Riigikontrolör Alar Karise vastus 28. septembril 2015 Riigikogu liikmete arupärimisele Kaitseministeeriumi riigihangete asjus. Täiendavad küsimused ja vastused.

Alar Karis | 28.09.2015 | 17:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 28. septembri 2015. a. istungi stenogrammist]

Austatud Riigikogu esimees

Head Riigikogu liikmed

Tänavu 13. mail esitasid 18 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget mulle arupärimise, mis käsitleb Kaitseministeeriumi riigihankeid ja nende üle valvamist. Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

Küsimus: Millises mahus on Riigikontroll viimasel kolmel aastal jõudnud auditeerida Kaitseministeeriumi haldusalas läbiviidavaid riigihankeid? Kuidas Te hindate nende otstarbekusest kaitsejõudude võimekuse tõstmise aspektist? Milliseid muudatusi soovitate?

Vastan. Riigikontroll auditeerib igal aastal Kaitseministeeriumi raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute vastavust riigieelarve seadusele, seadusena vastu võetud aastaeelarvele, riigivaraseadusele ja riigihangete seadusele.

Riigihangete kontrollimisel finantsauditites testib Riigikontroll valikuliselt, kas riigihangete seaduses kehtivat piirmäära ületavate soetuste puhul on järgitud seaduses ette nähtud menetluskorda ja kas väikesemahuliste soetuste puhul on kinni peetud seaduse üldpõhimõtetest ja ministeeriumis kehtivatest sisekordadest.

Finantsauditite käigus ei hinda me riigihangete otstarbekust kaitsejõudude võimekuse tõstmise aspektist, kuna see väljub tavapärasest finantsauditi fookusest ning nõuab eraldi ettevalmistusega auditimeeskonda.

Käesoleval aastal lõppenud finantsauditis leidsime, et üldjuhul on Kaitseministeeriumi valitsemisalas järgitud riigihangete seaduse põhimõtteid. Hea on see, et võrreldes eelmiste aastatega on hangete korraldus paranenud ja riigihangete seaduse rikkumisi tuvastasime auditis varasemast vähem.

Siiski esineb jätkuvalt probleeme. Nii näiteks tuvastasime viimases auditis hankemenetluste korraldamata jätmist kolmel juhul, lihthangete nõuete rikkumisi üheksal juhul ja riigihangete registrile nõutud aruannete esitamata jätmist kahel juhul.

Auditis tuvastatud hangete tühistamise juhtumeid analüüsides jõudsime järeldusele, et hangete tühistamiseni viis puudulik koostöö ministeeriumi ja kaitseväe üksuste vahel.

Nendest tähelepanekustest saate pikemalt lugeda auditi „Kaitseministeeriumi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ aruandest, mis on saadetud Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonile ja avaldatud Riigikontrolli veebilehel.

Teine küsimus: Kuidas hindate Kaitseministeeriumi haldusalas läbiviidavate riigihangete korralduslikku külge? Kuidas hindate hangetes püstitatud lähteülesandeid ning kas need arvestavad muutunud rahvusvahelist olukorda, uusi ohuhinnanguid, riigikaitse arengukava, erinevaid strateegiaid või on need liiga paindumatud ja jäigalt seotud ministeeriumi poolt kinnitatud tööplaaniga?

Paljugi sellest, mis puudutab kaitseotstarbeliste hangete sisulist vastavust riigikaitse pikaajalistele eesmärkidele ja riigihangete otstarbekust kaitsejõudude võimekuse tõstmise aspektist, on esiteks riigisaladus ja teiseks eeldab eraldi auditi tegemist.

Seetõttu saan küsimustele vastata ainult üldiselt ja info ulatuses, mis on Riigikontrollil varem tehtud auditite ja seire põhjal olemas.

2013. aasta kevadel valminud osaliselt salajane audit „Kaitseväe sõjalise võimekuse suurendamiseks ja mobilisatsiooniks vajalike varude moodustamise, hoidmise ja uuendamise tulemuslikkus aastatel 2009–2012“ viitas olulistele probleemidele tollal kehtinud pikaajalise arengukava ehk „Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009–2018“ elluviimisel.

Selle arengukava elluviimiseks puudusid konkreetsed tegevuskavad, realistlik eelarve ja pikaajalised hankeplaanid. Aastatel 2009–2012 viidi hanked läbi üheaastase hankeplaani alusel ja pikemaajaline vaade nii ministeeriumil kui ka kaitseväel puudus.

Saan ka öelda, et aastaid puudus nii kaitseväe juhatajal kui ka kaitseministril ajakohane ülevaade selle kohta, kas sõjaajaüksused on nõuetekohaselt mehitatud, varustatud kõige vajalikuga ja valmis formeerimiseks.

Alates 2013 aasta algusest kehtib uus dokument nimega „Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022. Sõjalise kaitse kava“. Selles arengukavas seatud pikaajalised kaitsejõudude võimekuse tõstmise eesmärgid on ühtlasi ka Kaitseministeeriumi haldusalas läbiviidavate hangete strateegiliseks aluseks.

Teadaolevalt on alates 2013. aastast koostatud ka ettevaatavat 4-aastast hankeplaani.

Kuid nagu varem ütlesin, siis kehtiva riigikaitse arengukava eesmärkide elluviimist Riigikontroll auditeerinud ei ole.

Kuna riigikaitse teema on oluline, siis on Riigikontrolli esindajad kohtunud Kaitseministeeriumi esindajatega ning arutanud nendega kehtiva riigikaitse arengukava elluviimise ja muutunud julgeolekuolukorra teemat.

Kaitseministeeriumi esindajad on Riigikontrollile kinnitanud, et rahvusvaheline julgeolekuolukord ja ohuhinnangute muutus ei ole olnud sellised, millega kehtiva 10-aastase riigikaitse arengukava ohustsenaariumid ja nendele reageerimise meetmed ei arvestaks.

Kaitseministeeriumi esindajate kinnitusel on riigikaitse arengukava ja kaitseväe pikaajaline arengusuund ja sellest tulenevad hanketegevused ohuhinnangutele vastavad.

Ministeeriumi ametnike selgitusel on vastavalt olukorrale ja võimalustele osa sõjalise võimekuse arendamisega seotud hangete ajalisi prioriteete ka muudetud.

Kolmas küsimus: Kuidas on Riigikontroll enda organisatsioonis välja arendanud kompetentsuse, mis võimaldaks militaarhangetele teostada pädevat järelevalvet ja anda hinnanguid?
Milliseid uusi kontrollimehhanisme soovitate rakendada Kaitseministeeriumi haldusala paremaks toimimiseks?

Vastan. Riigikontroll peab väga oluliseks riigikaitse pikaajaliste eesmärkide elluviimise ja kaitseotstarbeliste hangete sisu auditeerimist. Näiteks vajaks senisest suuremat tähelepanu nn erandhangeteks kuulutatud hanked, mis hõlmavad märkimisväärseid summasid Kaitseministeeriumi eelarvest.

Mitmete NATO riikide kõrgeimate kontrolliasutuste kaitsevaldkonna auditeerimise tulemused on viidanud olulistele probleemidele just selliste hangete planeerimises ja korraldamises, sealhulgas hangitava vastavus pikaajalistele eesmärkidele ja eelarve võimalustele.

Ka Eestis on meie finantsaudit toonud pistelise kontrolli põhjal välja probleeme erandhangetega.

Praegu on Riigikontrollil piisav ressurss, et teha igal aastal finantsaudit Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus muu hulgas kontrollitakse riigihangete seaduse järgmist. Arupärimises tõstatatud küsimused kuuluvad aga valdavalt tulemusauditi valdkonda. Tulemusauditite tegemiseks riigikaitse ja sisejulgeoleku valdkonnas on meie ressurss väga piiratud.

On selge, et valdkonna järjepidev ja senisest põhjalikum auditeerimine eeldab valdkonda tundva, pidevalt seda jälgiva ja kõige kõrgema taseme riigisaladuse lube ja NATO salastatud teabele ligipääsu sertifikaati omava meeskonna loomist.

Jah, loomulikult võib öelda, et saatke oma keskkonnavaldkonna ja kultuuri ning hariduse valdkonna audiitorid sõjalist riigikaitset auditeerima, aga ma kahtlen, kas see tulemus oleks see, mis teid siin saalis rahuldaks.

Riigikaitse ja siseturvalisuse ning julgeoleku teemade auditeerimise vajalikkust rõhutasid mulle ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed, kui ma olin nende ees kui riigikontrolöri kandidaat.

Niisiis oleme kaitse- ja sisejulgeolekuvaldkonna auditeerimisele spetsialiseeruva meeskonna loomiseks taotlenud raha korduvalt. Seda muide ka riigi äriühingute auditeerimiseks vajaliku meeskonna loomiseks, aga see pole tänane teema.

Selleteemalisi kirju on vahetatud üksjagu, teemast on informeeritud nii Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kui ka rahanduskomisjon ning muidugi rahandusministeerium ja kaitseministeerium.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas juba kaks aastat tagasi 11. märtsil 2013 oma istungil Riigikontrolli valdkonnaauditite arenguplaani aastateks 2013–2015.

Komisjon tõdes, et riigi äriühingute ja riigiabi ning kaitse- ja sisejulgeoleku ning turvalisuse valdkonna senisest põhjalikum auditeerimine on väga oluline ning otsustas toetada Riigikontrolli edaspidiseid taotlusi. Ülaltoodust teatas Riigikogu komisjon ka ametlikult.

Tsiteerin Riigikogu kirja: „Riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis koosneb Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni ning ühenduse Demokraadid esindajatest, toetab konsensuslikult taotlust täiendada Riigikontrolli tegevuskulude eelarvet ülalnimetatud valdkondade auditeerimiste väljaarendamiseks 2014. aastal 268 672 euro ning 2015. aastal ja edaspidi 443 127 euro võrra.“ Tsitaadi lõpp.

Niisiis leidsid kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad, et see on vajalik. Tulemust paraku ei olnud.

Neljas ja viimane küsimus. Kui palju tuleks Teie hinnangul suurendada Riigikontrolli rahastust, et tagada kaitse ning sisejulgeoleku valdkonna auditeerimise võimekus?

Vastan. Nii 2015. aasta kui ka 2016. aasta eelarve läbirääkimiste käigus taotlesime kaitse- ja sisejulgeoleku ning turvalisuse valdkonna auditeerimise võimekuse suurendamiseks lisaraha 250 000 eurot. Tulemus on taas null.

Mul on väga kahju, et valitsuse liikmed ei pidanud Riigikontrolli taotlust tänavu toetamist väärivaks. Nüüd on võimalik öelda Riigikogul oma sõna.

Tänan kuulamast!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused riigikontrolörile. Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh! Kas Riigikontroll teeb oma tehtud audititele ka mingisugust monitooringut? Ja kui teeb, siis kas sellest tulenevalt tehakse nendest audititest ka mingisuguseid järeldusi ja viiakse neid ka reaalselt ellu? Kas niisugune monitooring on vajalik?

Alar Karis
Riigikontroll teeb monitooringut ja jälgib, kas meie ettepanekuid on arvestatud. Ja nagu ma enne mainisin, mõned muudatused on ka arengukavadesse sisse viidud, ja lisaks sellele on tehakse neid hankeid nüüd nelja aasta pikkuse ettevaatega. Varem olid need üheaastased. Neid näiteid võib tuua ka teisi. Aga millele ei oska me hinnangut anda, on see, kas need summad on ka sisuliselt kasutatud eesmärgipäraselt ja piisavalt mõjusalt, arvestades Riigikogu eraldatud kaitsejõudude eelarvet, mis tänavu on kasvanud võrreldes eelmise aastaga veel 9%.

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus on üpris julm: lahinguolukord, relv tõrgub; lahinguolukord, granaat tõrgub; lahinguolukord, soomusauto mootor sureb välja; lahinguolukord, padrun tõrgub. Lahingutehnika, sõjatehnika peab olema viimane sõna, hästi kvaliteetne ja väga hoolega kontrollitud, sest iga tõrke taga on inimeste elu. Põhimõtteliselt, kui tõrge on, siis see, kellel tõrge on, saab surma. Kes vastutab selle eest, et hanked on viidud läbi nii kõrgel tasemel, et tõrked on praktiliselt minimeeritud?

Alar Karis
Selle eest vastutavad Kaitseministeerium ja Kaitseväe ülemjuhataja. Paraku me võime öelda, et Kaitseministeeriumil täna, ka ministri isikus, ilmselt ei ole selget ülevaadet riigihangetest. Eriti puudutab see erandhankeid, mille summa on praegu umbes 52 miljonit eurot.

Esimees Eiki Nestor
Martin Kukk, palun!

Martin Kukk
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Mainisite, et kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonna tulemusauditite tegemiseks vajate juurde kompetentseid inimesi. Küsin sellest johtuvalt, kas olukorras, kus kõikides teistes riigiasutustes personalikulusid koomale tõmmatakse, ei ole seda võimalik teha Riigikontrolli sisemisi ressursse kasutades. Ma ei väida, et keegi, kes tegeleb kultuurivaldkonnaga, peaks kaitsevaldkonda auditeerima minema, aga kas seda on võimalik teha sisemisi ressursse kasutades?

Alar Karis
Kuna me oleme selle teemaga nii valitsuse kui ka Riigikogu ees juba kolmandat aastat, siis arusaadavalt oleme ka otsinud sisemisi reserve. Mainisin teile enne riigi äriühingutega seonduvat. Algselt me taotlesime ka selleks tööks raha ja leidsime majasiseselt vahendeid, et see meeskond kokku panna. Aga lisaks äriühingutele tuleb mõelda suurtele infrastruktuuridele. Võtame näiteks Rail Balticu, mis on nüüd samamoodi meie laual kui üks auditeeritav objekt, ja seda mitte ainult Eesti kontekstis, vaid Balti riikide ja Poola kontekstis. See võimekus on meil samuti vaja üles ehitada. Nii ongi tulnud esitada taotlus 250 000 euro eraldamiseks, sest tegelikult meil seda raha mujalt mitte kuskilt võtta ei ole. Kui ametiasutused peavad personali vähendama, siis põhiseaduslikul institutsioonil, nagu Riigikontroll seda on, see võimalus ühelt poolt puudub ja teiselt poolt ma ei tea, et Eesti riik oleks loobunud mõne meie kontrollitava valdkonnaga tegelemast. Teisisõnu, ei ametnike arv ega demograafiline situatsioon ei mõjuta seda, kuidas Riigikontroll auditeerib ja kas ta üldse auditeerib. Riik on tervik ja isegi kui kuskil valdkonnas on üks ametnik järele jäänud, siis seda enam peaks Riigikontroll kontrollima, kas kõik see, mis on ette nähtud, on tehtud mõistuspäraselt, efektiivselt ja raha õigesti kasutades.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Nagu ma aru saan, jooksed sa juba kolmandat aastat peaga vastu seina. Kas on lootust, et homme peaministri esitatavas uues eelarves siiski halastatakse Riigikontrollile ja need närused 250 000 eurot – närune on see summa võrreldes 750 miljoniga – siiski leitakse?

Alar Karis
Hea küsija! Mina ei palu halastust. Kui selles võtmes edasi vastata, siis tegelikult oleks Riigikontrolli elu tunduvalt lihtsam, kui raha oleks vähe. See annaks meile õigustuse üht või teist mitte teha, ja kui me teeme halvasti, siis on samamoodi õigustus, et meil pole piisavat ressurssi. Ma vestlesin vahetult enne siia pulti tulekut peaministriga ja ta rääkis sedasama, mida on rääkinud varasematel aastatel: et me oleme solidaarsed, kõigilt on ühtemoodi raha ära võetud, isikkoosseisu ei ole võimalik suurendada. Selles olukorras ma siin täna teie ees olen. Aga jah, teades, kui suured summad lähevad praegu kaitsekulutusteks ja sisejulgeolekusse, ning teades, et need summad kasvavad, siis on mul mõnevõrra piinlik nii väikese summaga, kui 250 000 eurot sellel tasutal on, kolmandat aastat teie ees seista. Aga ma olen endiselt hingelt teadlane ja loodusteadlane ikka teeb enne kolm katset, kui ta teeb järeldused. Nii et see on siis kolmas katse ja kui kolmandal katsel ka ei õnnestu ressurssi saada, siis teebki riigikontrolör omad järeldused.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Olin ka eelmisel perioodil erikomisjoni liige ja tean võib-olla paremini kui kolleegid, millistes tingimustes Riigikontroll töötab. See on üks väike osa Riigikontrolli tööst, mida tänane arupärimine puudutab, aga ma arvan, et kui riigipoolne rahastus ei ole tagatud, siis me ei saa rääkida sisejulgeolekust või korruptsiooni vähendamisest või millestki muust. Kõige selle ennetusega te ju tegelete. Ma arvan, et Eesti inimesi väga huvitab, kuidas edenevad Eesti Energia projektid Ameerikas Utah' osariigis ja Jordaanias, sest seal on ka mängus meie maksumaksja raha. Millal te ükskord selle teemani jõuate ja kui palju selle jaoks raha vaja oleks?

Alar Karis
Riigikontroll praegu auditeerib Eesti Energia välisinvesteeringuid. See on meie auditiplaanis, see töö käib, nii et nii Utah kui Jordaania tõenäoliselt saavad ära kontrollitud. Seda tööd tehakse meie sisemisi reserve kasutades. See on see, millest ma enne rääkisin. Aga ma tahan rõhutada veel ühte asja. Kindlustunde ei anna mitte ainult see, kui me näeme puudusi. Kindlustunde Riigikogule ja ühiskonnale annab ka see, kui me saame öelda, et puudusi ei ole. Aga et seda öelda, on vaja vaieldamatut kompetentsi. Meil on seda vaja, et me oleksime võimelised tulema siia saali kinnitusega, et riigikaitses on meil asjad korras.

Esimees Eiki Nestor
Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Te ütlesite, et kuni riigieelarves ei leidu vajalikke summasid, mida kasutades te saaksite luua endale riigikaitse auditeerimise pädeva meeskonna, on teil justkui õigustus seda ülesannet mitte täita. Ajaloolise tõe huvides pean vajalikuks mainida, et eelmisel aastal Keskerakonna fraktsioon tegi riigieelarve muutmiseks ettepaneku teile need vahendid eraldada, et te seda ülesannet täita suudaksite. Aga ütelge palun, kes siis senimaani jälgib riigi kaitsekulutuste vastavust seatud eesmärkidele. Kes seda ülesannet täidab seni, kuni teil ei ole kompetentsi?

Alar Karis
Ma julgen nüüd öelda Riigikogu liikmele, et te eksite. Te eksite selles, et me ei saa võtta seda vastutust, mis meile on seadusega pandud. Me peame katma selle valdkonna kogu riigi ulatuses ja seda me ikkagi teeme. Aga me ei saa asjasse süveneda nii vajalikus mahus ja niisuguse sügavusastmega, et Riigikogu liikmed võiksid olla kindlad, et see raha on kulutatud õigesti ja mõistusepäraselt. Aastal 2012 me tegime ka sellesisulise auditi, kus tuli välja terve rida puudusi. Nüüd ongi küsimus selles, et me võime teha neid üksikuid auditeid, aga selleks, et terviklikku pilti saada, on vaja meeskonda, kes pidevalt monitoorib, mitte ei ole ad hoc meeskond, kes analüüsib ühte konkreetset asja, mis ei pruugi üldse olla kõige olulisem asi kaitsevaldkonnas. Nii et tegemata me seda jätta ei saa. Aga võib juhtuda nii, et me mehitame need grupid võib-olla mitte kõige kompetentsemate inimestega, ja küllap see on samuti tulemus, mida te ei tahaks näha, sest auditid selleski valdkonnas peaksid olema usaldusväärsed.

Esimees Eiki Nestor
Valeri Korb, palun!

Valeri Korb
Aitäh! Lugupeetud härra riigikontrolör! Kas te Kaitseministeeriumi auditeerimisel vaatasite, mis toimub Kaitseliidus selles valdkonnas, mida me täna siin saalis arutame?

Alar Karis
Kaitseliit on eraldi teema ja sellele, et Riigikontroll peaks sellega tegelema, on juhtinud tähelepanu mitmed Riigikogu liikmed, ka erukindralid. Nii et vastus on jah, sellega peaks tegelema. Siiani me seda analüüsinud ei ole. Eks see on kinni sellessamas küsimuses, kas meil on piisavalt ressurssi või õigemini, kas oleks piisavalt inimesi, kes sellega tegeleks.

Esimees Eiki Nestor
Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea riigikontrolör! Tulen tagasi vahepealsete kommentaaride juurde ja küsin just nende valguses. Kas te ei karda, et tänane mõtteavaldus selles vaimus, et kui ei ole ressurssi, kui pole piisavalt kompetentsi, siis ei tule korralikke kokkuvõtteid, viib ebamugavate raportite ärajätmiseni? Ehk viib see koguni nii kaugele, et järgmise aasta eelarvet koostades tekib kiusatus teie kompetentsi rahasummat kärpides veelgi vähendada. Siis ei tule ka ebamugavaid raporteid, mille järeldusi pärast peab ümber lükkama või ignoreerima.

Alar Karis
Ma ei tea, mis on ebamugav raport. Ma arvan, et raport saab olla ainult kas kvaliteetne või mittekvaliteetne. Ja nendegi võimaluste piires peame raporteid koostama arusaadavalt. Me peame lihtsalt tegema valikuid. Ja nagu ma enne ütlesin, me teeme ka selliseid lühikesi ülevaateid, kus me saame viidata, et teatavad puudused on olemas. Nii me olema ka varem teinud. Võin tuua ka mõningaid näiteid. Me teame, et 3,2 miljonit on ettemaks Admiral Pitka seadistamiseks. Samas peale seda, kui see otsus tehti – aasta hiljem – Admiral Pitka kanti maha. Ja nüüd see 3,2 miljonit istub kuskil ja ootab aega, millal tulevad teised laevad, mida saab hakata seadistama. Ma arvan, et see ei ole kõige mõistlikum raha kasutamine. Või siis taotletud tarkvaraost suurusjärgus 170 000 eurot, aga hiljem selgus, et seda tarkvara vaja ei lähegi ja paar aastat hiljem see konteeriti maha. Võin neid näiteid veelgi tuua, aga need ei annaks terviklikku pilti meie kaitsejõudude ja sisejulgeoleku olukorrast.

Esimees Eiki Nestor
Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Ma saan aru, et teile järgmiseks aastaks raha kontrolli tõhustamiseks juurde ei anta. Kas on kartust, et seda summat hoopis vähendatakse eelarve menetluse käigus?

Alar Karis
Nii palju kui ma riigieelarve eelnõule otsa olen vaadanud, Riigikontrolli eelarvet vähendatud ei ole. Pigem vastupdi, seal on mõned tuhanded juurde antud – see puudutab IT-valdkonna arendamist. Selle kohta, mis juhtub siin Riigikogu saalis, ma ei oska midagi öelda, see on teie otsustada. Kui leitakse, et meie summat on vaja vähendada, siis minu arvates Riigikogu ongi see koht, kus niisuguseid otsuseid võib teha. Selle taga ei tohiks olla üks ministeeriumi ametnik oma tabeliga.

Esimees Eiki Nestor
Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolör! Mis oleksid lisaks eespool nimetatud riigikaitsele ja Rail Balticule need valdkonnad, mis vajaksid Riigikontrolli tähelepanu ja mille üle järelevalveks oleks Riigikontrollil vaja lisaeksperte, -kompetentsi ja -raha?

Alar Karis
Enamikus valdkondades on Riigikontroll ekspertidega kaetud. Kindlasti me ei taha, et tekiks olukord, kus Riigikontroll tegeleb sellega, milleks tal võimeid on. Riigikontroll peab tegelema sellega, mis on Eesti riigile vajalik. Sellest tulenevalt on kogu meie personalipoliitika üles ehitatud põhimõttel, et me vaatame, mis on praegu Eesti riigis riskikohad, kus Riigikontroll peaks oma sõna kaasa ütlema. Me oleme ka oma strateegias välja töötanud fookusvaldkonnad lähiaastateks ja üks nendest ongi sisejulgeolek ja riigikaitse. Aga see ei tähenda seda, et teised valdkonnad peaksid jääma vaatlemata. Me lihtsalt korraldame oma töö sel viisil ümber, et riik oleks kaetud, aga lähiaastateks me teadvustame teatavad riskid, millele oma auditites süvendatult keskendume.

Esimees Eiki Nestor
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
Ma saan aru, et kui on soov lahendada probleemid, mis puudutavad Kaitseministeeriumi ja selle valdkonna auditeerimist, siis palju sõltub teie töötajate kompetentsist. Teiste sõnadega, teil on vaja kahte-kolme ohvitseri, kel oleks vajalikud teadmised ja kogemused. Me oleme sellest pikalt rääkinud oma fraktsioonis ja valitsuse tasandil, et kuidagi ei tule selle rahaga välja. Kas sellist võimalust ei ole, et vaadata oma sisemine struktuur ümber ja n-ö tsiviilpoole pealt leida paar-kolm kohta, kuhu saaks tööle võtta ohvitserid? Ohvitseridega me võime teid aidata. Kas see on mõeldav või ei ole üldse?

Alar Karis
Hea küsija! Sellele ma juba korra vastasin. Me oleme teinud vastavad ümberkorraldused ja osa rahast, mida me taotlesime varasematel aastatel, oleme sisemistest ressurssidest leidnud. Arusaadav, et Riigikontroll ei saa rajada MTÜ-sid, et sisse osta näiteks riigikaitse auditeerimist, mis lahendaks tõenäoliselt selle probleemi, et me ametnikke juurde võtta ei saa. Riigikontroll peab oma rahaga – ja põhilise osa sellest, muide, moodustab personali palk –  lihtsalt hakkama saama. Ja riigieelarves on meie eelarve umbes 5 miljonit eurot.

Esimees Eiki Nestor
Priit Toobal, palun!

Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Ka mina küsin selle juurde küsitava 250 000 euro kohta, mida te, nagu ma aru olen saanud, mitmel aastal juba küsinud olete ja mis võimaldaks teil ka julgeolekuvaldkonda tõhustamalt kontrollida. Kuulates Reformierakonna saadikute küsimusi, võib järeldada, et valitsuse pakutud esimene soovitus oli, et leidke need summad sisemiste ressursside arvel. Riigikontroll on vastanud, et see pole võimalik. Mis on järgmine soovitus? Mida ütleb teile Vabariigi Valitsus või näiteks Rahandusministeeriumi esindaja, miks ei leita seda 250 000 eurot? Mingi vastus peab ju olema.

Alar Karis
Meie argumendid on iga aasta olnud sarnased, tõin need teile täna ka välja. Arusaadavalt on igal aastal sõlmitav koalitsioonileping erinev ja selles protsessis Riigikontroll teatavasti ei osale. Seetõttu ongi Riigikontroll väga harva koalitsioonileppest tuge saanud. Ma tahan rõhutada ühte asja. Ma ei ole täna siin selleks, et pressida Riigikontrolli jaoks välja 250 000 eurot. Kindlasti mitte. Muidugi me leiame lahenduse. Aga ma tahan, et te oleksite kindlad, et me tõesti teeme oma tööd võimalikult kompetentselt ja endast parimat andes. See kindlus peab peab olema mitte ainult mul, vaid ka teil ja ühiskonnal tervikuna.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, riigikontrolör! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

  • Postitatud: 28.09.2015 17:00
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:58
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:58

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid