Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus arupärimisele omavalitsuste ja riigi funktsioonide piiritlemise asjus Riigikogus 16. mail 2011. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 16.05.2011 | 13:51

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 16. mai 2011. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud Riigikogu liikmed

Kaheksa Riigikogu Keskfraktsiooni liiget esitas mulle 11. aprillil arupärimise, mis käsitleb laias laastus kohalike omavalitsuste tulubaasi ja vahekorda riigiga sellekohase Riigikohtu otsuse valguses.

Arupärimise esitajad on juhtinud tähelepanu sellele, et omavalitsuste tulubaasi suhtes puudub kindlus ja ülesannete suhtes puudub selgus. Aga nüüd edasi küsimuste kaupa:

Esimene küsimus: Kuidas hindate antud kontekstis riigijuhtimise võimekust?

Lühidalt siis kontekstist - olulisemana tooksin välja Riigikohtu 2010. aasta märtsi kohtuotsuse, mis heitis riigile ette, et omavalitsuste ülesanded ei ole jaotatud riiklikeks ja omavalitsuslikeks.

Kohtuotsuses on öeldud, et riigis puudub selline rahastamissüsteem, mis eristaks riiklike ülesannete kulud, et katta need riigieelarvest.
Lisaks peaks uus rahastamissüsteem tagama, et valdadel ja linnadel oleks omavalitsuslike ülesannete täitmiseks piisav tulubaas.

Teiseks tahaksin meenutada riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluse arutelu Riigikogus 23. septembril 2010. Partnerlust käsitleti olulise tähtsusega riikliku küsimusena ja see oli paljuski inspireeritud nimetatud kohtulahendist.

Kuigi mitmed esinejad tõid arutelu käigus välja vajaduse asuda Riigikohtu lahendit täitma, ei tekkinud diskussiooni selle üle, milliste tegevustega seda konkreetselt saavutada.

Siinjuures sooviksin esile tõsta Riigikogu toonase põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnavõttu. Ta pidas esmatähtsaks muuta omavalitsused tugevamaks ning arvas, et internetiajastul on omavalitsuste ülesanded teisenenud.

Ta rõhutas, et vaja oleks seadust, kus on ära toodud omavalitsuste reaalsed ülesanded ja eesmärgid praegusajal.

Mitmed esinejad tõstsid samas esile vajadust saavutada kohalike omavalitsuste parem koostöö ja määrata kindlaks omavalitsuste pakutavate teenuste miinimumkvaliteet.

Olen seisukohal, et kohtulahendi täitmise eesmärk ei seisa omaette.
Lahenduse peamine positiivne mõju oleks saavutada, et Eesti inimestele pakutakse ühesuguse kättesaadavuse ja kvaliteediga teenuseid kõikjal vähemalt teatud miinimumstandardi järgi.

Kahtlemata ei ole võimalik tagada ühesugust maksimumtaset kuskil Põhja-Eesti jõukas ja arenevas vallas ja kehval järjel Kagu-Eesti vallas, kuid jutt on teatud miinimumist.

Riigikohtu otsuse täitmine on kõigi inimeste huvides, see muudaks riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutuse jaotuse selgeks ning läbipaistvaks.

Riigikontrollile antud ülesanne on hinnata riigi toimimist ja eesmärkide täitmist üldisel tasandil.

Paraku peab sellel tasandil tegema järelduse, et kuigi formaalselt on riik asunud üksikuid riiklikke ülesandeid eristama ja käesoleva aasta riigieelarveski on mõned sellised, ei ole Riigikontrolli ega omavalitsuste jaoks tegemist selge ja arusaadava protsessiga, mille täpsemad detailid, põhimõtted, etapid ja tähtajad teada oleksid.

Kuidas lõppeesmärk kavatsetakse saavutada, on veel üsna ebamäärane.

Olen seisukohal, et nii omavalitsusi kui ka avalikkust tuleks oluliselt enam kaasata aruteludesse selle üle, milliseid ülesandeid peaksid omavalitsused täitma.
Küsimus on, kas kõik omavalitsused peaksid täitma ühesuguseid ülesandeid ning kuidas seejuures kindlaks teha, et selleks on tagatud piisavalt raha? Arvan, et neid küsimusi tuleks Vabariigi Valitsusel valgustada senisest tunduvalt enam.

Teine küsimus: Kuivõrd on Teie hinnangul tagatud sellises olukorras kohalike omavalitsuste võimalused täita neile seadustega pandud kohustused?

Riigikontroll on nüüd viie aasta jooksul auditeerinud valdavat osa tegevusvaldkondadest, milles omavalitsustele on seadusega pandud kohustusi.

Samuti on Riigikontrolli audiitorid valdavas osas valdades ja linnades kohal käinud. Mis on tulemused?

Kahjuks ei ole leitud ühtegi hästi korraldatud ja toimivat tegevusvaldkonda, kus omavalitsuste vead ja puudused oleksid tühised või formaalsed. Paljud omavalitsused paljusid seadusi lihtsalt ei täida.

Selleks, et seadust täita, on eelkõige vaja, et seadus või muu regulatsioon oleks täidetav. Ta peab olema mõistlik.

Siin võiks näiteks endamisi küsida, kas uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus oli piisavalt läbi mõeldud, et võimaldas sellise I klassi võtmise segaduse.

Või meenutada konflikti Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi vahel, kui ministri määrusega muudeti lasteaedade tervishoiunõudeid.

Kolmas näide - kohaliku tee kohta tuleb teederegistrisse kanda 60 erinevat näitajat, ükski auditeeritud omavalistus seda ei olnud täitnud.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium teadis sellest, kuid tegevusi, et omavalistusi korrale kutsuda või nõuded realistlikumaks muuta, ei olnud tehtud.

Muide - tuleb ka seadust tunda ning soovida ja osata seda täita.

Ei ole ulmejutt, et Riigikontrolli audiitoritel tuli seletada ühele omavalitsuse ametnikule, kus asub riigihangete register. Ametniku ülesanne oli riigihankeid läbi viia.

See tähendab omavalitsustes asjakohase töökorralduse loomist, vajalikke spetsialiste, oskuste ja teadmiste pidevat arendamist ehk võimekust.

Kui vald on ikka nii väike, et kolme-nelja palgatud ametniku vahel valdkonnad ära jaotada ja igaühele jääb kanda näiteks viis erinevat asja, siis millal peaks see ametnik suutma ennast koolitada ja täiendada?

Vallametnikud on paljudes kohtades nagu ärakurnatud Hunt Kriimsilmad, kel pidada 9 ametit.

Jah, oluline on ka raha. Rahata tõesti ühtegi ülesannet ei täida. Raha on oluline, kuid raha ei ole olnud omavalitsustes leitud vigade ja puuduste otsene põhjus.

Millised võimalused looks Riigikohtu otsuse täitmine omavalitsustele? Riigikohtu otsuse tegelik täitmine tähendaks omavalitsustele selgemaid suhteid riigiga ja võimalust lõpetada demagoogiline vaidlus tulubaasi protsendikümnendike üle.

See võimaldaks, arvestades täidetavate ülesannete loendit, ka sisuliselt läbi rääkida omavalitsuste rahastamise piisavuse üle.

Kahjuks ei ole ka kohalikud omavalitsused ise suutnud koostada teenuste kaupa kvaliteedistandardit rahastamisvajadusega ühendavaid analüüse, mille üle Valitsusega läbi rääkida.

Küllalt on Valitsuse kohta kuulda kriitikat, mis aga jääb üldisele tasemele. Koostöö on jäänud nadiks.

Näiteks on terav teema kohalike teede toetus, mida omavalitsused sooviksid saada protsendina, ja tulevikus veel suurema protsendina kütuseaktsiisist.

Samas ei ole paljud omavalitsused igapäevases töös suutnud määrata oma valla teede tasemeid, mille taha jääb võimalus välja selgitada palju raha teed tegelikult vajaksid.

Kehva koostööd iseloomustab ka, et riigi transpordi arengukavas aastateks 2006–2013 oli Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile koostöös omavalitsusliitudega ette nähtud ära hinnata kohalike teede investeeringuvajadus juba 2007.aasta lõpuks. Seda pole aga tehtud.

Mis puutub riiklikke ülesandeid, siis kõik need kulud kaetaks riigieelarvest. See annaks võimaluse omavalitsusi mõjutada, et nad parandaksid avalike teenuste kvaliteeti. See süsteem looks ka laiemad võimalused raha kasutamist hinnata.

Arvan, et inimese jaoks ei ole oluline, et kõik linnad ja vallad täidaksid täpselt samu ülesandeid ise.

Midagi võib teha koostöös, midagi sisse osta.

Kuna omavalitsused erinevad üksteisest eelduste poolest OLULISELT, siis tuleks praeguse killustunud omavalitsuste kogumi puhul teha realistlikke otsuseid.

Viimane küsimus: Kas Teie hinnangul on kohtuotsuse täitmisega viivitamine antud juhul põhjendatud ja vajalik?

Selge on, et Riigikohtu põhjapaneva ja põhimõttelise otsuse täitmine on Vabariigi Valitsusele, aga eriti regionaal- ning rahandusministrile suur väljakutse.

Kõik hoovad selleks on aga riigi käes: alates sellest, et riigi majanduslikku olukorda arvestades määrata kindlaks omavalitsuste rahastamissüsteem ja konkreetsete ülesannetega seotud raha hulk; lõpetades riigi suure otsustuspädevusega liigitada üks või teine ülesanne riiklikuks või kohalikuks.

Valitsuskabineti nõupidamisel 2010. aasta aprillis otsustati, et ministeeriumid peavad oma valitsemisala õigusaktides hindama, missugused seadusjärgsed ülesanded on olemuselt omavalitsustele pandud riiklikud ülesanded.

Kabinetis otsustatud ajakava järgi tuli rakendada esimesi tulemusi juba 2011. aasta eelarve koostamise ajal. Tulemuseks oli, et selliseid ülesandeid leiti Kaitse-, Kultuuri-, Sise- ja Sotsiaalministeeriumil.

Riigikontroll on seisukohal, et tulemus sai poolik, pigem oli tegu omavalitsuste mõningate riiklike ülesannete väljatoomisega.

Esiteks ei võimaldanud juba napp aeg põhjalikku analüüsi, teiseks ei eeldanud seda ka Siseministeeriumi juhend.

Lisaks määrati riiklikke ülesandeid kindlaks väga erineva detailsusega.

Riigikontroll eeldab, et omavalitsuste täidetavate riiklike ülesannete väljaselgitamine jätkub.

Leian, et linnadele-valdadele pandud riiklikke ülesandeid ei ole võimalik omavalitsuslikest ülesannetest eristada, kui ei analüüsita kõiki õigusaktides omavalitsustele pandud ülesandeid.

Riiklik kohustus tuleb kindlaks määrata piisavalt täpselt, selleks ei saa pidada mõnda valdkonda tervikuna, olgu selleks näiteks haridus või sotsiaalvaldkond.

Rahastamine peab olema korraldatud nii täpselt, et saaks kontrollida, kas riik ka tegelikult katab mingi kohustusega seotud kulud riigieelarvest.

Keerulisem on omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi kujundamine nii, et iga omavalitsuse puhul saaks näiteks kohus hinnata, kas raha on piisavalt.

Oluline on järgida põhimõtet, et teenuste kvaliteet ei tohiks olla rahapuuduse tõttu oluliselt kehvem kui Eestis keskmiselt. Arvan, et valitsuse senised sammud ei ole olnud piisavad.

Kahtlen ka kas regionaalministri praegune ressurss võimaldab paremat analüüsitulemust niipea loota. Seni on täitmata ka eesmärk, et iga ministeerium teeks ise tihedamat koostööd omavalitsuste esindajatega otse.

Kuna puudub selge tegevuskava, siis ei ole ka teada, millal lõppeesmärgini jõutakse.
Aeg aga tiksub ja ma kardan, et kui praeguses tempos Riigikohtu otsuse täitmisega edasi liikuda, näeme me juba uue aasta riigieelarve puhul selle vaidlustamist Riigikohtus. Ei maksa ajada asju niikaugele, eelarve üle otsustamine liigub siit saalist kohtusaali.

Head Riigikogu liikmed!

Mul on väga hea meel, et kõike seda hakatakse juba täna kell 16 Riigikogu konverentsisaalis arutama, kus toimub Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma initsiatiivil kohalike omavalitsuste teemaline ümarlaud.

Soovin edu ja liikumist konkreetsete lahenduste poole, sest mõttevahetus on küll tore, kuid on vaja reaalseid otsuseid ja samme.

Tänan tähelepanu eest.
 

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra riigikontrolör! Teile on küsimusi. Esimene küsimus, palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra esineja! Viimane teema, millest te praegu rääkisite, oli seotud juhtumitega, kui valitsus paneb mõnele omavalitsusele uue ülesande ühte või teist teenust pakkuda, aga jätab selle rahastamata. Kas me saame seda nimetada seadusrikkumiseks? Milline on teie kui juristi seisukoht, kas valitsus on sellega otseselt seadust rikkunud?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kui me nüüd vaatame selles situatsioonis läbi Riigikohtu otsuse, siis näeme, et Riigikohus ütles väga selgelt, et kui kohalikele omavalitsustele pannakse selge riiklik ülesanne, siis tuleb hinnata ka nende finantsvõimekust ja leida raha, millega oleks võimalik neid lisaülesandeid katta.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes, et te olete käinud väga paljudes kohalikes omavalitsustes ja neid auditeerinud, te olete vaadanud, kuidas nad oma kohustustega toime tulevad. Te ütlesite, et kohalikud omavalitsused ei täida seadusi. Minu küsimus on selline. Kas kohalikud omavalitsused jätavad lihtsalt oma suva järgi ülesanded täitmata või tuleneb see rahapuudusest? Kas kohalike omavalitsuste puhul kehtib ka see, et maavalitsustel on kohustus pidada järelevalvet kohalike omavalitsuste üle ja Vabariigi Valitsusel on kohustus jälgida, kuidas kohalikud omavalitsused tulevad toime kodanikele teenuste pakkumisega?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan küsimuse eest! Ma võib-olla astun veel sammu tagasi. Nagu te teate, toimuvad ju pidevalt läbirääkimised, ühes kohas valitsusega ja teises kohas kohalike omavalitsuste vahel. Kogu eelarveprotsessi üks eeldus on mingisuguste kokkulepete saavutamine. Kui me vaatame protsessi käiku sellel aastal, siis näeme, et ka omavalitsused ei ole aktsentueerinud seda, et on olemas Riigikohtu otsus ning et tuleks eraldada riiklikud ülesanded ja omavalitsuse ülesanded. Tuleks nõuda riigilt aru, kui kaugel need protsessid on, et saaks konkreetselt hinnata nende tööde mahtu, mis riiklike ja omavalitsuse ülesannete täitmisel omavalitsuste ees seisavad. Pean ütlema, et tihti valib omavalitsus mugava positsiooni, öeldes, et tal lihtsalt ei ole vahendeid, ta on väike, tal on vähe inimesi ja ta ei saa neid ülesandeid üldse täita. Väga paljusid asju ei püütagi täitma hakata. Elatakse oma konkreetses keskkonnas. Kontrollimehhanismide täiustamisega me ei saavuta seda eesmärki, mida me tahame saavutada. Meil on olemas omavalitsused, meil on vallavalitsused, meil on vallavolikogud, kes seda peaksid tegema. Meil on terve hulk ülesandeid, mida peaksid täitma maavalitsused. Ma isegi rõhutan, et omavalitsuste jaoks peaks olema süsteemne õpetamis- ja koolitusprogramm. Riigikontroll on teinud omal algatusel terve hulga koolitusi omavalitsuste töötajatele. Saal on alati täis, inimesed tulevad kokku ja kuulavad. Me oleme teinud omavalitsustele sageli koolitusi. Tihti võtavad ministeeriumid selle eest raha. Siin on oluline koostöö. Minu arvates on riik mingil määral ennast omavalitsustest distantseerinud ja ka omavalitsused on selle distantsi loomisele kaasa aidanud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea ettekandja! Seda kuulsat Riigikohtu lahendit on väga erinevalt tõlgendatud. Seda on ka valijaskonnale või kuulajaskonnale väga erinevalt selgitatud. Kuidas Riigikontroll on oma selgitustes ja koolitustel sellele lähenenud? Palju kordi menetletud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohalikule omavalitsusele näiteks ette nähtud terve hulk uusi kohustusi. Kas see tähendab, et sellega peavad kaasnema uued rahaeraldised järgmistes eelarvetes, näiteks seoses uue õppekavaga, või aitab sellest, kui me analüüsime ja ütleme, et omavalitsustel on põhimõtteliselt ju raha küll? Tavaliselt on olnud selline lähenemine, et kui mõnel omavalitsusel on raha, siis jaotus ülesannete vahel ei olegi enam oluline.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt Riigikohtu lahendi erinevatest tõlgendustest. Riigikontroll korraldas juba möödunud aasta 5. aprillil nõupidamise, kuhu me palusime Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõuniku Tim Kolgi, kes seda Riigikohtu lahendit kommenteeris. See, mille te praegu välja tõite, on komplitseeritud, sest tekib küsimus, kelle ülesanne haridus on. Ühest küljest on haridus omavalitsuste ülesanne ja pärusmaa. Teisest küljest tegeleb sellega riik, see on riigi ülesanne. Te saate sellest väga hästi aru. Tuleks ära otsustada, kus algab üks ja kus lõpeb teine, kust peab omavalitsus leidma vahendeid, et neid ülesandeid täita, ja ka riik peaks leidma vahendeid, kui ta teatud ülesanded juurde paneb. Näiteks on teatud juhtudel väga palju probleeme õpetajate leidmisega. Me võime esitada küsimuse, aga kelle ülesanne on õpetajate leidmine omavalitsuse territooriumil asuvasse kooli. Minu arvates on see omavalitsuse ülesanne. Ma ütlen veel kord: haridusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas jm on terve hulk nn halli tsooni kuuluvaid ülesandeid. Aga ka see on üks ülesanne, et arutelu ja vaidluste käigus pandaks paika piirid, kus lõpeb üks ja algab teine.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tegelikult on see konflikt sinna sisse programmeeritud. Näiteks teevad omavalitsused septembris valmis lõplikud arengukavad või täpsustavad neid, mis on alus selle jaoks, et koostada kohaliku omavalitsuse eelarve, siis hakkame meie Riigikogu saalis arutama riigieelarvet ja see konflikt läheb jälle edasi. Seda konflikti genereerivad ühelt poolt riigieelarve ja teiselt poolt kohalikud otsused. Kuidas teie arvates võiks selle konflikti lõpetada ja olukorda normaliseerida?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Mina näen seda lihtsalt. Selle konflikti lahenduse võti on siin saalis. Minul on väga raske öelda, kuidas neid konflikte lahendada, aga seda tuleb hakata tegema. Mille pärast Riigikohus selle otsuse vastu võttis? Sellepärast, et ta leidis, et see on olnud konfliktide allikas ja jääb selleks. Minu arvates on väga loogiliselt paika pandud need sammud, mida tuleks teha, ja see, kuhu lõppkokkuvõttes jõuda. Mind isegi ei huvita niivõrd vahepealsed sammud, vaid see eesmärk, kuhu me tahame jõuda, et oleksid selgelt defineeritud ühe ja teise ülesanded, see, kui palju ühe või teise ülesande täitmine läheb omavalitsustele maksma, ja kõik, mis sellest tuleneb. Minu arvates märkis Riigikohus õigesti, et see on see võti. Oleks väga hea, kui te võtaksite selle Riigikohtu lahendi oma kontrolli alla. Ma saan aru, et täna kell 16 toimub arutelu, mille üks põhiküsimusi ongi Riigikohtu otsuse täitmine. Minu arvates peaks austatud parlament olema siin aktiivne ja survet avaldama kõigile, nii omavalitsustele kui ka valitsusele. Meil on omavalitsused teatud erilises staatuses, ministeeriumi suhestus omavalitsustega on väga diskreetne. Kui palju me saame nendelt nõuda, kui palju me saame neile ettekirjutusi teha jne? Need asjad, mis on juba aastaid probleeme tekitanud, tuleks lõpuks paika panna.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me kõik teame, et riik mängib olulist rolli kohaliku omavalitsuse finantsvõimekuses. Seda kahte teed pidi. Esiteks, nagu me täna rääkisime, riigieelarvest eraldiste tegemisega riiklike funktsioonide täitmiseks, pluss teatud protsendiga teatud maksudest. Teiseks, näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse abil, mis räägib kohalike omavalitsuste võimalustest ise teatud kohalike maksudega tulubaasi genereerida. Sellest tulenevalt on mul järgmine küsimus. Mis on teie seisukoht, kui riik vähendab kohaliku omavalitsuse võimalusi kohalike maksude abil tulu genereerida, kas siis peaks olema läbi töötatud kompensatsioonimehhanism? Kohalikud omavalitsused on ju arvestanud, et neil on võimalus oma tulusid genereerida.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan küsimuse eest! See on loogiline. Nagu me alles kuulsime, esitati eelnõu, mis käsitleb maamaksu uusi normatiive. See põhimõtteliselt vähendaks omavalitsuste tulubaasi. Aga samal ajal öeldi ju selgelt, et riigieelarvest nähakse ette 17 miljonit eurot, kui mu mälu ei peta, selle kompenseerimiseks. Minu arvates tundub see protsess praegu mõistlik olevat. Ühelt poolt riik seadusega reguleerib seda protsessi ja samal ajal näeb ta ette vahendid omavalitsuste kaotatud tulubaasi kompenseerimiseks.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo
Aitäh! Härra riigikontrolör! Me räägime siin riiklike ja omavalitsuslike ülesannete selgemast määratlemisest ja lahutamisest. Ma olen vahel mõtisklenud selle üle, et kui omavalitsus täidab riigi raha eest riiklikke ülesandeid, kas see ei ole põhimõtteliselt vastuolus tema omavalitsusliku olemusega, sest ta nagu täidaks kellegi teise ülesandeid ja laseb need kinni maksta. Kas siin ei ole põhimõttelist probleemi?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Mina ei leia siin põhimõttelist probleemi. Maailmas on seda probleemi erinevalt käsitletud. On käsitletud nii, et kõik ülesanded, mis riigil tuleb täita, on omavalitsuslikud ülesanded, riik võtab ühe osa nendest ülesannetest ja hakkab neid täitma. On võimalik ühtemoodi ja teistmoodi. On võimalik, et kõik ülesanded on riigi ülesanded ja riik annab teatud ülesanded, mida tuleb täita, üle omavalitsustele. Kolmas osa on, nagu me rääkisime, selles hallis tsoonis. Ma ei leia siin midagi ebamõistlikku. See tundub mulle mõistlik, ükskõik, kuidas me seda nimetame.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Oli väga lohutav teie suust just siin ja praegu kuulda, et kui riik paneb kohalikule omavalitsusele mingi ülesande, siis ta peaks leidma selle täitmiseks ka raha. Aga kui juhtub teistmoodi, et riik protsentuaalselt vähendab omavalitsuse tulubaasi, nagu see hiljuti juhtus, kas siis oleks teie arvates õiglane, et riik peaks kas nimeliselt, osaliselt või protsentuaalselt vähendama ka kohaliku omavalitsuse ülesandeid?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tahan kõigepealt öelda, et need küsimused tuleb ära lahendada siin saalis. Ma ei tahaks, et nende küsimuste lahendamiseks tuleks jälle minna kohtusse. Põhimõtteline seisukoht on ju ära toodud: riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud ülesanded peavad olema rahastatud. See tundub igati loogilisena. Kui riik paneb lisaülesandeid ja kui need põhimõtted on välja töötatud, siis tuleb leida ka lisakatteallikas. Põhimõtteliselt ei saaks olla nii, et riik paneb ülesande, aga raha selleks ei anna. See on selle sisu. Aga ma veel kord ütlen, et mängureeglid tuleb paika panna. Selleks tuleb hakata kindlaks tegema, mis on ühe ülesanne, mis on teise ülesanne ja mida ühe või teise ülesande täitmine maksab.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite väga palju sellest, et ei kohalikud omavalitsused ega riik ei ole selgeks teinud, mis on nende funktsioonid. Ma väidan, et teede osas on täiesti selge, mis on valla- ja linnateed ning mis on riigiteed, aga samal ajal on riigitee kilomeetri peale ette nähtud 15 korda rohkem raha kui kohaliku omavalitsuse tee kilomeetri peale. Viimase kolme aastaga on kolm korda vähendatud kohalike omavalitsuste teederaha. Siin ei ole küll takistus rahastamises, siin peab takistus milleski muus olema.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma kordan täpselt, millest oli jutt: jutt oli sellest, et omavalitsused peavad kindlaks määrama teede tasemed. Iga tase nõuab erinevaid vahendeid. Seda esiteks. Teiseks, omavalitsused peavad oma teid hindama 60 parameetri järgi. Minu sõnum oli, et üks kahest: kas me nõuame, et nad seda teeksid (keegi ei ole seda teinud), või peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle ümber hindama, ütlema, et see ülesanne on ebamõistlik, seda ei ole vaja. Sellisel juhul peaks seda akti muutma. See oli see sõnum, mida ma ütlesin.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Sinna, kus raha jagatakse, on alati konflikt juba sisse programmeeritud. Kuid mälu järgi öeldes oli kunagi konfliktsituatsioone valitsuse ja omavalitsuste vahel palju vähem. Enne 2005. aasta oktoobrit, kui minu mälu järgi oli siin saalis olnud 101 inimesest 98 tööl ka kohalikus omavalitsuses, õnnestus paljud küsimused just nimelt siin lahendada. Te olete mitu korda öelnud, et selle probleemi peaks siin saalis lahendama. Võib-olla ma lähen arutatavast teemast veidi eemale, aga mul oleks väga huvitav teada teie arvamust. Mida te arvate, kui parlamendis oleks jälle lubatud esindada nii kohalikku omavalitsust kui ka riigivõimu, äkki tekitaks see meie suhetes suuremat töörahu?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Ma mõtlen, et töörahu kehtestamist võiks alustada konverentsisaalis täna kell 16, kus ühelt poolt omavalitsused ja teiselt poolt teie inimesed istuvad maha ja proovivad jõuda kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamise viise on väga erinevaid. See ei tähenda, et kõik peaksid siin saalis koos olema. Aga see on poliitiline küsimus ja ma ei tahaks sellesse eriti tungida.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom
Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Me kõik teame, et vahel juhtub, et ühe poole täitmata ülesanded tekitavad teisele poolele rahalisi kulutusi. Te tõite näite, et õpetajate otsimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. On küll, aga õpetajate ettevalmistamine on riigi ülesanne. Kui riik sellega ei tegele, siis ühel päeval juhtub nii, et kohalik omavalitsus peab tahes-tahtmata hakkama sõlmima mingeid lepinguid ja peab hakkama omal kulul õpetajaid koolitama. Praktiline elu nõuab seda. Kas teie hinnangul ei ole sellist hirmu, et kui me hakkame ülesandeid jagama rahalisest põhimõttest lähtuvalt, siis mõni ülesanne, mida praegu veel täidetakse, kaob üldse ära? Nii juhtus näiteks lastespordi toetusega. See läks kohaliku omavalitsuse ülesannete hulgast välja, aga ka riik ei võtnud seda kohustust endale.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Ma võin vastata, et me oleme jälle selle Riigikohtu otsuse juures. Ega Riigikohus ei võtnud endale vabatahtlikult seda ülesannet, et ta hakkab sellega tegelema. Järelikult oli ühiskonnas probleem, ühiskonnas oli kaebusi ja Riigikohus hakkas neid lahendama. Tavaliselt jõutakse kohtusse konfliktsituatsioonis, kui ei suudeta asju mõistlikult läbi rääkida. Loomulikult peab riik õpetajaid ette valmistama, selles ei ole kellelgi mingit kahtlust. Aga kõiki asju (selles on teil õigus) ei ole võimalik taandada ainult rahalisele ekvivalendile. Kui paljud asjad on taandatud rahalisele ekvivalendile, siis teeb kohus oma otsuse. Kohus on paraku pidanud asuma arbiitri rolli. Minu arvates oli see otsus õiglane.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver
Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra riigikontrolör! Tänane teema on kohalike omavalitsuste kulude hüvitamine. Kui me loeme koalitsioonilepingut, siis näeme, et seal on peaaegu iga abinõu taha kirjutatud, et see toimub siis, kui vahendid on olemas. Me oleme kuulnud rahandusministrit Riigikogu kõnepuldist ütlemas, et aastal 2013 saavutab riik eelarve tasakaalu ja läheb edasi ülejäägiga. Aga kohalikud omavalitsused saavutavad 2008. aasta taseme alles 2015. aastal. Öelge, palun, kuidas need kaks asja kokku käivad ja kas koostöö on seetõttu kõvasti häiritud.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Pean ütlema, et ma ei tahaks astuda rahandusministri rolli, mis puudutab riigi võimekust, riigi tulubaasi ja selle jaotamise põhimõtteid. Aga ma ikkagi ütlen: see kõik tuleb siia saali ja teie otsustate seda. Alati on nii, et ei maksa probleeme väljastpoolt otsida. Siin saalis tehakse need otsused, mis on vajalikud Eesti riigile. Ka rahandusministri olete teie paika pannud.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

  • Postitatud: 16.05.2011 13:51
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:54
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:54

Veel uudiseid