[Väljavõte Riigikogu 6. oktoobri 1997. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liige Eldur Parder esitas mulle arupärimise, mis käsitleb mitmeid metsaga seonduvaid küsimusi. Arupärimine sisaldab mulle adresseeritud kirja, mille ma ajapuudusel jätaksin praegu ette lugemata ja alustaksin koheselt küsimustega.

Esimene küsimus. Kas Riigikontrollil on ülevaade metsakorralduseks eraldatud riiklike vahendite kasutamise kohta?

Meil on sellest ülevaade. Riigieelarvest finantseeritakse riigimetsade metsakorraldustöid ja jahimaade korraldustöid Metsaameti kaudu ning erametsade metsakorraldustöid Põllumajandusministeeriumi kaudu. Riigikogu määras riigieelarvega riigimetsade korraldamiseks Keskkonnaministeeriumile 1995. aastal 5 miljonit krooni, 1996. aastal 6 miljonit krooni ja 1997. aastal 7 miljonit krooni ning talumetsade korralduseks Põllumajandusministeeriumile 1995. aastal 1,7, 1996. aastal ka 1,7 ja 1997. aastal 6 miljonit krooni.

Raha eraldamist talumetsade korralduseks saab käsitleda erametsanduse riikliku toetamisena. Metsaameti andmetel on viimase kahe ja poole aasta jooksul riigi metskondade hallataval metsamaal metsakorraldustöödeks kulutatud 14,2 miljonit krooni riigieelarvest selleks otstarbeks määratud raha.

Fotomõõdistatud on metsad pindalaga 1,4 miljonit hektarit. Metsamajanduskavad koostati kokku 461 000 hektari metsa kohta. Erametsades koostati samal ajal metsamajanduskavad 8274 maaüksuse kohta metsamaa pindalaga kokku 100 200 hektarit. Erametsade metsakorraldusele kulutati 5,9 miljonit krooni.

Teine küsimus. Kas eespool mainitud statistilise aruande järgi riigieelarvesse kandmata jäänud summadele on olemas mingi õigustus või oli see tingitud valest majandamisest?

Kommentaarina ütlen, et härra Parderi kirjas mulle oli mainitud, et riigieelarvesse kanti metsatuluna 55 miljonit krooni riigieelarve seaduses ettenähtud 79,3 miljoni krooni asemel. Nii see oli. Ja mõningad kommentaarid selle kohta. 1995. aasta 1. oktoobrist kehtima hakanud Metsakapitali seaduse kohaselt kantakse metsatulust, mis laekub riigimetsas kasvava metsa müügist, 18% riigituludesse.

Metsakapitali eelarve järgi plaaniti 1996. aastal kasvava metsa müügist saada tulu 350 miljonit krooni. Sellest 18% moodustanuks 63 miljonit krooni. Seega Metsakapitali seadusest lähtudes pidanuks Metsaamet kandma riigieelarvesse 16,3 miljonit krooni vähem, kui riigieelarve seadus seda ette nägi.

Valitsus oli Metsakapitali eelarvet kinnitades sellest vastuolust teadlik ning Metsakapitali eelarves nähtigi ette kanda riigieelarvesse kasvava metsa müügist saadud rahast vaid 63 miljonit krooni. Tegelikult laekus Metsakapitali kasvava metsa müügist 304 miljonit krooni, see tähendab 46 miljonit krooni kavandatust vähem. Metsaamet lähtus Metsakapitali seadusest ja kandis riigieelarvesse sellest 18%, see on 55 miljonit krooni.

Seega saab seda, et eelarvesse kanti 8 miljonit krooni vähem, seletada asjaoluga, et kasvava metsa müügist laekus Metsakapitali kavandatust vähem raha. Metsakapitali 1996. aasta eelarvest nähti ette kanda riigieelarvesse veel 16,3 miljonit krooni maakondade metsaametite, metsaaretuskeskuse ja metsakaitseteenistuse 1996. aasta ülalpidamiskuludeks. Metsakapitali seaduse kohaselt neid riigiasutusi Metsakapitalist finantseerida ei tohi. Juba riigieelarve eelnõu arutamisel informeerisin sellest Riigikogu. Valitsuses jäin selles küsimuses eriarvamusele.

Metsaamet pidi otsustama, kas ta juhindub Metsakapitali seadusest või riigieelarve seadusest. Kuna raha laekus kavandatust oluliselt vähem, juhindus ta Metsakapitali seadusest. Küsimuse oleks pidanud lahendama juba riigieelarve seaduse vastuvõtmisel või Metsakapitali eelarve kinnitamise käigus.

Tagantjärele Metsaametile etteheidete tegemiseks pole põhjust. See 16,3 miljonit krooni ja eelnevalt nimetatud 8 miljonit krooni kokku ongi see vahe, 24,3 miljonit krooni, mis riigieelarvesse metsatuluna kavandatust laekumata jäi.

Nüüd kännuraha võlgnevusest.
1996. aasta algul oli see 16,8 miljonit krooni. See võlg tekkis aastail 1992--1993. Nende isikute suhtes, kes kännuraha võlgnevuse koos erastatud varaga kaasa said, on maakondade metsaametid esitanud võlgade sissenõudmise taotlused kohtutesse.

Käesoleva aasta 1. aprilli seisuga oli seda raha kohtuotsustega viielt võlgnikult summas 6,9 miljonit krooni välja mõistetud, kuid see on tänaseni suures osas laekumata. Kuue võlgniku suhtes on võlgade, kokku ligi 5 miljonit krooni, sissenõudmise taotlused kohtute menetluses. Metsakapitali 1996. aasta tulude ja kulude ning eelarve kinnitamisel ei näinud Riigikogu ega valitsus ette eelmistel aastatel tekkinud kännuraha võlgnevuse kandmist riigieelarvesse.

Kolmas küsimus. 1996. aastal looduskeskkonnale metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju suuruseks hinnati 9,3 miljonit krooni, millest hüvitati 495 000 krooni. See on umbes 5,5%. Kas see hüvitatud summa pole liiga väike?

Me oleme metsaõigusnormide rikkumisega riigile ja looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitamist kontrollinud vaid pisteliselt. Seepärast ei julge ma teile kinnitada, et pädevad riigiorganid on teinud kõik neist sõltuva ettenähtud hüvituste sissenõudmiseks.

Kuid kahtlemata on see keerukas, tülikas ja aeganõudev tegevus, mille tulemus sõltub paljude riigiorganite tegevusest, eeskätt nende teovõimest ja koostöötahtest. Tean, et see küsimus on olnud arutusel ka valitsuses.

Metsaameti selgituste kohaselt hindavad ja dokumenteerivad metsajärelevalve töötajad kogu metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas metsaõigusnormide rikkuja on avastatud või mitte. 1996. aastal registreeriti 671 metsaõigusnormide rikkumise juhtu.

Vähem kui pooltel juhtudel tehti kindlaks metsa ebaseaduslikult raiunud isikud. Kui kahju tekitanud isik on ka tuvastatud, siis olevat üpris tavaline, et süüdimõistva kohtuotsuse korral selgub kahjutasu sissenõudmisel, et süüdiolev juriidiline isik on kas likvideeritud või pankrotistunud, füüsiline isik aga maksujõuetu.

Seega ma jagan, härra Parder, teie seisukohta, et õigusnormide rikkumisel tekitatud kahjude hüvitamine on tühine. Kuid olen seisukohal, et peame eelistama siiski õiguserikkumisi tõkestavaid meetmeid võitlusele tagajärgedega.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra Meri! Kas arupärijal on küsimusi? Eldur Parder, palun!

Eldur Parder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud riigikontrolör! Mul ei ole küsimusi, ma sain ammendava informatsiooni, ma arvan, et ka need, kes seda kuulsid, said ammendava informatsiooni selle kohta, mis toimub meie metsades. Mul on ainult palve, härra Meri, et te annaksite, kui on võimalik, mulle materjali, mis teil on selle kohta olemas.

Hindrek Meri

Aitäh, härra Parder! Kindlasti te saate selle materjali.

Austatud Riigikogu liikmed, ma kasutan juhust, et täna teie ees esinen ja tahan teha ühe väikese avalduse. Vastavalt meie riigi põhiseadusele, põhiseaduse rakendusseadusele ja Riigikontrolli seadusele lõpevad minu kui riigikontrolöri volitused käesoleva kuu lõpus. Seoses sellega ma tahan jätta teiega hüvasti, tänada meeldiva koostöö eest ja soovida teile kõigile edu ja jõudu edaspidiseks. Tänan! (Aplaus.)

Esimees

Austatud härra riigikontrolör, tänan teid pika ja meeldiva koostöö eest!

• Postitatud: 06.10.1997 00:00
• Viimane muudatus: 18.11.2014 15:02
• Viimane ülevaatus: 18.11.2014 15:02