Riigikontrolör Mihkel Oviiri kõne tänu- ja tervitusvastuvõtul Kadrioru lossis 2. aprillil 2013

2.04.2013 | 16:50

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud Vabariigi President,
president Rüütel,
Riigikogu esimees,
Riigikohtu esimees,
valitsuse ja parlamendi liikmed
Head külalised, kolleegid, sõbrad

Tänan teid, et leidsite tee tänasel kenal pärastlõunal siia Kadriorgu.
Mul on au olla Teie ees viimast korda riigikontrolörina. Järgmisel esmaspäeval annab Riigikogu ees ametivande uus riigikontrolör Alar Karis, kes pälvis nädala eest Riigikogus usalduse rekordilise poolthäälte hulgaga. Mul on väga hea meel, et uuele riigikontrolörile on sedavõrd laiapõhjaline toetus, sest parlament on Riigikontrolli töö esmane ja kõige olulisem adressaat.
Et Eesti riik on saanud täiskasvanuks, näitab ka see, et esimest korda on uus riigikontrolör leitud enne, kui eelmise ametiaeg lõpeb.

Head sõbrad

Mul on olnud haruldane võimalus ja au osaleda Eesti riigi ülesehitamises üle 20 aasta. Sellest riigikontrolöri ametis kümme aastat. Ja minult on küsitud, millise kogemuse või teadmise ma sellest viimasest kümnest aastast kaasa võtan?
Mu vastus on, et olen saanud veel kord kinnituse selle kohta, et seisukoht sõltub paljuski istekohast ja maailm pole mustvalge.
Pean tunnistama, et ega minust südames isegi selle kümne aastaga päris lõplikult riigikontrolöri ei ole saanud.
Eks ma olen jäänud oma hinges ikka rohkem kantsleriks. Justiitsministeeriumi kantsleri tööst kümne aasta jooksul saadud kogemus on aga Riigikontrollis kasuks tulnud.
See on aidanud mul riigikontrolörina näha asju paralleelselt ka auditeeritava silmade läbi.
Saada paremini aru sellest, miks on täitevvõim tegutsenud just nii, nagu ta on, mitte ehk sel viisil, nagu Riigikontrolli kujutluses asi võiks käia.
Ja nii on mul kergem olnud nende kahe vaatepunkti vahel tasakaalu leida.
Saatus on teinekord tõesti imelik – 1990ndate esimesel poolel oli Riigikontrolli seaduses säte, mis võimaldas esitada auditeeritaval, kes ikka üldse ei olnud Riigikontrolli aktiga nõus, spetsiaalse kaebuse riigikontrolöri nimele.
Neid kaebusi esitati ülivähe, vist üldse kolm-neli tükki kogu ajaloo jooksul.
Ja juhtus nii, et terava kaebuse esitasid toonasele riigikontrolörile Hindrek Merile eri ajal kaks meest: justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts ja justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir.
Ma kirjutasin toona, et kontrolliakt on ebatäpne, sisaldab subjektiivseid hinnanguid, suvalisi analüüse, mis ei iseloomusta ministeeriumi majandustegevust õiglaselt.
Selline on paraku elu. Istekoht ja seisukoht.
Nagu te teate, jõudis justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts Riigikontrolli majja tööle 1998. aastal, mina 2003. aastal. Me mõlemad sattusime äkitselt nii-öelda vastaspoolele.
Eks eriti teravalt sai seda istekoha-seisukoha probleemi omal nahal tunda Juhan, kes riigikontrolöri toolilt siirdus hiljem peaministri toolile.
Ühes pehmemas toonis intervjuus Riigikontrolli teemal ütles Juhan aga välja mõtte, millega ma olen väga nõus. Ta ütles, et Riigikontrolli olemus ongi olla oma ajast natuke ees, olla omamoodi survegrupiks, kes tõukab valitsust paremate ja mõistlikumate lahenduste poole.

Ma omalt poolt lisaksin, et riigikontrolöri roll on leida see kõige mõistlikum tasakaalupunkt reaalse elu ja Riigikontrolli vaate vahel. Ja see on teinekord väga raske.
Ma võin siiski üsna rahuliku südamega öelda, et Riigikontroll on tegelikult arenenud mõistlikkuse ja terve mõistuse kasutamise suunas. Seda nii riigisiseses tegevuses kui ka rahvusvahelises suhtluses.
Mul on vedanud, sest saatus on mulle andnud kolleegid, kellele on olnud võimalik toetuda ja kes ei vea alt. Siinkohal – suur aitäh kõigile Riigikontrolli töötajatele, kellega koos mul on olnud võimalik nende kümne aasta jooksul töötada. Mõnega vähem, mõnega rohkem, kuid ma olen kõigile südamest tänulik.

Head sõbrad

Ma palun täna, kui minu ametiaeg on lõpule jõudmas, ka andestust. Ma palun andestust kõigilt, kes tunnevad, et olen neile teinud ülekohut, kes tunnevad, et olen neile kas sõna või teoga liiga teinud, olnud ebaõiglane.
See ei ole kunagi olnud minu eesmärk, ja mul on väga kahju, kui keegi on haiget saanud.
Ja ma annan omakorda andeks kõigile neile, kes on sõna või teoga mulle või Riigikontrollile liiga teinud. Ma tean, et siin on erinevaid põhjusi, miks üks või teine reaktsioon Riigikontrolli töö suhtes on mõnikord ülimalt ebaõiglane. Aga ka see on elu.
Ma tänan kõiki auditeeritavaid, ma tänan koostööpartnereid.
Tahan lõpetuseks öelda veel paar sõna Alar Karise kohta.
Nagu ma juba olen öelnud – ma pean Alarit riigikontrolöri kohale erakordselt õnnestunud valikuks. Ja mitte ainult tema sõltumatuse ja administratiivse kogemuse tõttu.
Alar on sobilik riigikontrolöri kohale ka nende oskuste ja kogemuste tõttu, mis tal on pärit koolipõlvest – ta on aastaid käinud iluuisutamise trennis, mänginud tennist, tegelenud kergejõustikuga, õppinud viiulit ja mänginud bändis.
Ka riigikontrolöri amet nõuab oskust libedal jääl liikudes püsti jääda. Ja oskust teha seal libedal jääl ka vajaduse korral kauneid hüppeid. Ja maandudes ei tohi teatavasti hüppe puhul kukkuda, vaid jääda kindlalt tasakaalu. Tuleb maanduda õigele jalale.
Ja hinded antakse nii tehnika eest kui ka artistlikkuse eest. Ja võidad vaid siis, kui mõlemad hinded on kõrged.
Riigikontrolöri töö nõuab mõnikord ka täpset servi, pikamaajooksja vastupidavust ning teravat ühiskondlik-musikaalset kuulmist. Usun, et seda kõike saame riigikontrolörina Alari esituses ka näha.
Veel kord – aitäh kõigile, oli au koos teiega töötada ja Eesti riiki teenida. Ma tänan ka oma perekonda, abikaasa Siirit ja mu tütreid.

Ja ma soovin edu uuele riigikontrolörile! Aitäh!
 

  • Postitatud: 2.04.2013 16:50
  • Viimane muudatus: 20.05.2013 16:35
  • Viimane ülevaatus: 20.05.2013 16:35

Veel uudiseid