Riigikontrolör Alar Karise vastus 13. oktoobril 2014 Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitleb parvlaevaühenduse korraldamist mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Täiendavad küsimused ja vastused.

Alar Karis | 13.10.2014 | 16:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 13. oktoobri 2014. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad!

Head Riigikogu liikmed!

17. juunil pöördusid 9 Riigikogu liiget minu poole arupärimisega ja esitasid küsimusi parvlaevaühenduste korraldamise kohta liinidel Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu.
Arupärijad märgivad, et vabariigi valitsus otsustas 2013. aasta sügisel, et otstarbekas on korraldada parvlaevadeühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu omandis olevate laevadega ning turult hangitakse vaid operaatoriteenust. Käesoleva aasta 12. juunil teatas valitsuskabinet, et riik kuulutab välja hanke, leidmaks kümneks aastaks operaatorit alates 1. oktoobrist 2016.
Arupärijate hinnangul olid valitsuse selgitused 2013. aasta sügisese otsuse muutmise kohta ebapiisavad ja vastuolulised.
Arupärijate küsimustele vastamiseks vaatas Riigikontroll läbi dokumendid, mis puudutavad valitsuskabineti protokolliliste otsuste ettevalmistamist ja hilisemat rakendamist arupärimises nimetatud teemal.
Samuti küsisime selgitusi endiselt majandus- ja kommunikatsiooniministrilt ning praeguselt majandus- ja taristuministrilt, Riigikantseleilt, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asjaomastelt ametnikelt, aktsiaseltsi Tallinna Sadam nõukogu ja juhatuse esimehelt ning Saaremaa Laevakompanii esindajalt.
Oma vastuses eeldan, et Riigikontrollile esitatud materjalid ja selgitused on tõesed ning täielikud. Selles veendumiseks me eraldi kontrollitoiminguid ei teinud.

Asun küsimuste juurde.
Esimene küsimus.

Milline on Teie hinnang valitsuse otsusele loobuda laevade ostust või ehitusest ning korraldada avalik konkurss operaatori leidmiseks koos laevadega olukorras, kus on teada, et turul puuduvad võimalikud alternatiivsed pakkujad?
Vastan
, kuid kõigepealt pean täpsustama, et kuigi arupärimise esitajad viitavad oma küsimustes valitsuse otsustele, pole parvlaevade teemal valitsus tegelikult oma istungil õigusjõulisi otsuseid või korraldusi teinud.
Küll aga on seda teemat arutatud valitsuskabineti nõupidamisel, mis on valitsuse liikmete nõupidamise vorm. Seal ei tee valitsus otsuseid vabariigi valitsuse seaduse mõistes.
Kabinetinõupidamistel on parvlaevade asjus esitatud info võetud teadmiseks, kujundatud seisukohti või antud heakskiit edasisele tegevusele.

Nüüd esimese küsimuse vastuse juurde. Valitsus on kollegiaalne organ, kes püüab langetada oma otsused konsensuslikult.
Riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et valitsuses ei olnud enam üksmeelset kindlustunnet 2013. aasta sügisel tehtud otsuse elluviimiseks, kuna elluviijate vahel olid erimeelsused.
Näiteks puudus Riigikontrollile antud selgituste järgi parvlaevad soetama pidanud Tallinna Sadama nõukogul veendumus, et laevade äriühingule soetamine ning nende hilisem opereerida andmine avaliku konkursi teel on kooskõlas riigiabi reeglitega.
Ühtlasi leiti nõukogus, et ministri suunised on ebaselged ja minister on äriühingu üldkoosoleku rollis andnud nõukogule selliseid suuniseid, mis ei kuulu aktsionäri pädevusse.
Ministeeriumi ametnikud seevastu leidsid, et antud juhul ei oleks olnud tegu keelatud riigiabiga ning Tallinna Sadama nõukogu lihtsalt otsis põhjusi, et protsessi venitada.
Riigikontroll ei ole õigusvahemees ning meie roll ei ole välja kuulutada ministeeriumi ja Tallinna Sadama vaidluses võitjat ja kaotajat.
Kokkuvõttes võib öelda, et selle asemel, et konstruktiivselt ja edasiviivalt tegelda parima praamiühenduse tagamisega, kulutasid ministeerium ja tema valitsemisel olev äriühing väärtuslikku aega viljatutes vaidlustes.

Teine küsimus
Kas valitsuse otsuse aluseks olnud memorandumis kirjeldatud operaatorihanke tingimused on käsitletavad suunatud riigihanke tingimustena?
Vastan.
Riigikontrolli hinnangul ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hanke tingimused vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil sellised, mis oleksid mõnd ettevõtet selgelt eelistanud.
Hanketingimused ning pakkumuste hindamise metoodika ei andnud Riigikontrolli arvates ühelegi pakkujale edumaad hanke võitmiseks. Korraldatud hange soosib pakkujat, kes vajab riigilt praamidega operaatoriteenuse osutamiseks kõige vähem dotatsiooni.

Kolmas küsimus
Millistel kalkulatsioonidel põhines valitsuse otsus kuulutada välja hange operaatori leidmiseks koos laevadega?
Vastan
. Valitsuskabinet sai kujundada oma seisukohta, toetudes nendele materjalidele, mis on esitatud valitsuse nõupidamisele ja talletatud vastavas infosüsteemis.
12. juunil 2014 toimunud valitsuskabineti arutelule esitatud materjalide hulgas oli memorandum kahel leheküljel, alternatiivide võrdlus ühel leheküljel ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitlus parvlaevaühendusest – kokku viis slaidi.
Samas ei ole valitsuskabinet oma hoiakute kujundamisel seotud talle esitatud kirjalike materjalidega, vaid on loomulikult vaba arvestama kõikvõimalikku muud infot ja muid asjaolusid.

Neljas küsimus
Valitsus on teavitanud, et ta kohustab AS-i Tallinna Sadam osalema operaatori leidmise konkursil, mis tähendab, et Tallinna Sadam peaks lisaks laevade omandamisele asuma tegelema ka operaatorteenusega. Millisel äriplaanil tugines valitsuse sellekohane otsus ning kas peate seda põhjendatuks?
Vastan.
Eeldan, et küsimuse esitajad on pidanud silmas Tallinna Sadama äriplaani. Korrektsuse huvides toon ära ka valitsuskabineti protokollilise otsuse sõnastuse 12. juunist 2014. See oli järgmine:
Tsiteerin: „Pidada vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil AS Tallinna Sadam osaleb punktis 1 nimetatud riigihankel ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.“ Tsitaadi lõpp.
Selles viidatud punktis 1 on juttu kabineti otsusest toetada, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab välja riigihanke vedaja leidmiseks parvlaevaliinidel.
12. juunil 2014 toimunud valitsuskabineti nõupidamise hetkel ei olnud Tallinna Sadamal nõukogu kinnitatud äriplaani Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil parvlaevadega opereerimiseks ja selleks vajalike laevade soetamiseks. Hiljem on parvlaevade opereerimise hankel pakkumise tegemine ja uue ärivaldkonna avamine toimunud AS-i Tallinna Sadam nõukogu heakskiidul.
Ühtlasi märgin ära, et Tallinna Sadamal ei olnud vastavat äriplaani ka eelmise aasta valitsuskabineti protokollilise otsuse vastuvõtmisel, see oli 26. septembril 2013. Tookord otsustati kabinetis kiita heaks üldine põhimõte korraldada tulevikus parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu või selle tütarettevõtja omandis olevate laevadega.
Tingimuseks seati, et kaasnevad kulud ei suurene, kui neid võrrelda mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaühenduse praeguse riigipoolse toetamisega.

Kokkuvõttes. Mul ei ole õnnestunud kohata kedagi, kes kogu selle aastaid kestnud parvlaevasaaga puhul kinnitaks, et see on tugevdanud tema usku riigi suutlikkusse efektiivselt ja arukalt tegutseda ning probleeme konstruktiivselt lahendada.
Pigem vastupidi. Toon näite elust endast.
Kui meie auditimeeskond oli parasjagu teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse küsitlema käesolevale arupärimisele vastamise tarvis sealseid ametnikke, võttis n-ö kodanikuvaate kokku neid vedanud taksojuht.
Jutuks tulnud järjekordse uudise peale parvlaevade hankimise teemal sõnas ta: „Kuradi tsirkus. Riik või asi!“
Ei kodaniku ega riigikontrolörina ei soovi ma, et selline hinnang riigi kohta leviks.

Tänan tähelepanu eest.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused riigikontrolörile. Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler
Aitäh! Austatud riigikontrolör! Kas ma saan õigesti aru teie vastusest kolmandale küsimusele, et 2013. aasta septembrikuus oli valitsusele esitatud materjalides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kalkulatsioon, mis kinnitas, et tollase plaani kohaselt hoitakse kokku 6–8 miljonit eurot aastas ehk siis kümne aasta peale 60–80 miljonit eurot, aga kui juunikuus loobuti esialgsest plaanist soetada laevad riigile kuuluvale äriühingule, siis mingit teistsugust arvestust ei esitatud ega lükatud ümber ka seda kokkuhoiunumbrit?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! 26. septembri otsuse juures esitatud kalkulatsioonid baseerusid tegelikult ka hinnangutel, kus ehituse maksumuseks oli 30 miljonit eurot. 12. juuni otsuse vastuvõtmisel ei olnud objektiivseid kalkulatsioone sel põhjusel, et ei olnud küsitud konkreetseid pakkumisi laevade ehitamiseks. Ehituse maksumused olid ka siis hinnangulised ja hindade indikatsioonid saadi ostuläbirääkimiste käigus.

Esimees Eiki Nestor
Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas
Tänan, härra eesistuja! Austatud riigikontrolör! Parvlaevaliikluse tuleviku kontekstis räägitakse mingist nn Partsi plaanist. Kas te olete oma uuringut tehes aru saanud, kuivõrd see nn Partsi plaan erineb praegusest sündmuste käigust?

Riigikontrolör Alar Karis
Tänan küsimuse eest! Kahjuks ei ole Riigikontrolli  jõudnud ühtegi indikatsiooni ega ka andmeid selle kohta, et kuskil on olemas nn Partsi plaan. Me räägime kahest valitsuskabineti istungist: üks oli 26. septembril 2013 ja teine oli 12. juunil 2014. Selle kohta, kas inimesed vahepeal kohtusid omavahel ja pidasid plaani, Riigikontrollil andmed puuduvad. Kindlasti on igal riigikogulasel, aga ka valitsusliikmel, igal kodanikul õigus omavahel suhelda.

Esimees Eiki Nestor
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Austatud riigikontrolör! Kas ma mõistan õigesti, et ka teie ei ole aru saanud, kust see summa 6–8 miljonit eurot, mida siin mitme isiku suu läbi on nagu mantrat korratud, on võetud? Kuidas on üldse võimalik, et selliste n-ö tinglike arvudega avalikkuse ees opereeritakse?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Nagu ma teile juba ühes vastuses ütlesin, on need hinnangulised summad, mis on saadud läbirääkimistel parvlaeva ehitajatega. Teatavasti saab parvlaeva õige hinna teada ikka siis, kui on tehtud konkreetsed pakkumised. 26. septembril kaaluti küll alternatiive, mida oli kokku kümme, ja kõige paremaks tunnistati või esimese koha sai alternatiiv, mille kohaselt jätkataks praeguse kompaniiga ja hiljem oleks võimalik laevad välja osta.

Esimees Eiki Nestor
Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud riigikontrolör! Ma pean ütlema, et teie tänane vastus on olnud tavapäraste Riigikontrolli audititega võrreldes ebaharilikult ettevaatlik ja üldsõnaline. Seda arupärimist, mis esitati suve algul, tuleb kindlasti vaadata omas ajas. Nüüdseks on protsess edasi nihkunud ja me oleme saanud rohkem teada ka tegeliku olukorra kohta. Mul on kaks küsimust. Kas Riigikontrollil on plaanis järgmisel aastal põhjalikumalt auditeerida mandri ja saarte vahelise praamiliikluse korraldamist ja kõiki neid hankeid, mis Eesti riik on läbi viinud ja ilmselt ka tulevikus läbi viib? Seda esiteks. Teiseks, kas teil on nüüd tagantjärele kujunenud ka mingi arvamus, mis oleks olnud õige?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Kui te lubate, siis ma alustan viimasest küsimusest. Ma ei usu, et me oleksime praegu väga palju targemad, ja täna ei saa ka veel midagi tagantjärele öelda, sest ühelt poolt on sisse antud vaidlus, mindud kohtuteele ja teiselt poolt käib läbirääkimistega hange. Seetõttu protsess alles käib. Tagantjärele hinnangut ei ole praegu kindlasti võimalik anda. Aga vaadates asjale otsa, on selge, et jäänud on halvad ja väga halvad valikud.
Mis puudutab ettevaatlikkust, siis ma ei saaks öelda, et tegemist on ettevaatlike seisukohtadega. Need seisukohad baseeruvad ütlustel ja arvamustel, mis Riigikontroll on saanud eri osapooli intervjueerides. Kindlasti ei ole mõttekas hakata teile täna siin intervjuude tulemusi ette lugema, sest need on kohati vastakad. Sealt ka see minu seisukoht, et me ei ole selles kontekstis kohtumõistja eri institutsioonide vahel.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Mänd, palun!

Tarmo Mänd
Austatud riigikontrolör! Oma ettekandes sa ütlesid, et Riigikontroll ei ole õigusemõistja. Väga õige. Riigikontroll annab hinnangu, kuidas riigi vara, praegusel juhul raha, kasutatakse. Nii palju kui mina olen asjast aru saanud, on küsimuse püstitatus olnud selline, et praegune tootlusahel on väga pikk, aga kui riik oleks praamide omanik, siis hoitaks sealt vahelt raha kokku. Teie seostasite küsimuse tulevikupraami hinnaga. Need asjad ei ole omavahel kooskõlas. Milline on ikkagi teie hinnang selle 8 miljoni kohta? Kas praeguse liini alusel on võimalik tootlusahelat lühendada või kas riik peaks soostuma sellise olukorraga, nagu nüüd on tekkinud?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Riik ei peaks kindlasti soostuma olukorraga, mis on tekkinud. Mis puudutab minu vastust eelmisele küsimusele, siis küsimus ongi hinnangutes, need ei baseeru otsestel kalkulatsioonidel. Ka mina ei tea, kust see 8 miljonit vahekasu on saadud, sellepärast et see on hinnanguline. Võib-olla on see summa 10 miljonit, võib-olla on see 6 miljonit. Aga kindlasti on Riigikontroll huvitatud, et parvlaevaliiklus toimuks ka pärast 1. oktoobrit 2016 ning et see oleks võimalikult efektiivne ja maksumaksjale võimalikult odav.

Esimees Eiki Nestor
Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa
Suur aitäh! Austatud riigikontrolör! Mulle tundub, et teie vastused, eriti kokkuvõte ja ühe juhtiva töötaja tsitaat selle kokkuvõtte lõpus, olid tavatult otsusekindlad ja isegi teravad. Ma ei nõustu sellega, nagu oleksid vastused olnud kuidagi väga ümmargused. Parvlaevaliikluse kohta on mitmeid plaane, mõni nendest, nagu äsja kuulsime, on isegi nimeline. Kas teieni on jõudnud ka mõni selline plaan, mille kohaselt Hiiu- ja Saaremaa inimesed saavad parvlaevaga tasuta sõita?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Küsimused, mis meile olid arupärimises esitatud, tõenäoliselt ei eeldanud vastajatelt sellise alternatiivi käsitlemist. Need olid konkreetsed küsimused konkreetsete tehingute kohta. Ma ei oska anda ega soovi anda hinnangut selle kohta, kas tasuta parvlaevaliiklus on võimalik või ei ole. Plaane on olnud mitmesuguseid. Ühe plaani järgi tuleb muuta hädaolukorra seadust, et siis, kui pärast 1. oktoobrit 2016 tekib hädaolukord, oleks võimalik seda seadust rakendada. Paraku tõenäoliselt see nii lihtne ei ole, sest kui hädaolukorra seadust ka muudetaks, puudutaks see pigem sellist olukorda, kus parvlaevavedaja praegu ühel hetkel otsustaks seda vedu mitte jätkata, mitte et seda saaks rakendada siis, kui pärast lepingu lõppemist ei ole võimalik leida uut alternatiivi ja lahendust.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Räägitakse laevade soetamisest ja laevade ostust, aga ma ei ole veel kuulnud seda, kui palju see kõik maksma läheb. Kas on olemas ka mingi orienteeriv hind, kui palju see maksma läheb ja millistest allikatest see kulu kaetakse? Kust riik selleks raha leiab?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Rahaküsimus on ilmselt küsimus rahandusministrile, kes oskaks kindlasti öelda, kust see raha tuleb. Aga nagu ma mainisin, on ühe parvlaeva hind hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Nii et kui on neli parvlaeva, siis saab teha lihtsa kalkulatsiooni, mis see kokku maksab.

Esimees Eiki Nestor
Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Mul on küsimus võimaliku säästu kohta, millele ka arupärijad on viidanud. Kas ma sain teie vastustest õigesti aru, et teie oma vastuse koostamise käigus ei leidnud kinnitust sellele, et aastas oleks võimalik viidatud 6–8 miljonit eurot kokku hoida?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh küsimuse eest! Kuna otseselt sellist küsimust ei olnud riigikontrolörile esitatud, esitatud oli üldisem küsimus, siis me seda sellise nurga alt ka ei vaadanud ja ma ei oska öelda, kust see 6–8 miljonit eurot pärit on.

Esimees Eiki Nestor
Kalev Lillo, palun!

Kalev Lillo
Aitäh! Hea riigikontrolör! On üldteada fakt, et minister Juhan Parts pidas rohkem kui poolteist aastat läbirääkimisi olemasolevate parvlaevade ostmiseks ja soetamiseks, aga mingisugusel salapärasel põhjusel ei jõudnud ta tulemuseni. Kas teile on teada põhjus, miks seda ostu-müügitehingut ei toimunud?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Jah, läbirääkimised algasid 3. novembril 2011 ja lõppesid nurjumisega 25. juunil 2013, kusjuures teadaolevalt oldi ju vist kokkulepet saavutamas. Mis oli põhjus? Mina ei oska öelda, miks läbirääkimised nurjusid.

Esimees Eiki Nestor
Austatud rahvasaadikud, kodukord lubab siin ühe küsimuse. Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tulen tagasi Kalev Kotkase küsimuse juurde. Kuna te olete nüüd vaaginud kogu seda protsessi ja ka otsuseid, mis valitsuses on tehtud, kas te ütleksite siis kokkuvõtvalt, milline sisuline vahe oli sellel otsusel, mis langetati valitsuses seoses parvlaevadega septembris 2013, ja sellel, mis langetati juunis 2014.

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh! Neid arutelusid on ju olnud mitu. Üks variant oli see, et ostuoptsiooniga välja osta. Kaalumisel on olnud, et ainult operaatoriteenus, siis on olnud variant, et ostame laevad kümneks aastaks välja. Need on väga erinevad variandid ja kõiki on kaalutud, kusjuures mõlemal valitsuskabineti nõupidamisel. Ka minister Palo on seisukohal, et kõige mõistlikum variant oleks riigil laevad välja osta või enda käsutusesse võtta. Aga ilmselt on põhjuseks, miks asjad ei ole nii läinud, ajapiirang. Teatavasti oli ka septembri kabinetiarutelul ühe küsimusena üleval see, kas laevad saavad ettenähtud aja jooksul valmis, et need võiksid 1. oktoobrist 2016 sõitma hakata.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Tamkivi, palun!

Jaanus Tamkivi
Aitäh, esimees! Lugupeetud härra Karis! Enne te ütlesite ühes oma vastuses, et riigil on nüüd selles küsimuses jäänud halvad ja väga halvad lahendused. Kas teil praeguses olukorras, kui hange on käimas, see ei ole veel lõppenud, on rohkem informatsiooni või millel see arvamus põhineb, et tulemus saab olema just halb või väga halb?

Riigikontrolör Alar Karis
Aitäh küsimuse eest! Minu arvamus baseerub sellel, et aeg, mis meile on antud, lihtsalt tiksub täis. Sest nagu ma ütlesin, meil on kohtuvaidlus. Kui kohtuvaidlus jätkub, siis ei saa välja kuulutada hanke, mis praegu on läbirääkimiste teel arutamisel, võitjat. Ja see tähendab, et kindlustunne, mis inimestel võiks olla ja peaks olema, järjest väheneb. Sellest tuleneb ka minu vastus, et on ainult halvad ja väga halvad lahendused. See ei tähenda seda, et halb lahendus ei oleks lahendus ja et liiklus katkeks.

Esimees Eiki Nestor
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea riigikontrolör! Ma olen ka pressi kaudu kursis, et hanked käivad ja läbirääkimistega pakkumisel on nüüd lausa kaks pakkujat. Sellest tulenevalt tegi mind samuti ärevaks see lause, et on vaid halvad ja väga halvad lahendid. Mis on ikkagi need konkreetsed kriteeriumid, mis lubavad öelda, et riigil on parvlaevanduses ainult halvad ja väga halvad tulevikuväljavaated?

Riigikontrolör Alar Karis
Teie küsimusele vastates rõhutan veel kord: see tuleneb sellest, et aastast 2011, kui see teema uuesti üles kerkis, ei ole me jõudnud lahenduseni. Ja mida rohkem aeg edasi liigub, seda väiksem on võimalus, et me ise kontrollime olukorda ja jõuame kõige parema lahenduseni. Tõsi, ma olen täiesti päri sellega, et praegu on kaks pakkujat, mis on iseenesest väga hea. See annab lootust, et selle laevaühenduse puhul tekib ka konkurents, mida varasematel aastatel ei ole olnud.

Esimees Eiki Nestor
Tänan, riigikontrolör! Avan läbirääkimised. Kuna läbirääkimissoovi ei ole, siis lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

  • Postitatud: 13.10.2014 16:00
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:57
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:57

Veel uudiseid