[Väljavõte Riigikogu 16. septembri 1996. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud Riigikogu liikmed!

Käesoleva aasta 30. mail esitasid Riigikogu liikmed Jüri Adams ja Enn Tarto riigikontrolörile järgmise sisuga arupärimise: "On teatatud, et Politseiamet on hüvitanud mulluses nn moonisõjas talunik Kõvatoomasele tekitatud kahju 70 000 krooni ulatuses.
Sellega seoses küsime, millisel seaduslikul alusel kaetakse Politseiameti ametnike seadusvastaste toimingute läbi tekkinud kahjud riigieelarve (loe: maksumaksjate) rahast?"

Sellele küsimusele vastamiseks läbiviidud kontrollimisel tegime kindlaks, et 1995. aasta kevadel külvas AS Oru Suurtalu tegevdirektor Ilmar Kõvatoomas Viljandi maakonnas Olustvere vallas aktsiaseltsi kasutada olevale 2,5-hektarilisele maale unimagunat.

31. juulil 1995 korraldasid Politseiameti keskkriminaalpolitsei töötajad Kõvatoomase põllul kasvavate unimagunate hävitamise.

Haldusõiguserikkumise protokoll koostati Kõvatoomasele pärast moonide hävitamist ja 1. augustil 1995 algatati Kõvatoomase suhtes kriminaalpolitsei juurdlusosakonnas kriminaalasi kriminaalkoodeksi § 210 (viljelemiseks keelatud oopiumimaguna või kanepi külvamine või kasvatamine) tunnustel.
26. septembril 1995 kriminaalasi lõpetati Kõvatoomase tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
29. jaanuaril 1996. aastal esitas Kõvatoomas politseiametnike poolt hävitatud moonisaagi võimaliku maksumuse kohta kalkulatsiooni, mille kohaselt tulnuks kahju hüvitada 125 000 krooni suuruses summas. Põllumajandusministeeriumi majandusosakonna spetsialistid aktsepteerisid Kõvatoomase esitatud kalkulatsiooni 70 000 krooni suuruses summas.

26. märtsil 1996 pöördus Kõvatoomas uue avaldusega siseminister Raski poole, paludes hüvitada aktsiaseltsile Oru Suurtalu moonipõllu hävitamisega tekitatud kahju 70 000 krooni ulatuses ja saadud õigusabi eest Niguliste advokaadibüroole 17 000 krooni ulatuses.

Vastavalt kohtuvälisele kokkuleppele hüvitas Riigi Politseiamet talunik Kõvatoomasele moonipõllu hävitamisega tekitatud kahju, kandes 27. juunil 1996 maksekorralduse nr 1762 alusel aktsiaseltsile Oru Suurtalu üle 87 000 krooni, millest 70 000 krooni tasuti maa harimisele ja külvile tehtud kulutuste ning saamata jäänud saagi eest ja 17 000 krooni õigusabi eest.

Kahju hüvitati eelarvevahenditest, kuluartikkel 49.9 arvelt siseministri härra Raski sellekohase kirja ja Riigi Politseiameti peadirektori härra Seppiku resolutsiooni alusel.
Riigi Politseiameti 1996. aasta eelarves oli artikkel 49 (muud kulud) all ette nähtud 5 783 800 krooni, sellest artikkel 49.9 (kohtukulud, kirjastamiskulud, matuste korraldamise kulud jt) 2 672 800 krooni.

Tsiviilkoodeksi § 448 näeb ette kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, sätestades, et kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses.

Tsiviilkoodeksi § 449 kohaselt on organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö- ja teenistuskohustuste täitmisel. Seega on kahju hüvitamine käesoleval juhul toimunud õigusaktides ettenähtud korda järgides.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Kolleeg Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Aitäh, härra riigikontrolör, väga põhjaliku vastuse eest! Mul oleks siiski vaja teada mõningaid täpsustavaid asju. Tsiviilõiguse järgi on kahju tekitanud kahtlemata Eesti Vabariik. Kui kahju on tekitatud Eesti Vabariigi ametnike süül, siis peaksid olemas olema sellised ametnikud, kes on milleski süüdi. Kas teie läbiviidud uurimine jõuab selleni või sisaldab mingisuguseid andmeid, kes Siseministeeriumi töötajatest võiks olla süüdi?

Hindrek Meri

Ma nähtavasti ei ole otseselt volitatud ütlema, kes on süüdi, kuigi minu käsutuses on prokuratuuri määrus, millega tehti Politseiametile ettekirjutus võtta rida politseiametnikke distsiplinaarvastutusele. Need nimed on mul kaustas küll olemas ja ma võin teile terve selle kaustamaterjali tutvumiseks anda.

Kirjavahetus lõppes sellega, et Politseiamet justkui keeldus distsiplinaarvastutuse toimingut alustamast, seepeale aseprokurör härra Kirss pöördus härra Raski poole. Härra Rask vastas prokurörile, et kuna tähtajad on mööda lastud (tähtajad on kuus kuud), siis ei ole kahjuks kedagi võimalik distsiplinaarkorras vastutusele võtta. Ja sellega asi praktiliselt lõpeb.

Esimees

Tänan! Kolleeg Enn Tarto, palun!

Enn Tarto

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra riigikontrolör! Kui te uurisite nn moonisõjas tekitatud kahju suurust riigile, kas siis oli arutusel ka see kahjum, mis tekkis politseil endal, mida politsei kulutas transpordile, õigusabile jne? Sest lõpuks osutus, et see tegevus oli seadusvastane. Kas võiksite öelda kas või umbkaudu, kui suur oli see summa, mida ametkond sellele operatsioonile kulutas?

Hindrek Meri

Härra Tarto, sellele küsimusele ma tõepoolest ei vasta, sellepärast et see ei olnud meie uurimise ülesanne. Me uurisime konkreetselt teie esitatud küsimust, härra Kõvatoomasele 70 000 krooni hüvitamise küsimust. See on üks asi.

Teiseks pean ütlema, et vastavalt põhiseadusele olen ma kohustatud vastama kõikidele arupärimistele, mis siit saalist tulevad. Aga te peate ka andma aru, et see arupärimine ei oleks pidanud olema suunatud riigikontrolörile.

See on rohkem õigusorganite küsimus. Lisaks ma võin öelda, et ega meil ei ole seadusandlikult paika pandud, kuidas neid kulutusi hüvitada. Need kulutused ei piirdu ainult selle juhtumiga, neid kulutusi on meil igal nädalal. Valitsus maksab kinni päris suuri rahasid riigiametnike möödalaskmiste pärast. Praegu reguleerib neid küsimusi, niipalju kui mina olen kursis, põhiliselt nõukogude ajast pärit töökoodeks, kus on kirjas, et süüdlaselt, kui ei ole tegemist just otseselt kriminaalsüüdistusega, võib sisse kasseerida ühe kuu keskmise töötasu.

Esimees

Tänan! Ja arupärijate kolmas küsimus. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Aitäh, härra riigikontrolör, viimase selgituse eest! Ma oletan, et me pöördume selles küsimuses ka õiguskaitseorganite poole. Ametnike mitmesuguste, ilmselt süüliste tegude tõttu, nagu te nimetasite, põhjustati Eesti maksumaksjatele, st nii teile, minule, härra Savisaarele, härra Raskile, kõigile, kes me maksame makse, minimaalselt 87 000-kroonine lisamaksukoormus, arvatavasti rohkem, kui mõelda sellele, millele veel härra Tarto vihjas. Esimene huvitav aspekt on muidugi pretsedent kohtuvälise kokkuleppe sõlmimises ühe ministri tasemel.

Ma ei usu, et riigieelarves nähti ette, et härra Kõvatoomase moonipõld sõidetakse maha ja selle eest tuleb kahjutasu maksta. Ma küll ei usu, et Riigikogu oleks riigieelarve muude kulude artiklis arvestanud selliseid asju.

Minu enda kogemustest vastavate kulude puhul Justiitsministeeriumi haldusalas võin ma öelda, et kui selliseid kulusid on vaja kompenseerida, siis tehakse seda reeglina valitsuse reservfondist. See on üks reservfondi olemasolu põhjusi, sest aeg-ajalt selliseid inetuid asju juhtub. Kuidas teie hindate praegusel juhul riigikontrolörina seda situatsiooni, et pretsedenditult segasel tasemel, segase põhjendusega on summad välja makstud riigieelarve kulude realt, kus see pole ette nähtud, selle asemel et pöörduda valitsuse otsusega reservfondi poole?

Hindrek Meri

Ma vastaksin võib-olla nii: me oleme siin ühte meelt, et igal juhul peab riik nende ametnike lohakuse ja ametnike tekitatud kahju kahjusaajale välja maksma, selles ei ole küsimust. Kuna ma võtan osa valitsuse istungitest ja need küsimused on igal nädalal valitsuse istungil, häirib mind väga, et valitsus kulutab oma aega sellele, et arutada reservfondist eraldamisi 800 krooni, 1000 krooni suuruses summas, niisuguseid näiteid on massiliselt.

Seepärast loen päris loomulikuks, et sellistele riiklikele struktuuridele nagu Politseiamet või Siseministeerium, kus on mitmesugused möödalaskmised paratamatud, peaks see toimuma detsentraliseeritult. Muidugi peab jälgima, et selle üle oleks mingi kontroll, kuid ei ole mõtet valitsust nende asjadega koormata.

Ja kuna sel teemal on juba jutuks läinud, siis minu meelest palju hirmsam kui see Kõvatoomase lugu, kuigi ka see on omaette lugu, oli hiljuti juhus, kus valitsus oli sunnitud kohtuotsuse põhjal kompenseerima ühele retsidivistile, kes oli vist viiel või seitsmel korral juba kinni istunud, 42 000 krooni põhiliselt selle tõttu, et tunnistajad loobusid oma esialgsetest tunnistustest. Ja see oli ka maksumaksja raha. Näete, kui kaugele me võime minna.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör!

• Postitatud: 16.09.1996 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 15:41
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 15:41