Riigikontrolör Alar Karise vastus Riigikogu liikmete arupärimisele auditi „Muuga konteinerterminali 17. kai rajamine“ põhjal tehtud järelduste kohta Tallinna Sadamas 19. oktoobril 2015. Täiendavad küsimused ja vastused.

Alar Karis | 19.10.2015 | 15:40

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 19. oktoobri 2015. a. istungi stenogrammist]

 

Austatud Riigikogu esimees
Head Riigikogu liikmed

Tänavu 16. septembril esitasid 3 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja 2 Vabaerakonna fraktsiooni liiget mulle arupärimise, mis käsitleb Riigikontrolli 2012. aastal avalikustatud auditit „Muuga konteinerterminali 17. kai rajamine“.

Arupärimisega soovitakse teada, kas ja kuidas võtsid ASi Tallinna Sadam osalust valitsenud minister ja ASi Tallinna Sadam nõukogu arvesse Riigikontrolli aruandes esitatud tähelepanekuid ning soovitusi.

Arupärimisele vastamiseks esitas Riigikontroll ametliku päringu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning vaatas läbi ASi Tallinna Sadam nõukogu koosolekute materjalid ja protokollid ajavahemikul 6 kuud enne ja pärast auditiaruande avalikustamist.

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

Küsimus: Milliseid muutusi on pärast 2012. aasta eelnimetatud auditit majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos ettevõtte nõukoguga teinud? Kas antud auditi valguses alustas tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister kiiret ja konstruktiivset koostööd puuduste likvideerimiseks? Milliseid positiivseid näiteid tooksite esile?

Vastan. Arupärimisele vastamiseks küsis Riigikontroll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kas ja milliseid konkreetseid abinõusid võttis toonane minister kasutusele, et auditiga leitud puudusi ASi Tallinna Sadam juhtimises, omanikujärelevalves ja töökorralduses edaspidi vältida.

Samuti pärisime, kas ja milliseid korraldusi andis toonane minister ASi Tallinna Sadam nõukogule, et omanikujärelevalvet tõhustada.

Seejuures palusime viidata asjakohastele dokumentidele, allikatele või korraldustele, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuse paikapidavust kinnitaksid.

Ministeeriumi vastuskirjast selgub, et AS Tallinna Sadam on auditi järel teinud muudatusi hangetealases töökorralduses, kuid lisatud pole ühtegi viidet ega materjali, millest nähtuks, kas muudatused on algatanud auditi avalikustamise ajal osalust valitsenud minister või ASi Tallinna Sadam nõukogu.

ASi Tallinna Sadam juhatus on omal initsiatiivil loonud auditi järel äriühingus hankejuhi ametikoha. Samuti on AS Tallinna Sadam väidetavalt üle vaadanud oma tüüplepingud ning hankedokumentide vormid.

Lisaks eeltoodule teatas läinud nädala reede õhtul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikontrollile, et on riigihankega otsimas erikontrolli läbiviijat, kes hindaks, kas ASis Tallinna Sadam aastatel 2005–2015 sõlmitud lepingud on õiguspärased. Erikontrolli käigus plaanitakse hinnata ka Muuga konteinerterminali 17. kai ehitusega seotud lepinguid.

Teine küsimus: Nõukogul oli võimalus peale eeltoodud auditi avalikustamist teha juhatuse töökorralduses vastavaid muudatusi. Milliseid muudatusi rakendati?

Vastan. ASi Tallinna Sadam nõukogu arutas Riigikontrolli aruande eelnõu vahetult enne auditi avalikustamist ning vahetult pärast avalikustamist.

Nõukogu koosolekute protokollidest nähtub, et nõukogu ei rakendanud ühtegi muudatust ASi Tallinna Sadam juhtimises ega töökorralduses.

ASi Tallinna Sadam juhatuse tellitud õigusanalüüsile tuginedes otsustas nõukogu ühehäälselt, et ASi Tallinna Sadam juhatus on Muuga sadama idaosa laiendamisega seonduvalt hoolsuskohustust täitnud, äriühingule ei ole tekitatud kahju ning seetõttu pole ka põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine juhatuse liikmete vastu.

Kolmas küsimus: Auditis toodi välja, et rikuti riigihangete seadust korduvalt, tehti majanduslikult kahjulikke otsuseid ning juhatus rikkus ka hoolsuskohustust. Milline on üldse vastavate näidete valguses nõukogu vastutus? Kas see on täna piisav või vajaks see Riigikontrolli arvates õiguslikult täpsemat regulatsiooni?

Vastan. Riigi äriühingu nõukogu liikme vastutuse küsimusi saab tinglikult vaadelda kahesugusena: vastutus äriühingu ees ja vastutus omaniku ees.

Vastutust äriühingu ees reguleerib äriseadustik, mille § 327 ütleb järgmist. Tsiteerin: „Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Tsitaadi lõpp.

Riigi äriühingu nõukogu liikme vastutuse omaniku ehk Eesti riigi ees peaks täpsemalt sätestama riigivaraseadus. Sõna „vastutama“ esineb riigivaraseaduses ühes või teises vormis 25 korral.

21 korda mainib seadus vastutavat ministrit, üks kord räägitakse registri vastutavast töötlejast. Sõna „vastutus“ esineb riigivaraseaduses paraku vaid kaks korda ja kumbki kord pole seotud riigi äriühingu nõukogu liikme tegevusega.

Siiski ei ole minu hinnangul peamine küsimus selles, kas nõukogu liikme vastutus on piisavalt konkreetselt reguleeritud või mitte.

Peamine küsimus on minu arvates, kas omanik näeb või ei näe vajadust õigustatud juhtudel nõukogu liikme suhtes vastutust rakendada.

Läbi aastate on avalikkuse ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus riigi äriühingu nõukogu ei ole oma järelevalveülesande täitmisega hakkama saanud.

Pean eelkõige silmas kunagisi riigile kuulunud äriühinguid nimega Werol ja Eesti Viljasalv.

Seni ei ole riik mitte kunagi ühegi nõukogu liikme puhul vastutust rakendanud.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimus vastutusest on paljuski hoopis teile. On teie arutada ja otsustada, kas senine praktika riigi äriühingu nõukogu liikme vastutuse küsimustes on teie jaoks sobiv või mitte.

Kui mitte, on samuti teie valik, kas näete lahendust regulatsioonide täpsustamises või lihtsalt olemasolevate täitmise nõudmises.

Tänan kuulamast!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud riigikontrolör! Teile on ka küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolör! Me kuulsime teie vastusest, et nõukogu ei teinud auditi järel ühtegi muudatust, ja lõpuks te jõudsite ka asja tuumani, kuidas nõukogu liikmete vastutusega üldse lood on. Kindlasti on see küsimus ka Riigikogule. Ma küsin aga selle kohta, et minu meelest tegi Riigikontroll 2013 aastal, kui ma ei eksi, veel ühe auditi. Selle teema oligi riigiettevõtete juhtimine ja nõukogude roll selles. Äkki te laiendate teemat ja ütlete, kuidas sellele on reageeritud, kuidas on reageerinud majandusministeerium. Kas pärast seda, kui Tallinna Sadamas avastati korruptsioonijuhtum, mis praegu on uurimise all, on see reaktsioon muutunud ka kuidagi elavamaks või paljulubavamaks?

Alar Karis
Jah, riigiettevõtete juhtimist auditeeris Riigikontroll. Samuti telliti, nagu te mäletate, Erkki Raasukeselt vastav ülevaade, mis paljuski kattus sellega, mida Riigikontroll oma seisukohas välja ütles. Nüüd küsimused. Kas sellele on midagi järgnenud? Arutelu on kindlasti elavnenud, seda küsimust pole arutanud mitte ainult avalikkus, vaid seda on jõudnud arutama hakata ka Vabariigi Valitsus. Teatavasti on majandus- ja taristuminister samuti asunud astuma samme selleks, et osa ettevõtteid ja nende juhtimist muuta. Samal ajal on Rahandusministeeriumis väljatöötamisel nn valge paber. Kui minu arvamust küsida, siis minu seisukoht on, et päris niimoodi asju ajada ei saa, kuigi tuleb kiita, et majandus- ja taristuminister on asjaga tegelema hakanud. Meil puudub lihtsalt ülevaade, milliseid äriühinguid on vaja, millised äriühingud peaks maha müüma, millised tuleks viia börsile, milliste osalus tuleks lõpetada või jätta vähemusosalus. Enne kui sellist selgust ei ole, ei ole vist mõistlik hakata osa ettevõtetega kiirustades tegutsema. Aga see, et sellel teemal praegu räägitakse ja ka tegutsetakse, on minu arvates hea.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma siin üllatusega kuulsin, ei olegi riigi äriühingute nõukogu liikmed seni nagu oma tegevuse eest vastutanud. Mida peaks konkreetselt tegema, et nende vastutus muutuks reaalseks?

Alar Karis
Nõukogu liige saab vastutada siis, kui ta teab, mille eest ta vastutab. Ma tõin siin ju ka paar näidet. Üks oli Weroli tehas, kus Riigikontroll soovitas raskustesse sattumise eest vastutusele võtta ka ettevõtte nõukogu. Toonane minister Tuiksoo keeldus. Teine, võib-olla markantsem näide on Eesti Viljasalve kohta, kus nõukogu ei kontrollinud, kas juhatus tagab vilja julgeolekuvaru säilimise. Paradoks on selles, et toona oli viljavaru puhul tegemist riigisaladusega ja riigisaladusele ligipääsu õigust ei olnud ei nõukogu liikmetel ega ka sellelsamal juhatusel, kes tegelikult nendele andmetele ligi pääses. Nii et kui sul ei ole õigusi, siis sa ei saagi millegi eest väga vastutada. Ma arvan, et see on sisetunde küsimus. Olen ka ise olnud mitmes nõukogus. Kui inimesed on kompetentsed, siis on võimalik ka vastutust nõuda. See on osaliselt ka vastus eelmisele küsimusele, kes peaksid nõukogus olema. Seal peaksid olema inimesed, kes ei valda mitte niivõrd seda konkreetset institutsiooni, vaid kes tunnevad valdkonda ja kellel on kogemusi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Hea eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Sellessamas auditis, mis on iseenesest väga põhjalik ja huvitav lugemine, te osutate väga paljudele puudujääkidele. Ja teie jutust võib järeldada, et ühtegi soovitust tegelikult kuulda ei võetud – ei võtnud kuulda ei omanik ega ka nõukogu. Mõned asjad isegi vaidlustati, kui ma õigesti mäletan. Mu küsimus on natuke laiem. Te teete väga põhjalikke ja häid auditeid. Missugune on nende auditite mõju üldse ühiskonnas ja kas te olete selle mõjuga rahul? Kas need on piisavalt tulemuslikud?

Alar Karis
Auditi mõju ei ole päevakorral mitte ainult Riigikontrollis, sest iga kord, kui ma kolleegidega suhtlen, on see  mõjuküsimus ka alati päevakorral. Aga ma arvan, et see läheks pikale, kui ma hakkaksin praegu rääkima auditite mõjust ja selle eri vormidest. Selge on see, et Eesti Riigikontroll ei ole kohtumõistja, nagu on mõnes teises riikides, näiteks Hispaanias, Portugalis ja Belgias, kus on õigus ka kohtulikult karistada. Ma arvan, et me ei vajagi seda õigust. Kindlasti on meie riigis aga olemas vastavad institutsioonid, kelle poole me ka kõnealuse auditi raames pöördusime. Algatuseks prokuratuur, kellega meil oli väga pikk kirjavahetus. Lõpuks leiti ikkagi, et väär- ega kuriteoga tegemist ei ole, ja küsimus jäi lahendust ootama. Nii et meie kindlasti anname endast parima, aga need on teised institutsioonid, kes peavad oma pädevuse piires otsustama, kas järgmisi samme astuda või mitte, olgu selleks siis valitsus või ka Riigikogu, kes valitsuselt siis vastavaid samme nõuaks. Ma ei taha selle jutuga kindlasti mitte jõuda sinna, et Riigikontroll töötab palehigis, aga mõju nagu üldse ei oleks. Mõju kindlasti on. Hiljutine Peer Review ehk siis kolleegide rahvusvaheline hindamine leidis, et Eesti Riigikontrollil on mõju piisavalt ja 50–60% meie ettepanekutest võetakse arvesse. Aga alati on erandeid ja Tallinna Sadama juhtum on paraku see erand, kus midagi ei juhtunud. Ma ei taha öelda, et need sündmused, mis on toimunud varem, on kindlasti mõjutanud hilisemid sündmusi, aga täna me näeme, et Tallinna Sadamas on üks mure, mis ootab lahendamist. Kui oleks sekkutud mõni aasta varem ja needsamad sisekontrollid oleksid paremini tööle hakanud, siis võib-olla oleksid mõned asjad jäänud olemata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Olin ka eelmises koosseisus riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige ja mäletan neid auditeid, mitte ainult Tallinna Sadama, vaid ka näiteks Eesti Energia kohta. Riigikontroll tegi väga põhjalikke ettekandeid, auditeid ja ettekirjutusi, aga neid arvestati väga vähestel juhtudel. Ma küsin, kui palju nendest juhtumitest on jõudnud prokuratuuri. Mitmel juhul prokuratuur on algatanud menetluse, kui palju neid juhtumeid on? Tegemist on ju väga suurte summadega ja Riigikontrolli arvates ka päris suurte eksimustega.

Alar Karis
Ma ei oska vastata küsimusele, mitu juhtumit on olnud, aga neid juhtumeid, kus prokuratuur on alustanud menetlust, on olnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Härra riigikontrolör! Tahan küsida sellist asja. Kuna 2012. aastal midagi ei avastatud, kas te rakendasite siis 2015. aastal mingit uut metoodikat või mingeid muid asju? Kuidas te äkki sellise mure, nagu te ütlesite, paarisaja miljoni eurose mure – kuigi see ei olekski nagu kellegi mure – avastasite? Või äkki oli see lohakus, et 2012. aastal seda muret ei avastatud?

Alar Karis
Aitäh! 2015. aastal me ei teinud vastavat auditit, see mure selgus teiste menetluste käigus. Alati võib esitada küsimuse, kui pikalt tuleks ühe auditiraporti teemat veel jälgida pärast seda, kui raport on avalikustatud. Kindlasti on juhtumeid – me püüame suhtuda sellesse täie tõsidusega  –, kus me mõningaid raporteid hoiamegi elavana. Teisisõnu, mõni aeg hiljem me teeme järelepärimise või ühe lühikese auditi, et vaadata, millised sündmused on  meie auditile järgnenud. Tuleb tõele au anda, et ega juhtuma ei hakkagi alati kohe pärast raporti avalikustamist. Mõnikord me näeme veel pärast 4–5 aasta möödumist sündmusi, kus viidatakse meie raportile. Aga teinekord hakkab mõju avalduma väga ruttu, niipea kui Riigikontroll läheb kuhugi oma auditit tegema, järgnevad ka sellest ajendatud sündmused. Mõned asjad on ära parandatud enne, kui meie raport valmis saab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ettekandest jäi selline mulje, et Riigikontroll ei saagi nagu midagi teha, et avastatud väärnähtusi seadusandlikus korras kõrvaldada. Te saate juhtida tähelepanu ja pöörduda prokuratuuri poole, ja see on kõik. Kas sellest võib järeldada, et kuriteo uurimine ja kurjategijate karistamine jääbki käima nii, et kurjategija ise peab enda kohta avalduse tegema?

Alar Karis
Mis ma oskan selle küsimuse peale vastata? Selge on see, et meie teeme kõik, mis on meie võimuses, ja kirjad prokuratuurile ei ole ainuke võimalus. Ka tänane esinemine Riigikogu ees on üks selle tegevuse vorme, et midagi hakkaks juhtuma. Kes peab esitama avalduse? Kas kurjategija ise? Vaevalt. Ma usun, et Eesti riigi institutsioonid, kes on selleks ellu kutsutud, täidavad oma ülesandeid täie tõsidusega. Mina ei ole kindlasti see inimene, kes annab hinnangu, kas üks või teine asi jäeti menetlusest välja tahtlikult või tahtmatult.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Rein Ratas, palun!

Rein Ratas
Aitüma, auväärt juhataja! Hea riigikontrolör! Tallinna Sadam on kuldmune munev kana, kes teeb rasket tööd. Kas valitsustasandilt on pöördutud kunagi ka Riigikontrolli poole küsimusega, kas üht või teist neist kuldmune munevaist kanadest on mõtet müüa? Olen rääkinud.

Alar Karis
Riigikontrolli poole on kindlasti pöördutud selle kaudu, et on algatatud mingi seadusmuudatus, mille puhul Riigikontroll on reageerinud kas siis märgukirjaga, kirjaga või tähelepanu juhtimisega Vabariigi Valitsuse istungil. Ja neid juhtumeid ei ole üldse vähe. Samale aspektile oleme juhtinud tähelepanu ka sellessamas äriühingute auditis või ülevaates, mis me tegime, kus me palusime valitsusel teha selgeks, milliseid äriühinguid on vaja ja milliseid ei ole vaja, millised viia börsile ja milliseid mitte. Mis puudutab börsile viimist, siis ka ühe kirjaga omaaegsele peaministrile jäi ühe ettevõtte börsile viimine ära, sest toonane peaminister leidis samuti, et see ei ole kõige mõistlikum samm. Nii et on palju asju, mida Riigikontroll teeb iga päev, mitte ainult auditiraportite kaudu, mis jõuavad ka siia Riigikokku.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud riigikontrolör, arupärimisele vastamise eest! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole.

  • Postitatud: 19.10.2015 15:40
  • Viimane muudatus: 22.02.2016 15:07
  • Viimane ülevaatus: 22.02.2016 15:07

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid