[Väljavõte Riigikogu 24. mai 1999. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Jaana Padrik!

Ma vastan teie esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras, ainult neljandale ja viiendale küsimusele vastan koos.

Esimene küsimus puudutas Eesti Kontserti. Küsiti, millised olid Eesti Kontserdi tegevuses tuvastatud põhipuudused, kui sisuliselt reageeris neile Kultuuriministeerium ning kas Riigikontroll hindab ka antud vastuse võimalikku formaalsust ja tegelikku vastusest kõrvalehiilimist?

Ma ei kulutaks Riigikogu aega, lugedes ette kontrollimise kohta koostatud kontrollakti ja peakontrolöri otsust.

Viimati nimetatu on kõigile kättesaadav Riigikontrolli koduleheküljel Internetis. Loetlen lakoonilises vormis mõningad põhilised märkused, mis Riigikontroll Eesti Kontserdile tegi. Esimene märkus. 1997. aastal nähti Eesti Kontserdile riigieelarvest kapitaalremondiks ette 300 000 krooni, tegelikult kasutati 4,1 miljonit krooni.

Ülejäänud raha võttis Eesti Kontsert oma tegevuskulude katteks eraldatud vahenditest, rikkudes sellega riigieelarve seaduse § 25 lõiget 1.
Samuti võttis Eesti Kontsert, olles riigiasutus, üksikisikult lühiajalist laenu 800 000 krooni, mida samuti kasutati kontserdimaja remondiks.

Teine märkus. Ilma pakkumismenetlust korraldamata ja ilma Riigihangete Ametit informeerimata sõlmis Eesti Kontsert Hispaania firmaga Figueras International Seating SA kontserdisaali toolide ostmiseks lepingu, mille kogumaksumus oli 6,4 miljonit krooni.

Kolmas märkus puudutas Eesti Kontserdi sisekontrollikorralduse puudulikkust. Olulised sisedokumendid kas puudusid või ei olnud piisavad etendusasutuse jaoks.

Samuti tegi Riigikontroll mitmeid märkusi riigivara kasutamise ja riigivara võõrandamise protseduurilisest korrast mittekinnipidamise kohta.

Juhiti ka tähelepanu, et Eesti Kontserdi asedirektor oli sõlminud lepinguid kontsertide korraldamiseks äriühinguga Arsis, milles tal endal oli osalus. Sellega rikkus ta korruptsioonivastase seaduse § 19 nõuet. Kuid selle tehingu puhul ei leitud, et oleks olnud alust algatada kriminaalasja.

Peab ütlema, et Eesti Kontsert ja Riigikontroll töötasid kontrollimise käigus koos ning Eesti Kontsert asus puudusi kõrvaldama juba kontrollimise ajal. Peakontrolör tegi kultuuriministrile ettepaneku võtta seisukoht puudustes süüdi olevate isikute vastutuse kohta.

Ministeerium juhtis Eesti Kontserdi direktori Enno Mattiseni tähelepanu nimetatud puudustele. Hindasime ka kultuuriministri reageeringut. Me ei pea seda täiesti adekvaatseks, kuid leidsime, et ei olnud tegemist ka seda laadi küsimustega, mis oleksid eeldanud meie märgukirja koostamist valitsusele, et seda küsimust arutada. Sest nagu öeldud, me ei leidnud, et Eesti Kontserdi tegevuses oleks olnud midagi kuritegelikku.

Kontrollitud asutuse vastuse sisulisust või formaalsust ei ole alati võimalik hinnata selle saamise hetkel, sest ettepanekute alusel tehtavate ümberkorralduste tulemused selguvad mõne aja pärast. Küll aga jälgime Riigikontrolli tehtud ettepanekute arvestamist ja teeme vajaduse korral ka järelkontrolli.

Kokkuvõtteks, mis puudutab Eesti Kontserti, peame ütlema, et enamikku Eesti Kontserdile tehtud märkusi on arvestatud ning Eesti Kontsert on vähemalt meie andmetel oma edaspidises tegevuses püüdnud järgida kõiki seaduse nõudeid.

Teine arupärija küsimus puudutas Tallinna Sadama tegevuse kohta algatatud kriminaalasja.

Pärast riigiettevõtte Tallinna Sadam kontrollimist 1996. aastal esitas Riigikontroll kahe asjaolu kohta materjalid kaitsepolitseile. Kaitsepolitsei algatas kriminaalasja kriminaalkoodeksi § 161 alusel. Ühtlasi kaitsepolitsei, täites Riigikontrolli seadust, teavitas meid oma otsusest.

Need kaks asjaolu olid järgmised.
Esimene puudutas Tallinnas Lootsi tänav 11 asuva hoone põhjendamatut mahakandmist riigiettevõtte Tallinna Sadam halduskogu otsuse alusel. Hoone säilinud põhikonstruktsioonid läksid riigiettevõtte poolt AS-iga Estrans-Service sõlmitud lepingu alusel viimati nimetatu omandisse.
Riigikontroll leidis, et hoone võõrandamisel rikuti valitsuse määrusega kehtestatud korda ning sellega tekitati riigiettevõttele kahju hoone jääkmaksumuses 144 531 krooni.

Teine asjaolu, mille Riigikontroll edastas kaitsepolitseile, puudutas Tallinna Sadama mööbli arvelevõtmist. Raamatupidamise seaduse §-s 34 on sätestatud käibevara arvelevõtmise kord, mille kohaselt käibevara võetakse arvele soetusmaksumusega.
Üksikute mööbliartiklite soetusmaksumust ei võetud Tallinna Sadamas arvele mitte mööbli valmistaja standardsaatelehtede alusel, vaid eraldi koostatud aktide järgi, millega tekkis võimalus mööbliartiklite arvelevõtmiseks väiksemas koguses.

Kaitsepolitsei algatatud kriminaalasi saadeti edasi Politseiameti Keskuurimisbüroosse, sealt Transpordi Uurimisbüroosse, mis on praeguseks likvideeritud.
Transpordi Uurimisbüroo lõpetas 1998. aasta 2. veebruaril nimetatud kriminaalasja kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Mis puudutab Enn Sarapi vastutust, siis on oluline märkida, et see kriminaalasi algatati kirjeldatud faktide alusel, mitte konkreetsete isikute suhtes. Isiku süü tuvastatakse kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega, kõnealune kriminaalmenetlus ei jõudnud aga isegi kohtusse.

Seega ei saa väita, et Enn Sarap või mõni muu Tallinna Sadama ametnik oleks toime pannud kuriteo. Nimetatud asjaolud leidsid aset ajal, mil Enn Sarap ei olnud Tallinna Sadama peadirektor.

Kokkuvõtteks tahan märkida, et mis puudutab küsimuse konteksti, siis üldjuhul on Riigikontroll informeeritud kriminaalasjade menetluse käigust. Iseküsimus on see, kui efektiivselt neid menetletakse, seega, kui efektiivselt töötab politsei ning kui efektiivselt peab kriminaalasjade kohtueelse uurimise üle järelevalvet prokuratuur.

Kolmandas küsimuses soovis arupärija kuulda arvamust, kuidas kontrollitavad reageerivad Riigikontrolli kontrollimistele.

Kõigepealt, lugupeetud Riigikogu, tahan veel kord korrata möödunud esmaspäeval siin saalis kõneldut. Riigikontroll ei ole oma olemuselt sanktsioone kohaldav riigiasutus. Riigikontrolli seadus näeb kontrollitulemuste realiseerimiseks ette järgmise korra.
Peakontrolörid teevad otsused, milles nad esitavad oma ettepanekud õiguserikkumistele reageerimiseks ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Seaduse kohaselt peab vastava valdkonna eest vastutava organisatsiooni juhtorgan, minister, kohalik omavalitsus või Vabariigi Valitsus need ettepanekud läbi vaatama. Rakendatud abinõudest tuleb Riigikontrolli teatada kuu aja jooksul. Pole esinenud juhtumeid (või kui on, siis haruharva), et meile ei vastata või meie ettepanekutele ei reageerita.

Probleem on pigem, et kontrollitavate reaktsioon ei vasta alati tõstatatud probleemide olulisusele. Informatsioon võetavate meetmete kohta on sageli üldsõnaline ning formaalne.

Kui Riigikontroll ja kontrollitav jäävad puuduste esinemise ja nende kõrvaldamiseks vajalike abinõude osas eri seisukohtadele, võib Riigikontroll alati pöörduda ka võimuhierarhias kõrgemalseisva asutuse poole.

Kuna arupärija palus ka mõningaid näiteid, siis toon kaks näidet, kus sisuline reageerimine Riigikontrolli ettepanekutele on jätnud soovida.
Näiteks tegi Riigikontroll 1997. aasta esimesel poolel Keskkonnaministeeriumile ettepaneku kanda uurimislaeva Livonia müügist saadud raha riigieelarvesse.

Ministeerium seda ei teinud. Kui Riigikontroll selle küsimuse juurde aasta hiljem tagasi pöördus, esitas ministeerium oma seisukoha põhjendamiseks advokaadi arvamuse, et laeva müügist saadud raha on ministeeriumi omatulu. Hoolimata õiguskantsleri ja rahandusministri seisukohast ning Riigikontrolli pöördumistest ei ole Keskkonnaministeerium seda raha siiani eelarvesse kandnud.

Teine näide. 1997. aasta oktoobris pöördus riigikontrolör peaministri poole, et peaminister võtaks seisukoha Majandusministeeriumi ametiisikute õigusakte eirava tegevuse kohta. Kirjas käsitleti probleeme, mis puudutasid paljude suurte ettevõtete (näiteks Salvo, Balti Laevaremonditehas, Pärnu Masinatehas, Eesti Tubakas) erastamisel ja vara võõrandamisel saadud raha õigusvastast käsitlemist ministeeriumi omatuluna (kokku oli seda üle 80 miljoni krooni) ning samuti valitsuse kehtestatud piirmäära ületamist riiklike aktsiaseltside juhatuste töö tasustamisel. Peaminister ei vastanud Riigikontrolli pöördumisele ega võtnud ka meetmeid.

Üldistavalt võib öelda, et kõige enam probleeme tekib siis, kui minister peaks tegema otsuse, mis on vastuolus tema lähimate abiliste huvide ja seisukohtadega, tema enda varem tehtud otsustega, või mis piirab tema mänguruumi otsustamisel ja raha kasutamisel.

Reageerimine ei ole tihti adekvaatne ka siis, kui Riigikontroll tõstatab küsimuse konkreetsetes rikkumistes süüdiolevate isikute vastutuse kohta.

Küsimused neli ja viis. Kõigepealt teema, mis puudutab haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud sanktsioone.

Haldusõiguserikkumiste seadustikus on tõepoolest säte, § 159 lõige 2, mis lubab karistada kuni 200 päevapalga ulatuses Riigikontrolli otsuse täitmata jätmise eest. Seda sätet ei ole seni rakendatud ning tal ei ole sellisena ka mõtet, sest Riigikontroll ei tee teatavasti kohustuslikke ettekirjutusi, vaid tema otsused sisaldavad soovitusi ja ettepanekuid. Rõhutan veel kord, et Riigikontrolli olemus on olla eelkõige kõrvalseisev ja objektiivne nõuandja, mitte karistusorgan.

Sellist seisukohta toetab ka rahvusvaheline, kõrgemate kontrolliorganite tegevust käsitlev, maailmas üldiselt aktsepteerimist leidnud Lima deklaratsioon, samuti toetavad seda avaliku sektori auditeerimise standardid. Seega on Riigikontrolli ülesandeks olla sõltumatu hindaja, nõuandja, kelle ettepanekute rakendamine ei tohiks sõltuda võimalikust karistusest, vaid nende ettepanekute sisukusest ja põhjendatusest.

Seepärast pöörab Riigikontroll praegu suurt tähelepanu ametnike kompetentsuse suurendamisele, kontrollimetoodika väljatöötamisele ning kontrollimaterjalis tehtavate järelduste-ettepanekute suuremale argumenteeritusele ja põhjendatusele.

Riigikontroll peaks kontrollima eeskätt riigi tegevuse tulemuslikkust, mitte aga dubleerima politseid. Sanktsioonide vahetu kohaldamine kontrollija poolt muudaks kontrollija ja kontrollitava suhted pingeliseks. Praktikas on aga leitud, et kontrolli efektiivsuse tagab eelkõige kontrollija ja kontrollitava koostöö.

Riigikontrolli väljund peaks seisnema selles, et kontrollitavad ise mõistaksid oma puudusi ja võtaksid tegevuse tulemuslikkuse suurendamisel aluseks Riigikontrolli soovitused. Loomulikult informeerib Riigikontroll seaduserikkumiste tuvastamise korral uurimisorganeid. Riigikontroll jälgib, kuidas on rakendatud vajalikke meetmeid, ning kui seda pole tehtud, teatab sellest vajaduse korral ka kõrgemalseisvatele organitele, samuti valitsusele ja Riigikogu asjaomastele komisjonidele.

Samuti informeerib Riigikontroll avalikkust, et avalikkus saaks võtta seisukoha avaliku halduse kandjate tegevuse kohta.

Rääkides vajalikest seadusemuudatustest, on kahtlemata olulisim uus Riigikontrolli seaduse eelnõu, mis loodetavasti jõuab lähiajal Riigikogu menetlusse.

Tulevane seadus, mille eesmärk on eelkõige avaliku halduse juhtimis- ja kontrollikeskkonda oluliselt parandada, peaks veel kord sätestama Riigikontrolli olemuse ning kooskõla õigusriigi põhimõtetega.

Mis puudutab sanktsioone, siis seaduseelnõu kohaselt... Üks minut.

Esimees

Härra riigikontrolör, aeg on täis.

Juhan Parts

Mis puudutab sanktsioone, siis seaduseelnõu kohaselt lisatakse kriminaalkoodeksisse paragrahv, mis näeb ette karistuse Riigikontrolli tegevuse takistamise eest. Samuti oleme nimetatud eelnõuga teinud Riigikogule ettepaneku asjaomase Riigikogu erikomisjoni või mõne komisjoni, alakomisjoni, nn kontrollikomisjoni loomiseks. Selle ettepaneku aluseks on sellise parlamentaarse kontrollikomisjoni kogemused enamikust Euroopa riikidest. Usun, et see komisjon tõhustab oluliselt Riigikontrolli ettepanekute ja soovituste rakendamist.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra riigikontrolör! Järgneva 20 minuti jooksul on Riigikogu liikmetel võimalik esitada suulisi küsimusi. Fikseerin aja: 16.04. Kolleeg Jaana Padrik.

Jaana Padrik

Aitäh, härra riigikontrolör! Ei olegi kunagi arvanud, et Riigikontroll peaks olema karistusasutus, kaugel sellest. Kuid kui te vastasite Tallinna Sadama kohta esitatud küsimusele, siis märkisite ka ise, et küsimus on suuresti selles, kui efektiivselt uurimisorganid tegutsevad, kui hästi töötab prokuratuur, kui palju jõuab asju kohtusse.

Siit ka minu küsimus. Kui ma tutvusin Riigikontrolli 1997. aasta tööaruandega (see on kättesaadav, nagu me ka eelmine kord rääkisime, 1998. aasta materjalid veel ei ole), siis leidsin ma sealt, et Riigikontroll on 1997. aastal saatnud uurimisorganitele kriminaalasja algatamiseks materjalid üheksal juhul. Kas te võite lisada andmeid 1998. aasta kohta?

Minu põhiküsimus on järgmine: kui palju üldse Riigikontrolli materjalide põhjal algatatud kriminaalasjadest on jõudnud süüdimõistva kohtuotsuseni? Kas on võimalik anda ülevaade?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Kahjuks jään praegu selle numbri võlgu. Pean ütlema, et neid kohtuotsuseid ei ole väga palju. Praegu ajakirjanduse tähelepanu hõlmanud või hõlmava Keskkonnafondi raha kasutamise küsimuse on samuti initsieerinud Riigikontroll. Kuid kõiki neid statistilisi andmeid on võimalik lugeda meie 1998. aasta tegevusaruandest, mis lähiajal peaks valmis saama.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vardo Rumessen.

Vardo Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, mul on teile järgmine küsimus. Selles Riigikontrolli aktis, millel te ennist peatusite seoses Eesti Kontserdiga, on loetletud terve hulk seaduserikkumisi. Samas me teame, et pärast selle kontrollakti saatmist ministeeriumile leidis ministeerium, et tööd on tehtud väga hästi.

Nende seaduserikkumiste tõttu on tegelikult tekkinud olukord, et riigiasutus on sattunud võlgadesse, mis ulatuvad kümnetesse miljonitesse Eesti kroonidesse. Mis nüüd juhtub? Kes tegelikult vastutab selle olukorra eest?

Tollal oli kultuuriministriks Jaak Allik, kes kiitis heaks riigiasutuse töö pärast seda, kui Riigikontroll oli tuvastanud terve hulga seaduserikkumisi. Sellele lisaks määras Kultuurkapital asutuse juhtkonnale preemia, nii nagu asutuse direktor oma kirjas Riigikontrollile on muide ka kirjutanud, et jah, nad teavad küll, et nad on rikkunud neid ja neid seadusi ja paragrahve, kuid Kultuurkapital määras neile selle tegevuse eest preemia. Ma küsin, kes vastutab selle olukorra eest ja milline saab olla Riigikontrolli roll selles situatsioonis, kui pärast puuduste ilmsiks tulekut ei juhtu mitte midagi ja minister mätsib tulemused tegelikult kinni.

Juhan Parts

Aitäh! Esiteks ei nõustu ma kategooriliselt sellega, et pärast kontrollimist kontrollitavas asutuses midagi ei juhtunud. Minu arvates on Eesti Kontsert tänaseks kõiki olulisi ettepanekuid arvestanud.

Teie küsimuses sisaldus informatsioon selle kohta, et Eesti Kontsert on võlgades. Minul puuduvad andmed nii suurte võlgade kohta (teie väitsite, et neid on 10 miljonit). Riigikontroll lõpetas Eesti Kontserdi kontrollimise 1997. aasta lõpus ja meil puudub informatsioon, et selline võlg oleks tekkinud 1998. aasta jooksul.

Pean aga juhtima tähelepanu sellele, et võlg, mis Eesti Kontserdil oli tekkinud hetkeks, kui Riigikontroll teda kontrollis, oli tekkinud põhiliselt sellestsamast mööblilepingust, kuid tänaseks on Riigikogu nimetatud mööblihanget täielikult aktsepteerinud, vastavad liisingmaksed on ette nähtud ka selle aasta riigieelarves.

Nii et selles osas Eesti Kontsert kindlasti võlgadesse ei jää. Kõik laenud, mis on võetud, samuti ehituslepingud, on tasutud, kusjuures vähemalt 1998. aasta majandustulemuste põhjal on oluliselt suurenenud omatulu osatähtsus Eesti Kontserdi eelarves.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Teie tegevuspõld on lai. Minule pakub huvi, millised on Riigikontrolli võimalused seaduste alusel moodustatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste, see tähendab eraõiguslike juriidiliste isikute kontrollimiseks. Näiteks on üldteada Hüvitusfondi 370 miljoni kroonine kahjum ja väga tihedad problemaatilised seosed põhjaläinud Maapangaga. Kas ja kuivõrd on Riigikontrollil sellest ülevaadet? Kas ja millal on Hüvitusfondi kontrollitud ja kui seda ei ole tehtud, siis kas ja millal kavatsetakse seda teha?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Küsimusel oli kaks poolt.

Esiteks, mis puudutab Riigikontrolli pädevust, siis üldjuhul seadusandja, luues mingisuguse avalik-õigusliku juriidilise isiku, näeb ette ka selle kontrollimise. Ma ei ole kohanud ühtegi õiguslikku takistust, miks me ei saaks mõnda avalik-õiguslikku juriidilist isikut kontrollida. Mis puudutab sihtasutusi, siis siin on olukord mõnevõrra teine.

Usun, et uus Riigikontrolli seadus lahendab need probleemid. Seadusega kehtestatakse need, kelle üle peaks olema väline kontroll. Praegu on sihtasutuste kontrollimisel kahtlemata teatud probleeme. Oleme üldjuhul suutnud need koostöös kontrollitavaga lahendada.

Nüüd vastus teie küsimuse teisele poolele.

Hüvitusfondi oleme me kontrollinud tavaliselt kord aastas. 1998. aasta majandustegevuse kontrollimine on põhimõtteliselt lõpetatud, kontrolli tulemused on saadetud läbivaatamiseks Hüvitusfondi ja Hüvitusfondi nõukokku ning need tulemused avalikustatakse pärast seda, kui seaduslikud protseduurid on läbitud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vardo Rumessen, teine küsimus.

Vardo Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja!

Loodan, et ma ei saanud teie esimesest vastusest mitte valesti aru. Sain aru niimoodi, et seaduserikkumine on Eesti Vabariigis täiesti lubatud, kui pärast lubatakse seda asja parandada. Minu teine küsimus käsitleb palku.

See on väga delikaatne probleem. Sellessamas Riigikontrolli aktis siin võime näiteks lugeda, et töötajatele makstava lisatasu osatähtsus on näiteks halduspersonalil eriti palju suurenenud, kuni 49,9% selle perioodi vältel, millest siin juttu on, see on kahe aasta jooksul, ja keskmine palk on tõusnud kuni 62%, seda peamiselt makstava lisatasu tõttu, mis samal ajavahemikul on kasvanud 300,9%, see on üle kolme korra.

Kas kehtivad seadused näevad üldse riigiasutuste juhtidele ette niisugust vanamoelist asja nagu palgafond, kui üks riigiasutuse juht käsitleb riigiasutust oma isikliku aktsiaseltsina ning peab võimalikuks ja vajalikuks maksta oma töötajatele täpselt seda summat, mida talle maksta meeldib? Ta ei pea seda enam kellegagi kooskõlastama. See võimaldab tal ju kehtestada selles asutuses täiesti totalitaarne ülemvõim, sest palgad sõltuvad ainult temast. Lisatasude maksmine on lihtsalt viinud selle olukorrani.

Minu küsimus on: kas lisatasude maksmine, mis, nagu selles Riigikontrolli otsuses kirjas on, moodustab kohati 80-90%, on normaalne, kas kehtivad seadused näevad seda nii ette?

Juhan Parts

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, seaduserikkumine ei ole lubatud.

Seaduserikkumised on teadupärast erinevad. Nagu ma ütlesin, ka Riigikontrolli hinnangul ei olnud kultuuriministri reaktsioon adekvaatne. Kultuuriministril oleks olnud võimalik rakendada distsiplinaarvastutust.

Ma arvan, olles eelnevalt tutvunud nende materjalidega, et Eesti Kontserdi juhtide tegevuses ei olnud vähemalt sellel kontrollitud perioodil kriminaalasja tunnuseid. Selline oli ka Riigikontrolli peakontrolöri hinnang. Kui kultuuriminister ka ei rakenda adekvaatseid meetmeid, siis me kõik teame, kelle usaldusel ministrid tegutsevad.

Mis puudutab Eesti Kontserdi palkasid, siis, esiteks, Eesti Kontsert on etendusasutus. See on eraldi seaduse alusel töötav riigiasutus. Mitte ükski seadus ega ka valitsuse palgamäärus ei sätesta sellise asutuse palgakorraldust.

Teiseks, riigieelarve, mis annab etendusasutustele vahendeid, näeb ette vaid tegevuskulud, täpsemalt reguleerimata, kas neid tegevuskulusid võib kasutada palgafondiks või muudeks kuludeks. Järelikult, parlament ei ole pidanud seda vajalikuks.

Kolmandaks, kui kontrollimise ajal võrreldi Eesti Kontserdis makstavaid palkasid, tegelikult saadavat raha koos lisatasudega, tööjõuturul pakutava keskmise palgaga, ei saadud asuda seisukohale, et Eesti Kontserdi töötajate palgad oleksid olnud ülepaisutatud.

Esimees

Tänan! Kolleeg Villu Reiljan.

Villu Reiljan

Aitäh! Härra Parts! Pärast seda, kui professionaalsed pankrotimeistrid Maapangale pankroti korraldasid, süüdistasite teie tolleaegset sotsiaalministrit Tiiu Aro ja rahandusministrit härra Opmanni riigile kahju tekitamises ja soovitasite peaministril kaaluda nende ametisse sobivust. Sõltumatu ekspert Eigil Molgaard ei leidnud, et valitsus oleks süüdi olnud.

Mul on teile selline küsimus: ega te ei karda, et teid süüdistatakse äkki päevapoliitikasse sekkumises?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Võin vastata, et kahtlemata ei karda, sest ma ei sekku päevapoliitikasse. Mis puudutab Eigil Molgaardi ettekannet, siis ei käsitlenud ta ühe või teise kõrge ametiisiku vastutust, küll aga juhtis teravamalt tähelepanu juhtimiskvaliteedile nii Eesti avalikus kui ka erasektoris. See oleks kogu kommentaar selle küsimuse kohta.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaana Padrik, teine küsimus.

Jaana Padrik

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Parts! Ma loodan, et ma eksin, kuid mulle näib, et Riigikontrolli nõudmised on muutunud leebemaks selles osas, kuidas ja mis korras tuleb reageerida Riigikontrolli kontrollitulemustele.

Miks ma seda väidan? Kui ma vaatan kehtivat Riigikontrolli seadust, siis, nagu ma ütlesin ka oma sissejuhatavas sõnavõtus, selle § 31 "Kontrollitulemuste realiseerimine" üsna mitmes lõikes on reguleeritud, milline on reageerimise kord, alates sellest, et kontrollitav asutus on kohustatud ühe kuu jooksul teatama, millised järeldused ta teeb, on sätestatud, et vajaduse korral annab Riigikontroll materjalid uurimisorganitele ja ka uurimisorganid on kohustatud teatama, mis saab edasi, millised on tulemused.

Kui ma aga vaatan uut Riigikontrolli seaduse eelnõu, mille, tõsi küll, põhiseaduskomisjon praeguseks on tagasi lükanud, siis näib mulle, et siin on need paragrahvid muutunud leebemaks ja pehmemaks. Paragrahvis 77 räägitakse küll üsna pikalt, kuidas toimub kontrolliaruande avalikustamine, kuid samal ajal näib mulle, et § 78 "Riigikontrolli ettepanekud" on tunduvalt ebakonstruktiivsem, kuni selleni välja, et abinõudest, mida võetakse kontrollimise tulemusel, ei pea kontrollitav asutus teatama Riigikontrollile mitte enam konkreetse aja, ühe kuu jooksul, nagu oli varem, vaid nüüd on kirjas tunduvalt pehmem variant: mõistliku aja jooksul.

Kas ma eksin, kui mulle näib, et uus seaduseelnõu on läinud leebemaks?

Juhan Parts

Tänan selle küsimuse eest! Ma ei tahaks sugugi öelda, et Riigikogu liige eksib, kuid kindlasti ei ole seaduseelnõu läinud leebemaks. Te tegite kriitikat ühe konkreetse asjaolu kohta, nimelt reageerimistähtaja kohta, milleks kehtivas seaduses on üks kuu, kuid uues Riigikontrolli seaduse eelnõus on kirjas "Riigikontrolli poolt määratud mõistliku aja jooksul".

Mina arvan, et mõnikord on probleeme, millele on vaja väga kiiresti reageerida, ja kuuajaline tähtaeg pakub täiesti põhjendamatut venitamise võimalust, kuid on ka probleeme, mille konstruktiivseks lahendamiseks tuleb anda isegi rohkem aega.

See sõltub küsimusest ja uus seadus annab Riigikontrollile võimaluse määrata tähtaeg. Kuid see aeg peab olema mõistlik, mis on tänapäeva halduses väga aktsepteeritav.

Minu praktika on näidanud, et kuuajaline tähtaeg tekitab ebakonstruktiivset viimastel päevadel vastamist ja see võib jällegi haavata kontrollija ja kontrollitava positiivset koostööd.

 Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Nagu eelmine küsija, kes üht-teist lootis, loodan ka mina, et Riigikontroll ei suhtu kontrollimistesse selektiivselt.

Seetõttu ei küsi ma, kas Hüvitusfondi kontrollimisel pole avastatud või on mööda lastud kriminaalseid tegusid. Ma küsin midagi muud.

Hiljaaegu andis Reformierakond menetlusse keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse eelnõu ja koalitsioon surub seda palavikuliselt läbi, Riigikogus isegi vastasseise tekitades, et tühistada 1. juunist kehtima hakkav Eesti Keskkonnafondi seadus.

Nende tahtmine on muuta see avalik-õiguslik fond sihtasutuseks. Te just äsja väitsite, et sihtasutuste kontrollimine on problemaatiline, kui mitte võimatu. Kuidas te sellesse suhtute?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest!

Esiteks, millises juriidilises vormis üht või teist riigi funktsiooni täidetakse, ei tohiks sõltuda sellest, kas väline kontrolliorgan saab seda asutust kontrollida või mitte. Kuna uus Riigikontrolli seadus ei ole veel vastu võetud, siis olen teinud kirja Riigikogule, et Reformierakonna pakutud eelnõu puhul peetaks silmas, et ka loodav eraõiguslik sihtasutus ei oleks vaba välise kontrolli pädevusest, sest ta kasutab avalikke vahendeid. Ka valitsus toetas minu arvamust, kui ta eelnõu kohta oma seisukohta kujundas.

Väikese lisakommentaarina märgin, et ka Riigikontrolli peakontrolör, käsitledes Keskkonnafondi temaatikat, tegi analoogse ettepaneku, kaaluda Keskkonnafondi senist staatust või uut staatust, mis oleks pidanud tekkima alates 1. juunist. Keskkonnaminister aktsepteeris Riigikontrolli ettepanekut ning sellega kaasnevaid argumente.

Esimees

Tänan, härra riigikontrolör! 20 minutit on täis. Nüüd on arupärijal võimalus esineda kuni viieminutilise kõnega puldist. Jaana Padrik, palun!

Jaana Padrik

Aitäh, härra juhataja! Kahjuks on parlamendi liikmel võimalik esitada ainult kaks küsimust. Sellepärast ei saanud ma piisavalt küsida Tallinna Sadama kohta. Minul on siin selgusetust küll. Ma kasutan oma vahesõnavõttu, et anda taas veidi alusmaterjali, millele võib-olla härra Parts saab siiski veel vastata.

Härra Parts väitis, et need asjaolud, mille kohta Riigikontroll andis materjalid uurimisorganitele, kaitsepolitseisse kriminaalasja algatamiseks, ei puudutanud härra Sarapit, sest ta ei olnud siis sadama juht. Mina tuginen ajalehele Äripäev, kus töötavad minu endised kolleegid, ja ma pean Äripäeva soliidseks väljaandeks.

Ma ei saa nüüd aru, kes ja kus vassib. Kui ajaleht väljastab valeinformatsiooni, siis on siin ilmselt piisavalt seda, mida tuleks õiendada. Ma loen siit lühidalt kiiresti ette vastavad alalõigud. Sarap müüs seadust rikkudes oma elukaaslasele, Teede- ja Sideministeeriumi kantslerile Ruth Martinile soodsalt suure osa Tallinna Sadamale kuulunud AS-i Estrans-Service aktsiatest. Erastamisseaduse järgi oli aktsiate hinna määramise õigus Erastamisagentuuril. Kuid Sarap tegi seda ise.

Elukaaslase investeeringu väärtustamiseks kinkis Sarap Estrans-Service'ile Tallinnas Lootsi tänavas asuva Tallinna Sadamale kuulunud maja, rikkudes vara võõrandamise korda sätestavat valitsuse määrust. 1995. aastal korraldas Sarap sadama uue administratiivhoone möbleerimist, mille käigus kandsid Sarapi alluvad siit üle 200 000 krooni AS-i Standard võltsitud arvele ja võtsid sealt hiljem sularahana välja.

Need rikkumised avastas Riigikontroll, kelle taotlusel algatas politsei kriminaalasja. Tulemus on see, nagu on öelnud Keskkriminaalpolitsei juhtivinspektor Avo Lukk, et ta ei näinud Sarapi tegudes kuriteo koosseisu, vaid raamatupidamiseeskirjade rikkumist.

Kolm punkti ja mõtteaines.

Ma siiski loodan ka härra Partsilt selle kohta veidi selgitusi saada.

Seekord hetkeks tänan!

Esimees

Tänan, Jaana Padrik! Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Vardo Rumessen, palun, kõne puldist! Palun vabandust, kas Isamaaliidu esindajana?

Vardo Rumessen

Lugupeetud Riigikogu! Ühiskond saab ainult siis olla terve, kui ta suudab võidelda enda sees toimuvate negatiivsete protsessidega või, nagu praegusel juhul võiks ütelda, lausa vähkkasvajaga, s.o korruptsiooniga, s.o seadusetusega, s.o kõikelubatavusega.

Me teame, et praegu on Eesti ühiskonnas üheks kõige valusamaks probleemiks kujunenud see, et paljud riigiametnikud ei vastuta oma töö eest, täiesti suvaliselt kulutatakse maksumaksja raha ja pahatihti ei ole paljudes riigiasutustes üldse vastava põhimäärusega sätestatud neid ülesandeid, mille jaoks riik maksumaksja raha eraldab. Ilmselt on tegemist valuliste probleemidega, mis on kuhjunud väga pikaaegse protsessi tagajärjel.

Minu arusaama järgi on see viinud selleni, et väga suur osa, ütleme, küllaltki tunduv osa Eesti ühiskonnast, Eesti inimestest, on kaotanud usu Eesti riigisse.

Kui me tahame taastada usku Eesti riiki ja kui me tahame sammuda õiglasema ühiskonnakorralduse poole, siis minu arvates on võtmeküsimus selle korralageduse lõpetamine ja Riigikontrollil peaks olema selles protsessis kahtlemata juhtiv koht. Järelikult, kui meie ühiskonna ees on nii palju lahendamata probleeme, siis näen ma siin praegu ainult ühte olulist vajadust seoses Riigikontrolliga: Riigikontrolli tööd on vaja tõhustada, on tarvis tugevdada tema rolli selleks, et see töö oleks tõepoolest efektiivne.

See sõnastus meenutab opositsioonile võib-olla natuke neid vanu aegu, kui oli tarvis parandada, tõhustada jne. Aga paraku, kui me ei kasuta neid väljendeid, siis ei sea me ka neid ülesandeid, mida tegelikult oleks tarvis teha.

Usun, et siin saalis ei ole praegu inimesi, kes arvaksid, et Riigikontrolli tööd ei ole vaja efektiivsemaks muuta. Küsimus on selles, kuidas seda teha. Isamaaliidu fraktsioon on päris palju Riigikontrolliga seotud probleeme arutanud. Meie ei pea normaalseks olukorda, kui riigiasutuses tuvastatakse korduvalt seaduserikkumisi ja pärast seda määratakse asutuse juhtkonnale preemia.

Kui härra Parts väitis meie ees, et need puudused on kõrvaldatud, siis tahaksin ma sinisilmselt seda uskuda. Ainult et ma tahan ka küsida, kas need preemiad küsitakse tagasi või jääb niimoodi, et on nii nagu on ja läks nii nagu läks.

Me ei tohi enam nendesse probleemidesse kergekäeliselt suhtuda. Seoses uue seaduseelnõuga püüame omalt poolt teha kõik selleks, et uues Riigikontrolli seaduses sätestataks hoovad ja võimalused, et inimestel oleks võimalik kuhugi pöörduda ka siis, kui Riigikontrolli töö tulemusel on selgunud teatud puudujäägid, aga ministeerium ja minister ei pea vajalikuks vastavaid otsuseid langetada.

Juttu saab siin olla ühest variandist, millele on viidanud Riigikontroll ise, ja ma usun, et see võiks olla päris konstruktiivne lahend. See on parlamendi erikomisjon, kellele Riigikontroll esitab oma materjalid. Parlamendi komisjon omakorda teeb ettekanded valitsusele, kusjuures valitsus peab teatud kindla aja jooksul Riigikogu komisjonile vastama.

See võiks olla konstruktiivne lahendus, kui me tahame, et need väärnähtused Eesti ühiskonnast kaoksid. Aitäh!

Esimees

Tänan, Vardo Rumessen! Ekraan on tühi. Kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.

Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid samuti 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra riigikontrolör, palun!

Juhan Parts

Aitäh, härra esimees! Arupärija palus, et ma veel kord kommenteeriksin. Ma ütlen väga lühidalt. Olen tutvunud meie kirjaga kaitsepolitseile. Olen täiesti nõus sellega, et selle kriminaalasja lõpetamise määrus on vähe motiveeritud. Kuid tegemist on kriminaalasjaga. Meil on olemas sõltumatud prokurörid, kes peavad pidama kriminaalmenetluse üle järelevalvet.

Riigikontrollil ei ole siin mingeid volitusi, talle ei ole ka vaja anda mingeid volitusi kriminaalmenetluse raamides. Selleks on teised riiklikud asutused, kellel on rohkem ressursse ja kes peaksid oma tööd tegema. Minu arvates peaks seda nende käest küsima. Ka meie loomulikult küsime, kas nad on seda teinud, aga tavaliselt saame me formaalseid vastuseid. Tahan rõhutada seda, et tõepoolest, me ei ole tegelnud ühe persooniga.

Me saatsime need materjalid ikkagi faktide kohta ja me ei saa inimest lihtsalt kahtlustada. Seetõttu peame ütlema, et meie dokument, mis mul ka siin kaasas on, ei sisalda teie nimetatud isiku nime.

Ma lisan ka väikese kommentaari, kui on võimalik ja te seda lubate, härra Rumesseni öeldule.
Olen täiesti nõus, et Riigikontrolli efektiivsust tuleks tõsta. Seetõttu oleme ka mitme algatusega välja tulnud. Kuid sealjuures tuleks selgelt vastata kahele küsimusele.

Esiteks, mis on välise kontrolli efektiivsuse mõõdupuu selles kontekstis, kui Eesti on esitanud avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks ja peetakse liitumisläbirääkimisi? See on väga oluline küsimus.

Teine küsimus. Kui me räägime triviaalsetest seaduserikkumistest, et keegi seadust ei täida, siis peaksime kaks asja selgeks tegema: põhjused ja tagajärjed.

Nüüd küsimus. Kes peaks tegelema põhjustega ja kes peaks tegelema tagajärgedega? Arusaam, et Riigikontroll peaks tegelema seaduserikkumiste otsimisega, lähtub hoopis teistsugusest kontseptsioonist, aga ma arvan, et see ei ole kooskõlas põhiseadusliku mõtte ja õigusriigiga.

Me peame tegelema põhjustega, milleks on ametnike kvalifikatsioon, eeskujulik juhtimine jne. Sellest rääkisime ka eelmine kord. Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra Parts! Arupärija lõppsõnavõimalus.

Jaana Padrik

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kui ma võiksin ühte lausesse koondada oma järelduse Tallinna Sadamas juhtunu kohta, siis ütlen, et toimis mehhanism, millega oli võimalik Riigikontroll n-ö pikalt saata. Kui lugu taandati sellele, et tegu on raamatupidamiseeskirjade rikkumisega, siis vaevalt sellegi eest keegi karistada sai. Niipalju sellest.

Ma tänan väga härra Partsi! Kuid minu üldmulje on, et härra riigikontrolör oli üllatavalt leebe. Olles tutvunud Riigikontrolli tööaruannetega, võtan ma endale õiguse teha järgmine järeldus. Kui vaadata, kuidas on reageeritud Riigikontrolli kontrollimistele, siis näib, et aastast aastasse kordub tendents, et kõrvaldatakse üksikpuudusi, kui sedagi, kuid ei taheta tegelda Riigikontrolli tõstatatud põhimõtteliste küsimustega. Kui üldse, siis hakatakse nendega tegelema pärast paljusid tähelepanujuhtimisi või alles siis, kui on avastatud mingid tõsised seaduserikkumised.

Seda kinnitab 1997. aasta tööaruanne, kus tuuakse näiteks väga kriitiliselt esile, et üldse ei reageerinud Riigikontrolli ettepanekutele 1997. aasta kontrolli kohta ega arvestanud neid Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu. See on ainult üks näide. Ma jään siiski selle seisukoha juurde, et kui meie ette tuleb uus Riigikontrolli seaduse eelnõu, siis maksaks meil tähelepanu pöörata paragrahvidele 77 ja 78, kus on lahti kirjutatud kontrollimistele reageerimise mehhanism. Minu meelest on see läinud malbemaks. Meil on siin ehk võimalik seda kuidagi parandada. Kus ma näen meie võimalusi asjaga tõhusamalt tegelda?

Ma täiesti tunnustan Riigikontrolli poolt seaduseelnõusse lisatud asjaolu, et Riigikogu moodustab erikomisjonina kontrollikomisjoni, millel on muu hulgas võimalus, et ta võtab oma töös aluseks märkused, mis Riigikontroll on kontrollitulemuste kohta komisjonile esitanud, või arutab tõstatatud küsimusi omal algatusel. Oluline on, et kui härra Parts märkis, et kultuuriminister Allik ei reageerinud ehk kõige adekvaatsemalt, siis parlamendikomisjonil on võimalik koostada aruanne, mille kohta Vabariigi Valitsus peab võtma seisukoha ühe kuu jooksul, nii et meil tekib väljund.

Head kolleegid, ma väga tänan! Julgen üldistada sedagi, et eelmistel valitsustel on puudunud poliitiline tahe reageerida piisavalt resoluutselt Riigikontrolli materjalidele. Sellel valitsuskoalitsioonil on see tahe olemas. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, Jaana Padrik! Suur tänu, härra riigikontrolör!

• Postitatud: 24.05.1999 00:00
• Viimane muudatus: 16.11.2014 14:45
• Viimane ülevaatus: 16.11.2014 14:45