Riigikontrolli koostöö parlamendiga

Toomas Mattson | 19.11.2019 | 12:45

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

Ajaloolistest, kultuurilistest ja poliitilistest mõjuritest tulenevalt on riiklike auditiasutuste ja parlamentide suhted riigiti erinevad: riigikontroll võib olla täitev- või seadusandliku võimu osa või neist sõltumatu. Mõnes riigis allub kõrgeim auditiasutus presidendile või muus staatuses riigipeale, näiteks šeigile, mõnes riigis on ta valitsuse kontrolli all, mõnel pool on tugev orienteeritus parlamendile, nagu näiteks Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Eesti Riigikontroll ei ole põhiseaduse järgi ühegi võimuharu osa, vaid on nende kõigi vahel. Ja kuigi Riigikontrolli töötulemused on suunatud nii Riigikogule, valitsusele kui ka avalikkusele, on esmane klient Riigikogu. Just parlamendi volituse alusel kulutab valitsus maksumaksjate raha ja peab selle kulutamise kohta aru andma. Riigikontroll uurib, kuidas valitsus on Riigikogu tahet järginud, kas raha on kulutatud mõistlikult ning kas on saavutatud need tulemused, mida valitsus on parlamendilt raha saades lubanud saavutada. Riigikontroll on parlamendi suhtes seega omamoodi infoagentuur.

Nii Euroopas kui ka mujal maailmas on üldlevinud praktika, et parlamendis on spetsiaalne auditikomisjon (public accounts committee), kes arutab põhjalikult kõrgeima auditiasutuse esitatud aruandeid, kutsub selgitusi andma kõrgemad riigiametnikud, arutab läbi omapoolse reageeringu ja seejärel kannab parlamendis ette oma järeldused koos soovitustega edasiseks tegevuseks. Näiteks Briti parlamendi auditikomisjon tegutseb alates aastast 1861.

Eestis moodustati parlamendis selliste ülesannetega komisjon 2004. aastal. Riigikogu otsusega moodustatud Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks kutsuti ellu eesmärgiga tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise üle, seega Vabariigi Valitsuse üle. Komisjoni moodustamise aluseks oli otsene vajadus ja Riigikontrolli initsiatiiv. Enne erikomisjoni loomist edastas Riigikontroll oma aruanded rahanduskomisjonile, kus nendega tegelemist peeti tüütuks lisakohustuseks ja seetõttu jäi side parlamendiga nõrgaks.

Riigikontrolli seadusest tulenevalt on erikomisjon ühenduslüli kõrgeima auditiorganisatsiooni ja Riigikogu vahel, mis aitab kaasa mõlemapoolsete funktsioonide täitmisele. Komisjon esitab Riigikogule igal aastal ja iga tööperioodi lõpus oma tegevuse aruande.

Traditsiooniliselt kuulub public accounts committee esimehe koht parlamendi opositsiooni juhtivale esindajale. Nii on ka Eestis. Kui komisjoni koosseis peegeldab tavaliselt Euroopas proportsionaalselt parlamendi koosseisu, siis Eestis on mindud seda teed, et igast Riigikogus esindatud parlamendifraktsioonist on komisjoni nimetatud kaks liiget.

Riigikontroll saab välja tuua probleemid, kuid meil puudub mehhanism ise vahetult neid probleeme lahendada. See, mida probleemide lahendamiseks ette võetakse, on juba Riigikogu otsustada. Riigikontroll püüab komisjoni tööle igati kaasa aidata, tutvustades komisjoni liikmetele mitte ainult aruandeid, vaid lisades ka Riigikogu pädevuses olevad otsustuskohad, mida tuleks auditi tulemustest lähtudes silmas pidada.

Komisjoni töö reglemendis on auditiaruannete arutamine, aga ka diskussioon avaliku sektori auditeerimise põhimõtete ja riigikontrolöri tõstatatud oluliste küsimuste üle. Vajaduse korral korraldab erikomisjon ühisistungeid parlamendi alatiste komisjonidega.
 

  • Postitatud: 19.11.2019 12:45
  • Viimane muudatus: 04.12.2019 11:27
  • Viimane ülevaatus: 04.12.2019 11:27

Lisamaterjalid

Dokumendid