Riigikontrolör Alar Karise kommentaar auditi "Üldhariduskoolide finantseerimine lastevanemate rahast" kohta

Alar Karis | 4.09.2015 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

"Mis võib olla halba selles, kui lapsevanem soovib oma lapsele mitmekülgsemat ja kvaliteetsemat haridust ning on nõus sellesse nõu, jõu, aga ka rahaga panustama? Isegi juhul, kui raha panustatakse avalikku haridusteenust pakkuvasse munitsipaalkooli, soovib vanem, kes on valinud sellise kooli, ilmselgelt oma lapsele parimat. Nagu soovivad oma lapsele parimat kõik vanemad. Ühiskonnana tuleb kanda hoolt, et parim haridus oleks võrdselt kättesaadav igale lapsele. Eesti riik on deklareerinud, et see õigus peab munitsipaalkoolis olema laste jaoks õppemaksu ja vanemate kaasrahastamiseta. Munitsipaalkooli valik ei tohi sisaldada vanema jaoks küsimust, kas tema rahaline panus on selles koolis lapse hea edenemise tarvis oodatud tava. Avalikkusele on juba aastakümneid olnud teada koolid, kus lapsevanem teab kooli valides, et laps saab parimat vanema rahalise panuse kaasabil.

Riigikontroll tegeleb selles auditis küsimustega, millises ulatuses on lastevanemate osalemine munitsipaalkooli rahastamises avaliku huvi seisukohast aktsepteeritav, ja jõuab järeldusele, et aastakümneid kestnud praktika ning ühiskonna arusaamad selles küsimuses ei võimalda anda lihtsat ega ühest vastust. Kuna enamasti ei küsi munitsipaalkoolid lapsevanemalt õppemaksu, nagu teevad seda erakoolid, teeb asja keeruliseks ähmane piir heategevusest ajendatud ja selgelt vastuhüvele orienteeritud rahakogumise vahel. Heategevuslik annetamine on kodanikuühiskonna arengu seisukohast igati tervitatav. Kui aga rahakogumise motiivides annab tooni orienteeritus vastuhüvele, on tegemist juba rohkem haridusteenuse ostmise kui heategevusega.

Probleemi keerukusest hoolimata ei saa Riigikontrolli arvates lasta rahakogumisel areneda isevooluteed, nagu see seni on läinud. Kuigi lastevanemate tulek munitsipaalkooli rahastajate hulka on ammu teada, ei ole omavalitsus ega Haridus- ja Teadusministeerium sellesse arengusse sekkunud. Põhiline oht, mis lastevanemate raha kasutamisega võib kaasneda, on olukord, kus avalikku koolivõrku tekivad koolid, milles õppimine ei ole enam igaühe võimalus. Teadmine, et mõnes koolis tuleb peale maksta, kuna nii on kombeks ja oodatud, võib hakata piirama haridusteenuse vaba kättesaadavust. Selliseid tagajärgi tuleb vältida.

Lastevanematelt kogutud raha kasutati koolides erinevas vormis, otseselt oli see vastuolus seaduse sõnastusega kahes Tallinna koolis. Mitmed Tallinna ja Tartu koolid toetusid lastevanemate raha kasutamisel keerukamatele skeemidele. Et mitte mahitada koole JOKK-lahendusi otsima ja pabereid n-ö õigesti vormistama, ei saa Riigikontroll jääda hinnangu andmisel vaid seadusesätte formaalse tõlgendamise juurde. Ühiskonna õiglustunde seisukohalt on Riigikontrolli jaoks oluline ka seaduse mõtte järgi tegutsemine.

Auditis tuvastatud probleemide lahendamine ei eelda seaduse tasandil karmimaid reegleid ega keelde, vaid pigem keskendumist võimalustele, mis jäänud senimaani kasutamata. Eelkõige puudutab see omavalitsuse kui koolipidaja rolli. Omavalitsus ei saa olla lastevanemate ja kooli suhte passiivne pealtvaataja, vaid selle suhte osapool. Omavalitsus peab teadma, millist haridusteenust vanemad ootavad, ja otsima võimalusi ootustele vastu tulla. Siin ei ole universaalset lahendust, vaid probleeme tuleb käsitleda juhtumipõhiselt. Vajaduse korral peab omavalitsusel olema võimalus saada asjakohast nõu Haridus- ja Teadusministeeriumilt."

  • Postitatud: 4.09.2015 0:00
  • Viimane muudatus: 10.09.2015 11:30
  • Viimane ülevaatus: 10.09.2015 11:30

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid