[Väljavõte Riigikogu 23. septembri 1996. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Eiki Nestor ja Mihkel Pärnoja esitasid mulle järgmise sisuga arupärimise.
"Seadused näevad ette riiklikke tellimusi esitada vähempakkumise korras. Väidetavalt pole harvad juhused, kui vähempakkumise teel määratud hinda hiljem suurenemise suunas muudetakse. Kas Riigikontroll on antud probleemiga tegelnud? Milliseid puudusi vähempakkumise korraldamisel on avastatud?"

Vastus esimesele küsimusele on lühike. Jah, Riigikontroll on selle probleemiga tegelnud.

Riigihangete ja ehitustööde võistupakkumisega seotud probleeme käsitletakse praktiliselt kõigi riigiasutuste, haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste ning maavalitsuste kontrollimisel. Tüüpiline puudus, mis on kindlaks tehtud riigihangete korraldamise kontrollimisel, on tellimuste esitamine võistupakkumiseta või lepinguta.

Samuti lepingute ja tööde vastuvõtmise dokumentide ebakorrektsus. Valdav enamus puudusi on meie poolt fikseeritud juba enne riigihangete seaduse jõustumist. Teatavasti oli valitsus juba varem kehtestanud ehitustööde võistupakkumise eeskirjad ja infotehnoloogiavahendite riigihangete korra. Riigikontrolli kontrollaktidest on võimalik leida rohkearvulisi näiteid selliste rikkumiste kohta. Sellest on meie iga-aastastes tööaruannetes piisavalt informatsiooni edastatud ka teile.

Nii ei korraldanud Sotsiaalkindlustusamet avalikku pakkumist 15,8 miljoni krooni suuruse töövõtulepingu sõlmimiseks Lembitu t 12 hoone rekonstrueerimiseks. Sõlmitud lepingu järgi täitis töövõtja aktsiaselts Buinco üheaegselt ka tellija ja järelevalvealaseid kohustusi. Sotsiaalministeerium peatas sellise töövõtulepingu kontrollimise ajal.

Mustamäe haigla ei korraldanud võistupakkumisi ehitus- ja remonditöödele töövõtja leidmiseks. Lepingut sõlmimata maksti aastatel 1995-1996 mitmesugustele töövõtjatele 3,8 miljonit krooni. Tööde vastuvõtmine oli korraldatud puudulikult. Vastavates aktides polnud fikseeritud isegi teostatud tööde nimetusi.

Ehitustööde võistupakkumise eeskirjade rikkujate hulgas on ka Pärnu Maksuamet, Harju Teedevalitsus ja mitmed teised riigiasutused.

Infotehnoloogiaseadmete hankimise korda on rikkunud Lennuamet, Politseiamet, Statistikaamet, Tolliamet, Lääne-Viru Maavalitsus.

Ehitustööde võistupakkumise eeskirjad on valitsuse määruse järgi seni kohustuslikud ka riigiettevõtetele. Nende järgimist on ka Riigikontroll kontrollinud.

Kindlaks on tehtud vastava korra rikkumine RAS Pirita Purjespordikeskuse, riigiettevõtte Tallinna Sadam, riigiettevõtte Eesti Lennujaamad poolt.

Kaebusi riigihangete teostamise korra rikkumise kohta on laekunud nii Riigikontrollile kui ka 1996. aasta alguses moodustatud Riigihangete Ametile.
Omaette probleemiks on rohkearvulised pöördumised Riigihangete Ameti poole taotlusega hangete teostamiseks ühe pakkuja poolt. Neid taotlusi argumenteeritakse ajaliste piirangute või eelnevalt kehtinud suhetega konkreetsete lepingupartneritega.

Mis puudutab arupärijate poolt esitatud küsimust vähempakkumisel esitatud hinna suurendamisest tellimuse täitmise käigus, siis sellise probleemiga ehitustööde läbiviimisel on Riigikontroll samuti kokku puutunud.

Seni esinenud juhtumite puhul ei ole Riigikontroll suutnud tõestada, et maksumuse suurenemine ei ole tingitud objektiivsetest asjaoludest: faktiline inflatsioon ehitustööde kestuse jooksul või töö käigus ilmnenud ettenägematud asjaolud.

Riigikontroll on kokku puutunud ka oluliste probleemidega kehtivate õigusaktide rakendamisel. Riigihangete seadus ja ehitustööde võistupakkumise eeskirjad võimaldavad esitada nõude neid rikkunud tellijaile vaid teiste pretendentide pakkumise esitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Sellised kulud on tühised, võrreldes võistupakkumise eeskirjade rikkumisest tingitud võimalike kahjudega.

Distsiplinaarvastutuse seadus kehtestab sedavõrd lühikesed tähtajad süüdiolevate ametiisikute distsiplinaarvastutuse küsimuse otsustamiseks, et Riigikontrolli aktide menetlemise jaoks vajaliku aja möödudes ei saa enam tõstatada ametiisikute vastutuse küsimust. Keerukas on selliste ametiisikute kriminaalvastutusele võtmine, sest ebakorrektse võistupakkumise tulemusena fikseeritav võimalik kahju ei saa kajastuda asutuse või ettevõtte bilansis, mis on uurimisorganite tegevuspraktika kohaselt kriminaalasja algatamise eelduseks. Sellepärast on Riigikontroll enamikul juhtudel sunnitud piirduma ettepanekuga meetmete rakendamiseks õiguserikkumiste edasiseks ärahoidmiseks.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra Meri! Kas arupärijatel on küsimusi? Mihkel Pärnoja.

Mihkel Pärnoja

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Meri! Ma olen pakkumistega pikka aega kokku puutunud natukene teises liinis - Erastamisagentuuri Nõukogu võtab riigivara erastamisel vastu pakkumisi ja nendest lähtudes tunnistab ühe nendest parimaks. Seal on küll taotlus teine: saada suuremat hinda ja suuremaid investeeringuid.

Kui siis selgub, et pärast selle parimaks tunnistamist pakkuja ei suuda oma pakkumist jõus hoida, teisisõnu, ei ole võimeline neid tingimusi täitma, siis see otsus tühistatakse ja korraldatakse uus pakkumine. Kui nüüd riigihangete puhul selgub, et pakkuja ei suuda oma pakkumist jõus hoida, ja lepingus tehakse muudatused, mis kutsuvad esile pakkumishinna tõstmise, teisisõnu, riik või riigiasutus, kes on ostja rollis, peab rohkem maksma, siis millist varianti te peate õigeks edasisel käitumisel, kas minna lepingu muutmise teed või analüüsida põhjalikult ja teatud juhtudel korraldada uus pakkumine?

Hindrek Meri

Vaadake, siin on kaks küsimust. Tavaliselt ehituste osas hinnatõusud tekivad mitte läbirääkimiste käigus, vaid ehituse käigus, kui suur osa ehitusest on juba realiseeritud. Ja siis hakata uut pakkumist tegema on nähtavasti väga problemaatiline. Sellepärast mina isiklikult näeksin, et seadusandja fikseeriks ka seaduses sellise sätte, mis kohustab lepingu sõlmimisel nägema ette tingimused hindade ümbervaatamise võimaluste kohta.

Üks selline tingimus, millega alati põhjendatakse hinnamuutust, on inflatsioon, mis on ka reaalselt olemas ja statistikaorganite poolt fikseeritav. Kuid teiselt poolt, kui riigikontrolör ja majandusmees ma usun, et ükski ehitusettevõtja ei sõlmi lepingut, arvestamata juba võimalikku inflatsiooni.

Küsimus on selles, kui palju ta arvestab inflatsiooni ja milliseks kujuneb tegelik inflatsioon. Need küsimused võiksid olla lepingus päris ilusti fikseeritud, et igasugused vaidlused ja mitutpidi arusaamised oleksid välistatud. Ma siiski läheksin sellist teed mööda, härra Pärnoja.

Esimees

Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.

Mihkel Pärnoja

Aitäh! Ma tänan vastuse eest ja tulenevalt sellest on mul teine küsimus. Kas Riigikontroll on analüüsinud praegu kehtivat riigihangete seadust ja näeb siin olulisi puudujääke? Kas Riigikontrollil on ka omapoolseid ettepanekuid ja kui need on olemas, kas arupärijad ei võiks saada neid enda käsutusse, et seaduse parandamist algatada?

Hindrek Meri

Aitäh, härra Pärnoja! Ma kasutaksin juhust ja avaldaksin tunnustust arupärijatele just sellise sisuga arupärimise eest. Siiamaani on rohkem päritud aru mingisuguste konfliktsituatsioonide kohta. Aga see on tõesti arupärimine, mille kohta ilmselt Riigikogu vajab tagasisidet, kuidas tema seadus tegelikkuses funktsioneerib.

Kui küsimusele vastata, härra Pärnoja, siis nagu ma enne ütlesin, me oleme nende asjadega tegelnud. Kuid ma ei saa praegu öelda, et me oleksime tegelnud filigraanselt riigihangete seaduse kõigi aspektide analüüsiga. Võin öelda, et ilmselt on selles puudusi ning tuleb korrektiivid sisse viia. Seda näitavad ka Riigihangete Ameti pooleaastase eksisteerimise jooksul tehtud ettepanekud.

On ette valmistatud seaduse muutmise kohta ettepanek, mis on läbivaatamisel Majandusministeeriumis, valitsusele ei ole seda veel esitatud. See muudatus on niisama ulatuslik kui seadus ise. Ja siin ei ole midagi imestada. Kõik on n-ö algusstaadiumis, me ei saa veel öelda, et see suur ja väga tähtis lõik meie majanduselus oleks riigihangete seaduse vastuvõtmisega juba lahendatud.

Me peame seda protsessi juhtima ja lahenduste poole minema. Ma olen nõus sellega, et me võtaksime selle probleemi käsile, üldistaksime ja esitaksime omalt poolt Riigikogule ettepanekud, mida meie kui kontrolliv asutus peame vajalikuks seaduses täiendada või muuta. Ma võin ühe omapoolse ettepaneku kohe teile esitada.

Teatavasti praegu kogub hoogu ja töötab keskriigikassa, kustkaudu tulevikus finantseeritakse kõiki üritusi. Minu arvates võiks seadusandja seadusesse sellise klausli teha, et riigihangete puhul tuleks riigikassale esitada vastavad dokumendid, mis tõendavad, et vähem- või enampakkumised on teostatud. Sellepärast et praegune probleem ei ole üksnes nendes küsimustes, mille üle me siin teiega praegu diskuteerisime, hinnamuutused jne, küsimus on selles, et kõik riigiasutused vastavalt seadusele ja vastavalt valitsuse poolt kehtestatud kohustuslikule summale, mis on 100 000 krooni, korraldaksid neid vähempakkumisi ja sõlmiksid lepinguid.

Selles osas on väga suuri puudusi. Ja teine probleem, mille üle me peame ka teiega võib-olla koos mõtlema, on see, et praegu pommitatakse Riigihangete Ametit taotlustega, kus palutakse luba tehingute sõlmimiseks ühe pakkuja puhul. Ja neid on väga palju. See näitab, et meil turumajandus ei ole veel tõeliselt käivitunud ning kui see tendents süveneb, siis see on ohtlik tendents ja võib seaduse mõju kahandada või halvata.

Esimees

Arupärija kasutab ära oma kolmanda küsimuse.

Mihkel Pärnoja

Ma kasutan oma kolmanda küsimuse ära selleks, et tänada teid, härra Meri, vastuse eest. Loodame heale koostööle. Aitäh!

Hindrek Meri

Suur tänu!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör!

• Postitatud: 23.09.1996 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 15:33
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 15:33