Riigikontrolör Alar Karise kommentaar auditi "Lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise tulemuslikkus" kohta

Alar Karis | 12.03.2015 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

"Kui inimesel pole kodus vett, sest tema majani pole tõmmatud veetrassi, lohutab teda vähe teadmine, et ta elupaigast saja meetri kaugusel maa all jookseb uhke jäme veetoru, kus voolab kõigile Euroopa kvaliteedinormidele vastav joogivesi. Et trassi ehitus pole tihtipeale taskukohane ettevõtmine, püüabki hädaline endale vett vinnata hoovi peal olevast kaevust, kus vett kord on ja kord pole või on see muutliku kvaliteediga.

Mõnevõrra sarnases olukorras oleme praegu Eestile väga vajaliku ja õige riikliku kavaga, mille sihiks on tagada pea kõigile kodudele pääs ülikiire interneti võrku. Kava, mida riik on toetanud juba 28 miljoni euroga ja kuhu kavandatakse lisada veel 41 miljonit eurot, tugines eeldusele, et riik rahastab baasvõrgu väljaehitamist ning sideettevõtted rajavad sellest edasi kiiret või väga kiiret internetti võimaldavad ühendused tarbijateni ehk investeerivad kaablitesse ja seadmetesse või paigaldavad mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed. Euroopa Liidu toetuste abil rajatav lairiba baasvõrk oli kavandatud nii, et see ei jääks 98% kodudest ja asutustest kaugemale kui 1,5 kilomeetrit.

Sideettevõtjatel pole aga selget majanduslikku huvi hajaasustatud ja väikese hulga tarbijatega paikades ühendusi lairibavõrgust lõpptarbijateni viia, sealhulgas ehitada tänapäevane valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk välja suuremate asulate eramajade piirkondades. Siin ongi just riigi roll leida sobiv lahendus turutõrkele, arvestades rõhutatult vajadusi nendes Eesti piirkondades, mille stabiilsusele ja arengule tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata. See aitaks kaasa, et paljude põhjuste seas poleks vähemalt korraliku internetiühenduse puudumine selleks lisaargumendiks, miks mõnelgi pool ei saa luua kiiret internetti eeldavaid töökohti või miks inimesed oma senise elukoha maha jätavad.

Loomulikult tuleb probleemi käsitleda terve mõistuse ja kulude mõistlikkuse seisukohast: on arusaadav, et igasse metsanurka polegi optimaalne info kiirteelt eraldi juhet vedada, vaid tuleks kombineerida erinevaid tehnoloogilisi lahendusi – püsiühendust kaabli kaudu, mobiilset internetti jm.

Seni on lairiba baasvõrgu arendamisest otseselt kõige enam kasu saanud küll mobiilset internetti arendavad sideettevõtted, kuid sellest on olnud oluline kasu ka lõpptarbijatele – ettevõtted on saanud hakata inimestele pakkuma 4G-internetti, mis pole küll alati samaväärseks asendajaks kaabliühendusele, kuid on siiski pakkunud murele lahendust või olulist leevendust.

Praegu on baasvõrgu plaanitud 6600 kilomeetrist valmis alla poole. Seega on viimane aeg valitsusel koos sideettevõtjate ja lõppetarbijatega kokku panna plaan, kuidas tagada hea kvaliteediga kiire ja ülikiire internetiühendus mõistliku hinnaga kõigile kodudele ja asutustele vähemalt aastaks 2020. Meenutan, et algne tähtaeg oli ju 2015. "

  • Postitatud: 12.03.2015 0:00
  • Viimane muudatus: 8.09.2015 12:19
  • Viimane ülevaatus: 8.09.2015 12:19

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid