Riigikontrolör Alar Karise vastus Riigikogu liikmete arupärimisele lennufirma Estonian Air pankrotistumise tagamaade kohta 22. veebruaril 2016

Alar Karis | 22.02.2016 | 15:05

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud istungi juhataja

Head Riigikogu liikmed

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Jüri Adams, Ain Lutsepp, Külliki Kübarsepp, Artur Talvik, Andres Herkel, Andres Ammas ja Krista Aru esitasid mulle tänavu 11. jaanuaril arupärimise, kus on 8 küsimust riigi lennuettevõtte Estonian Air pankrotistumise tagamaade kohta.

Enne, kui ma asun konkreetsete küsimuste juurde, rõhutan, et saan praegu mõnele küsimusele vastata vaid osaliselt, sest teemakohane audit Riigikontrollis alles käib ja see valmib praeguste kavade järgi maikuus. Seega ei pärine minu tänased hinnangud auditist, vaid põhinevad üldteada infol.

Nüüd siis vastused konkreetsetele küsimustele.

Esimene küsimus: Millistes osades ja millal anti Riigikontrollile teadaolevalt Estonian Airile riigiabi ning mis põhjendusega?

Vastan: Ausa konkurentsi toetamiseks Euroopa Liidu ühisturul on liikmesriigid leppinud kokku, millistel tingimustel võib riik äriühingule abi anda. Selle regulatsiooni järgi peab liikmesriik abi andmise kavatsusest teavitama Euroopa Komisjoni ja üldjuhul ei tohi enne komisjonilt loa saamist abi anda.

Komisjoni pädevuses on teha järelevalvet riigiabireeglite täitmise üle, alustada kahtluse korral menetlust ja võtta vastu otsus, kas riigi antud abi on kooskõlas regulatsiooniga või mitte.

Detsembris 2012 teavitas Eesti riik Euroopa Komisjoni, et kavatseb anda raskustesse sattunud Estonian Airile laenu, märkides, et riik on kapitalimaksetena andnud äriühingule ka varem raha.

Veebruaris 2013 teatas Euroopa Komisjon ametlikult riigiabimenetluse alustamisest ning see menetlus jõudis lõpptulemuseni novembris 2015.

Komisjon otsustas, et Eesti riik on ajavahemikul 2010–2014 andnud Estonian Airile riigiabireeglitega kokkusobimatult 47,9 miljonit eurot kapitali ja 37 miljonit eurot laenu. Jaanuaris 2016 otsustas valitsus, et ei kaeba komisjoni otsust Euroopa Kohtusse edasi.

Komisjoni otsusest võib lugeda, et riigiabireeglitega vastuolus olevaks tunnistati järgmised valitsuse otsused. Aastal 2010 tehtud kapitalimakse 17,9 miljonit eurot, mille tulemusena sai riik taas Estonian Airi suuromanikuks.

Aastatel 2011 ja 2012 tehtud kapitalimaksed summas 30 miljonit eurot, millega rahastati Estonian Airi agressiivse laienemise strateegiat. Ja ajavahemikul 2012–2014 antud laenud kogusummas 37 miljonit eurot.

Komisjon analüüsis ka riigi kavatsust anda Estonian Airile täiendavalt 40,7 miljonit eurot kapitali ja leidis, et see oleks samuti vastuolus reeglitega. Seda kavatsust siiski teoks ei tehtud ja raha äriühingule ei antud.

Aastal 2009 riigi antud ligikaudu 2,5 miljonit eurot ja Estonian Airi maapealse teenindusüksuse müügi riigi omanduses olevale Tallinna Lennujaamale 2,4 miljoni euro eest tunnistas komisjon reeglitega kooskõlas olevaks.

Teine küsimus: Kuidas Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastasid Riigikontrolli 2010. aasta Estonian Airiga seotud järelepärimistele ning kas vastused olid ammendavad?

Vastan: Riigikontroll saatis juunis 2010, kui valitsus oli võtnud vastu otsuse teha kapitali sissemakse Estonian Airi, kirja rahandusministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Kirja üheks küsimuseks oli, kas aktsiakapitali suurendamine kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga võimaliku riigiabi asjus. Kui ei, siis millistel põhjendustel?

Rahandusminister vastas, et küsimus ei kuulu tema vastutusalasse ja transpordisektorile antava abi analüüsiga tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Minister kinnitas, et Rahandusministeerium ei ole Euroopa Komisjoniga sel teemal konsulteerinud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastas Riigikontrollile ministeeriumi nimel kantsler. Kantsler kinnitas, et Euroopa Komisjoniga ministeerium konsulteerinud ei ole, kuid kuna riik käitub kapitalimakse tegemisel nii, nagu teeks seda erainvestor, ei ole tegemist reeglitevastase riigiabiga. Analüüsi, millele tuginedes selline seisukoht ministeeriumis kujundati, Riigikontrollil pole.

Riigikontroll soovitas majandus- ja kommunikatsiooniministril korraldada riigiabi analüüs ka novembris 2010 saadetud kirjas, kuid minister kirjale ei vastanud. Riigikontrollile ei ole teada, et soovitust oleks toona järgitud.

Kolmandale ja neljandale küsimusele vastan koos. Küsimused on: Kas vahendid olid eraldatud mõne põhjaliku ekspertiisi või analüüsi alusel? Kuidas ministeerium põhjendas Riigikontrollile oma riigiabiotsuseid?

Milline on Riigikontrolli hinnang Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusele Estonian Airile riigiabi andmise ajal, võttes arvesse Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlust?

Nagu ma ka algul ütlesin, on Riigikontrollil praegu käimas audit pealkirjaga „Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel“. Selle auditi käigus peaks saama nii need kui ka paljud teised Estonian Airiga seotud küsimused vastuse.

Riigikontrolli seaduse kohaselt ei või aga Riigikontroll avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid enne, kui auditiaruanne on avalikustatud.

Riigikontrolli esialgne kava oli avaldada aruanne veebruaris, kuid kuna on selgunud, et osa auditi seisukohalt olulisi materjale pole eeldatavates kohtades olnud leitavad, peame infolünkade täitmiseks tegema täiendavaid audititoiminguid. Aruande valmimine on kavandatud hiljemalt maikuusse.

Ka viiendale ja kuuendale küsimusele vastan koos. Küsimused on järgmised: Milline on Teie hinnang valitsuse infovahetusele Euroopa Komisjoniga riigiabi andmise asjus, kas see võis olla Estonian Airi saatusele määrav?

Euroopa Komisjoni ametnikud on vihjanud, et Eesti valitsus hakkas riigiabi andmist komisjoni konkurentsipeadirektoraadiga kooskõlastama liiga hilja, kui esimesed rahasüstid olid juba tehtud. Kes Teie hinnangul vastutab taolise tegevuse eest?

Vastan: Riigiabireeglite üldpõhimõte on, et riik tohib abi anda Euroopa Komisjoni loal. Teatud juhtudel võib abi anda ka enne loa saamist, kuid komisjoni tuleb vähemasti eelnevalt teavitada. Nii saab komisjon soovi korral alustada menetlust ja teha otsuse tagantjärele.

Eesti riik esitas Euroopa Komisjonile ametliku teate valitsuse otsuse kohta anda Estonian Airile laenu samal päeval, kui esimene osa laenust välja maksti – see on 20. detsembril 2012. Komisjon on oma otsuses märkinud, et seetõttu käsitles ta laenuandmist kui etteteatamata antud riigiabi.

Seda võib riigiabimenetluse seisukohalt tõlgendada kui raskendavat, kuid kindlasti mitte määravat asjaolu.

Muide, valitsuse otsus laenu anda oli tehtud nädal enne seda, kui Eesti Euroopa Komisjoni ametlikult teavitas. Kavatsusest edastati esialgne teave komisjonile 3. detsembril 2012.

Samas – Euroopa Komisjoni otsusest nähtub, et määravaks said eelkõige valitsuse varasemad ehk 2010. ja 2011. aasta otsused, mis olid tehtud enne, kui Eesti riik teavitas Euroopa Komisjoni laenuandmise kavatsusest.

Järgnenud riigiabimenetluses jagas Eesti riik komisjonile lisateavet ja argumenteeris seisukohti, kuid otsusest nähtub, et need ei mõjutanud lõpptulemust.

Kokkuvõtvalt. Estonian Airile ei saanud saatuslikuks riigiabimenetluses peetud infovahetus, vaid selle puudumine ajal, kui valitsus andis äriühingule 17,9 miljonit pluss 30 miljonit kapitali aastaid varem. Kindlasti käsitleme ka neid küsimusi põhjalikumalt auditiaruandes.

Seitsmes küsimus: Kuidas kommenteerite väidet, et Estonian Airi ja Nordic Aviationi vahel on toimunud riiklikult seadustatud kantimine ning kuidas saab vältida uue lennukompanii sattumist sarnasesse olukorda, milles oli Estonian Air?

Vastan: Estonian Airi varade ja kohustuste, õiguste ja nõuete asjus peab selguse tooma käimasolev äriühingu pankrotiprotsess. Riigikontroll ei ole võtnud endale eesmärgiks dubleerida pankrotihaldurite tööd.

Mis puutub uute lennuettevõtete loomisesse, ja siinkohal pean ma silmas nii Nordic Aviation Groupi kui ka Transpordi Varahaldust, siis nende asutamist valmivas aruandes käsitletakse.

Ja viimane ehk kaheksas küsimus: Milline on Teie üldine hinnang Estonian Airi juhtimisele viimase kümne aasta jooksul? Kas see on mõtestatud ja korrektne või esines süsteemseid vigu ja tegematajätmisi, mis mahuvad Riigikontrolli huviorbiiti?

Kui me räägime riigile kuulunud äriühingust, mis tegutses kasumlikult viimati 10 aastat tagasi, millesse riik on pannud kümneid miljoneid maksumaksja eurosid ja mis tänaseks on pankrotis, siis on mõistetav, et juhtimise kvaliteedi kohta tekib küsimusi.

Estonian Airiga juhtunu hindamise puhul peab arvestama koosmõjus mitmeid aspekte – nii juhtimisotsuste langetamise tempot, läbimõeldust ja kompetentsust kui ka seda, mil määral võis lõppetulemust mõjutada äririskide realiseerumine keerulises ettevõtlusvaldkonnas. Loodan, et Riigikontrolli auditiaruandest saate selle valmimise järel piisavalt infot, et ise järeldusi teha.

Tänan kuulamast.

  • Postitatud: 22.02.2016 15:05
  • Viimane muudatus: 17.06.2016 12:05
  • Viimane ülevaatus: 17.06.2016 12:05

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid