Riigikontrolör Alar Karise kommentaar auditi "Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel" kohta

Alar Karis | 27.05.2015 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

"Eesti tuntuim maavara – põlevkivi – on ühel ajal nii meie õnn kui ka õnnetus. Õnn seetõttu, et see on meie riigi energiamajanduse alus, põlevkivist saab nii elektrit kui ka õli, põlevkivitööstus annab tööd ja leiba tuhandetele peredele Ida-Virumaal ja ka mujal. Õnnetus on ta seepärast, et põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel tekkivatest jäätmetest on ohtlikud jäätmed.
Alates põlevkivitööstuse algusest rohkem kui sada aastat tagasi on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaa territooriumist üle 27 km². 2014. aasta hinnangu järgi on põlevkivijäätmeist tulenev reostus kahjustanud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid, millest on nüüdseks kolm halvas seisundis.
Just põlevkivijäätmete suur hulk on peamiseks põhjuseks, et aastas ühe inimese kohta tekkivate ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja teiste Euroopa Liidu maksumaksjate raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel korrastamata ning nende ohutuks tegemiseks kulub veel miljoneid ja miljoneid eurosid.
Riigikontrolli audit näitab, et põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid jäätmeid on seni võetud pigem paratamatusena. Jäätmete teke muidugi ongi paratamatu, kuid samal ajal tuleks siiski püüda põlevkiviga tegelevaid ja sellest tulu saavaid ettevõtteid senisest oluliselt rohkem ning nõudlikumalt suunata jäätmete teket ja ladestamist vähendama.
Seega vajab riik konkreetseid plaane, kuidas toetada põlevkivisektoris energia ja õli tootmise käigus tekkivate jäätmete taaskasutuslahenduste ja tehnoloogiate arendamist ning rakendamist.
Riik on seni olnud seisukohal, et põlevkivijäätmete senisest ulatuslikum taaskasutamine on eelkõige ettevõtjate mure. Samas on selles vallas ka riigil tähtis roll täita. Põlevkivijäätmete taaskasutamine eeldab, et lisaks pakkumisele on ka nõudlust. Üheks peamiseks nõudluse tekitajaks saab olla avalik sektor, kes saaks pakkuda võimalusi kasutada avalike hoonete ja rajatiste, näiteks teede ehitamisel põlevkivijäätmeid. Kahtlemata ergutaks see ka innovatsiooni.
Kui riik ei näe võimalust põlevkivijäätmete laialdasemaks kasutamiseks, oleme olukorra ees, kus ka edaspidi ladestatakse suurem osa põlevkivijäätmeid kaevandamisjäätmete hoidlatesse ja ohtlike jäätmete prügilatesse. See tähendab, et jäätmekäitluskohtade maht ja nende hõlmatud maa-ala kasvab ning keskkonna reostumise oht säilib. Kuni jäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ei ole võimalik kokku hoida muid loodusressursse, mida saaks jäätmetega asendada."

  • Postitatud: 27.05.2015 0:00
  • Viimane muudatus: 8.09.2015 12:36
  • Viimane ülevaatus: 8.09.2015 12:36

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid