleks põhjust tutvuda "Rävala" probleemidega? Sellel nimel on ajakirjanduses teatav kõla. Võib-olla õigustatult, võib-olla mitte. Kuid kas me ei peaks tegema selgeks selle ühistu rolli Eesti põllumajandustoodangu töötlemisel? Milline on teie seisukoht?

Hindrek Meri

Ma arvan, proua Tõnisson, et eks me jõudumööda katsu "Rävala" rolli selgitada, aga meil on sadu selliseid probleeme. Ma usun, et küllap me jõuame lähitulevikus ka "Rävala" juurde.

Esimees

Suur tänu! Valve Kirsipuu.

Valve Kirsipuu

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri!
Eelarve- ja maksukomisjoni üks põhiprobleem on praegu see, kuidas kindlaks määrata ja eelarvesse saada omanikutulu riigiettevõtetelt ja riiklikelt aktsiaseltsidelt. Oma vastuses härra Üksväravale te mainisite, et riigiettevõtte omahind on ärisaladus.
Palun täpsustage, kelle ees on omahind ärisaladus, kas konkurentide või ka omaniku, s.t. riigi ja Riigikontrolli ees. Kui see tõesti on nii, kas siis on ikka tegemist ainult ärisaladusega, võib-olla on see juba riiklik saladus?

Hindrek Meri

Proua Kirsipuu, ma ainult refereerisin raamatupidamise põhimäärust. Usun, et see on sügav eksitus, mis tuleb meil üheskoos lähemal ajal likvideerida. Kui mitte tervikuna, siis vähemalt Riigikontrolli suhtes. Mujal maailmas on ka need asjad ärisaladus, aga ainult niikaua, kuni tehakse projekte ja koostatakse kavu. Mineviku analüüsi seisukohalt on need isegi avaldatavad andmed, millest ei tehta ärisaladust.

Esimees

Suur tänu, härra Meri, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.

• Postitatud: 25.01.1993 00:00
• Viimane muudatus: 06.02.2015 21:03
• Viimane ülevaatus: 06.02.2015 21:03