Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogu liikme Olga Sõtniku kirjalikule küsimusele Eesti Interneti Sihtasutuse tegevuse kohta

Mihkel Oviir | 13.09.2012 | 9:04

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud proua Sõtnik

Pöördusite 11. septembril 2012 minu poole küsimustega, mis puudutavad Eesti Interneti Sihtasutuse tegevust. Tuleb nentida, et viimase poole aastaga on Eesti Interneti Sihtasutuses paljugi juhtunud. Ametist on lahkunud tollane juhatuse esimees Marek-Andres Kauts ja ka nõukogu esimees Maria Värton. Välja on kuulutatud konkurss uue juhatuse liikme leidmiseks. Üleeile, 10. septembril 2012 oli muide kandideerimise tähtpäev.
Vastan järjekorras Teie küsimustele.

Esimene küsimus: Kas Riigikontroll on Eesti Interneti Sihtasutuses kontrolli teostanud? Kui ei ole, kas peate ajakirjanduses ilmunu põhjal kontrolli teostamist vajalikuks?

Eesti riik on asutajana praegu 67 sihtasutuses. Et kõigil neil pidevalt silma peal hoida, pole Riigikontrollil aega ega inimesi ning see igapäevane kontroll sihtasustustes pole ka tegelikkuses Riigikontrolli ülesanne. Seadusega on paika pandud, kes peab sihtasutuse tegevust suunama ja juhatust kontrollima. Need on sihtasutuse nõukogu liikmed. Kokku 442 liiget, ütleb Rahandusministeerium. Peamiselt ametnikud, poliitikud, suurem osa saab selle eest raha. Eesti Interneti Sihtasutuses on kuus nõukogu liiget, kolm neist riigi esindajat. Nende ülesanne on igapäevaselt vaadata, et sihtasutus viiks ellu asutaja tahet ja juhatus käiks sihtasutuse varaga ümber niisama arukalt nagu enda omaga.
Riigikontroll jälgib ajakirjanduses toimuvat tähelepanelikult, kuid püüab vältida üksikküsimustesse takerdumist ja vaatab probleeme laiemalt kui ühe sihtasutuse näitel. 2007. aastal avaldasime auditi, kus uuriti, kuidas nõukogu järelevalve juhatuse üle sihtasutustes toimib. Leidsime, et väga hästi ei toimi, et pole selge, milliseid suuniseid minister nõukogu liikmele annab. Nii pole ka selge, mida nõukogu liige üldse sihtasutuses teeb või tegema peab. Või kui midagi ei tee, kas siis kuidagi vastutab ka.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on esile tõstnud, et mitme tegutsemisaastaga on Eesti Interneti Sihtasutus välja arendanud uue infrastruktuuri, viinud läbi ülemineku uuele domeenikorrale, korrastanud domeeniregistri jne. Domeene on praegu registreeritud ligi 67 000. See on tore. Küsimus on, kas see on aset leidnud tänu juhatusele või hoopis sihtasutuse juhtimistasandi ja selle ümber toimunu kiuste.

Avalikkus on kahjuks pikka aega näinud Eesti Interneti Sihtasutusega seoses pingestatud ja käärivat õhustikku, nõukogu ja juhatuse vahelist usaldamatust. Lisaks aeti väga sassi ka suhted Eesti internetiüldsuse osapooltega. Koos majandus- ja kommunikatsiooniministriga sihtasutuse asutanud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kutsus lausa oma esindajad nõukogust tagasi.

Probleemid juhatuse ümber ei tekkinud üleöö, riigi esindajad nõukogus lasid sellel kõigel niiviisi mitu aastat kesta. Siit pean tegema kahjuks järelduse, et viie aasta taguse auditi ajaga ei ole väga olulisi muutusi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete vastutavuse ja järelevalve vallas toimunud. Aga vaatame asju täpsemalt.

Teine küsimus: Kuidas annate hinnangu antud sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise kohta, mis ei ole sihtasutuse tööks vajalikud (nt haagis, ajalooraamatud, heliplaadid jne)?

Sihtasutuse seadus ütleb, et sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjalistel eesmärkidel ning kui juhatus sihtasutuse tulude kasutajana tekitab sihtasutusele kahju, siis peab ta ka kahju hüvitama.

Riigikontroll on sihtasutuse kuludokumente vaadanud, kuid meil on väga raske öelda, milline raha on kasutatud eesmärgipäraselt ja milline mitte. Näiteks, kas ühel riigi sihtasutusel oli tarvis palgata nelja advokaadibürood? Kas oli mõttekas, et mitmeid nõukogu istungeid protokollis lausa vandeadvokaat? Kas oli vaja lennata just ühes või teises koosseisus San Franciscosse või Singapuri? Või osta haagist? Minul on seda raske öelda. Küll aga peavad seda päris kindlasti oskama hinnata sihtasutuse nõukogu liikmed, kes asjaga igapäevaselt kursis.

Kui ma vaatan nõukogu koosolekute protokolle, siis alates teisest koosolekust on nõukogu pidevalt juhatusele eelarve ja kuludega seotud etteheiteid teinud. Peaaegu igal koosolekul nuriseb nõukogu, et üht või teist aruannet pole, eelarvet pole, materjalid on ebaselged. Asjad venivad, selgitused venivad, juhatus ei pea nõukogu antud tähtaegadest kinni. Nõukogu tahab, et juhatus kooskõlastaks inimeste värbamise, kuid juhatus ei pea sellest kinni. Ja nii edasi.

Te küsite kulude kohta. Ma tsiteerin koosoleku protokollidest mõnd nõukogu liiget: „Eelarve on üles ehitatud laristamise peale. Eelarve on üles ehitatud selle mõtte peale, et hunnik pappi on kätte antud selleks, et seda laiali jagada“.

Või siis nõukogu liikme küsimus juhatusele. Tsiteerin taas: „Kas meil ei oleks targem teha niimoodi, et mitte koguaeg maksta ja teha mis pähe tuleb, vaid planeerida, mida on vaja teha.“

Kolmas küsimus: Domeenihaldust korraldav Eesti Interneti Sihtasutus on olnud vaidlustes Andmekaitse Inspektsiooniga ning Konkurentsiametiga seisukohal, et domeenihalduse näol ei ole tegu avaliku ülesande täitmisega. Kuidas Teie seda hindate?

Et küsimusele vastata, pean alustama veidi kaugemalt. Lihtsustatult öeldes on internetti rahvusvaheliselt haldava organisatsiooni juures igal riigil oma nii-öelda kontaktisikud. See võib olla mingi asutus või ka eraisik. Eestis on kontaktisikuteks olnud seni ja on ka praegu kaks eraisikut. Sihtasutuse loomise üks mõte oli, et esindusõigus läheks eraisikutelt üle sihtasutusele. Selleks oli vaja seniste kontaktisikute nõusolekut, mida aga nood ei tahtnud anda.

Üks eraisikutest võeti isegi sihtasutuse juhatuse liikme palgale, et ehk ta ikka annab nõusoleku. Oodati rohkem kui aasta, ka nõukogu ootas. Seejärel andis nõukogu käsu esitada taotlus kontaktisikute muutmiseks ilma kahe mehe loata. Pange aga siin tähele – taotlusse märgiti uueks kontaktisikuks mitte sihtasutus, vaid ikkagi üks vana kontaktisik ja sihtasutuse juhatuse esimees.

Möödus veel rohkem kui aasta, kuid sihtasutuse taotlust pole rahuldatud, kuna nõusolekut senistelt kontaktisikutelt pole endiselt saadud. Mais 2012, kolm aastat pärast protsessi algust, vabastati sihtasutuse juhatuse liige ametist, kuna kontaktisikute ümbervormistamist polnud toimunud.

Praegu on olukord sealmaal, et peale hakatakse nullist. Taotluse menetlus esindajate muutmiseks on sihtasutuse palvel peatatud. Pole teada, millal kontaktisikute muutmisega lõpuks ühele poole jõutakse.

Teie küsimus on, kas nii täidetakse avalikku ülesannet. Kas domeenihalduse näol on tegemist avaliku ülesandega?

Riigikontrolli esindajad kohtusid sihtasutuse praeguse juhatuse liikme Jaanus Tehveriga ja esitasid talle sama küsimuse. Ta vastas, et tema pole siin veel kindlat seisukohta kujundanud. Kui vaadata formaalselt, siis ei ole ei seadust ega halduslepingut, mis viitaks sellele, et sihtasutus täidab avalikku ülesannet. See on aga tõesti formalistlik lähenemine. Sisuline küsimus on, kas domeenid on avalik ressurss. Jaanus Tehver kinnitas, et see küsimus on kerkinud ka rahvusvaheliselt ning vastus alles tuleb riigil, internetikogukonnal ja avalikkusel selgeks vaielda.

Viimasele kahele küsimusele vastan ma koos. Need kõlavad nii: Kas viimase aasta jooksul on Riigikontroll tuvastanud mittetulemuslikku maksumaksja raha kasutamist riigi osalusega sihtasutustes ning kuidas saaks edaspidi vältida ja ennetada sihtasutuste raha väärkasutust?

Riigikontroll auditeerib maksumaksja rahaga ümberkäimist sõltumata sellest, kas kulutajaks on sihtasutus, riigiasutus või keegi teine. Nagu öeldud, üldjuhul ei hinda me üksiku asutuse tegevust, vaid ikka mingit probleemi laiemalt. Kõik meie aruanded jõuavad Riigikokku ja on kättesaadavad ka kodulehelt.

Paratamatult ei jõua me kõikjale. Lahendust näen ma ikkagi nõukogu liikmete tegevuse täpsustamises ja parandamises. Nemad peavad jälgima, et sihtasutus täidaks talle pandud eesmärke maksumaksja rahaga normaalsel viisil ümber käies.

Kui tulla veel tagasi Eesti Interneti Sihtasutuse juurde, siis nõukogu polnud aastaid juhatuse tegevusega rahul peaaegu üheski osas. Aga juhatus püsis. Kõige toimunu juures. Miks?

Ühel nõukogu koosolekul küsiti endiselt juhatuse esimehelt Kautsilt, kuidas ta hindab sihtasutuse eesmärkide täitmist. Protokolli järgi vastas too, et 3 miinus. Kolm on korralik koolipoisi hinne.

Ma loodan, et saite mõtlemisainet. Ma loodan, et Riigikogu asub arutama nõukogude tegevuse täpsustamist ja tulemus formuleerub ka seaduses. Ma loodan ka, et sihtasutuse uus nõukogu ja uus juhatus Eesti internetti südamega edendavad. Usun, et sihtasutuse juhtimine muutub läbipaistvamaks ja taastub asjalik koostöö.


Lugupidamisega

Mihkel Oviir,
riigikontrolör

12.09.2012
 

  • Postitatud: 13.09.2012 9:04
  • Viimane muudatus: 13.09.2012 9:04
  • Viimane ülevaatus: 13.09.2012 9:04

Veel uudiseid