[Väljavõte Riigikogu 7. detsembri 1998. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Ants Käärma

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud härra Jüri Adams!

Minu poole on pöördunud arupärimisega Riigikogu liige Jüri Adams, kes soovis teada, kas Riigikogu liige Mati Meos, kes on ühel ajal kahe konkurendina vaadeldava äriühingu (AS Tartu Lennujaam ja AS Tartu Raadi Lennujaam) nõukogu liige, võib seda Eesti seaduste järgi olla. Samuti tahtis härra Adams teada, kas ei ole Riigikogu liige härra Meos sattunud huvide konflikti, olukorda, mida käsitleb korruptsioonivastane seadus.

Vastus esimesele küsimusele. Tuleb nentida, et äriseadustik sätestab aktsiaseltsi nõukogu liikmete konkurentsikeelu selliselt, et nõukogu liige ei või üldkoosoleku otsuseta olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Mati Meos on mõlema eelmainitud aktsiaseltsi juhtimisorgani, see on nõukogu liige.

Nende seltside põhikirja järgi on mõlema tegevusalade hulgas lennundusalane maapealne teenindamine. Härra Meosel on seaduse kohaselt riiki AS-i Tartu Lennujaam üldkoosolekul esindava teede- ja sideministri Raivo Vare nõusolek tegutsemiseks AS-i Tartu Raadi Lennujaam nõukogu liikmena.

Kuigi nimetatud nõusolek ei ole äriseadustiku kohaselt vormistatud, ei saa selles väljendatud tahet eitada, mistõttu sellest aspektist vaadelduna ei ole härra Meose osalemine nimetatud nõukogudes seadusega vastuolus.

Küsimusel on ka teine aspekt, nimelt kas Riigikogu liige võib üldse olla riigile kuuluva äriühingu nõukogu liige. Kuigi ühtegi seadusest tulenevat formaalset piirangut Riigikogu liikme tegevusele riigi äriühingus ei ole ning arvestades ka 24. novembril siin saalis toimunud arutelu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse üle, leian, et Riigikontrolli pädevusse ei kuulu nimetatud küsimuses lisahinnangu või -arvamuse andmine.

Arupärimise teisele küsimusele vastates ütlen, et härra Meose sattumine korruptsioonivastases seaduses sätestatud huvide konflikti võib tekkida juhul, kui Riigikogu asub hääletama riigieelarve summade eraldamist lennuradade hoiuks.

Korruptsioonivastasest seadusest tuleneb, et huvide konflikti omav isik peab sellest Riigikogu liikmeid informeerima ega tohi osaleda sellekohase otsuse langetamises. Kui Riigikogu 1997. aasta detsembris toimunud istungil otsustas riigieelarve seaduse arutelul eraldada lisaraha lennuradade hoiuks, hääletas härra Meos selle ettepaneku poolt.

Riigikontrollil ei ole alust väita, et sel ajal oleks huvide konflikt eksisteerinud, sest siis ei kuulunud härra Meos veel AS-i Tartu Raadi Lennujaam nõukogusse.

Jätan samuti kommenteerimata korruptsioonivastase seaduse § 21 lõike 1 olemuse, arvestades parlamendiliikme kohustusi ja võimalusi riigieelarve menetlemisel.

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Arupärijal on täpsustavaid küsimusi. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra riigikontrolör! Koos Mihkel Pärnojaga esitasime me küsimuse umbes samast valdkonnast ka teede- ja sideministrile ning saime sellele päris huvitava vastuse. Muu hulgas kuulsime, et kui härra Meos saadeti AS-i Tartu Lennujaam nõukogusse, siis taotles ta, et riigi toetus sellele AS-ile oleks minimaalne või olematu, aga AS-ile Tartu Raadi Lennuväli oleks toetus maksimaalne.

Härra minister väitis meile vastates, et ta ei võtnud seda soovi kuulda ja langetas oma otsuse sellele risti vastupidi. Sellega seoses tuli välja, et seaduses nõutud n-ö suunist, mille alusel nõukogu liige, kelle on nõukogusse määranud minister, peaks tegutsema, ei olnud olemas või vähemalt ei olnud see fikseeritav.

Minu küsimus on järgmine. Mida peaks tegema minister, kui tema määratud nõukogu liige esitab ettepanekuid, mis on otseselt selle äriühingu tulevikule kahjulikud?

Juhan Parts

Aitäh! Arvan, et minister peaks lähtuma eelkõige riigi huvidest ja kui äriühingu nõukogu liige, kes tegutseb riigi esindajana, ei arvesta riigi huvisid, tuleks ta nimetatud nõukogu liikme kohalt taandada. Kuid minu vastus on teoreetiline, sest mul ei ole informatsiooni selle kohta, kuidas täpselt on härra Meos härra Vare juhiseid täitnud.

Aseesimees

Arupärijal on ka teine täpsustav küsimus. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Ma tänan selle vastuse eest! See vastus peabki ainult teoreetiline olema, seda enam, et arupärimise koostamise ajast on juba paljugi juhtunud ja ilmselt on need probleemid osalt lahenenud. Ma saan sellest vastusest niimoodi aru, et riigi huviks tema enda omanduses oleva äriühingu suhtes ei saa ilmselt lugeda sellesama äriühingu pankrotti ajamist. See ei ole loogiline.

Juhan Parts

Vaevalt, kuigi riigi huvides võib teoreetiliselt olla ka mõne äriühingu pankrotti ajamine. Kuid selle juhtumi puhul peaks riigi huvides olema pigem välja töötada majanduslikult vastuvõetav ja Eesti riigile jõukohane lennujaamade arengukava. Riik peaks sellest lähtuma. Minu andmetel sellist arengukava veel ei eksisteeri.

Aseesimees

Tänan! Kolmas, viimane täpsustav küsimus. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Aitäh! Minu kolmas küsimus on järgmine. Äriseadustik annab väga mitmeid võimalusi, kuidas omanikud saavad nõukogusse määratud isikuid suunata, kontrollida, tagasi kutsuda ja nende vastu ka hagisid esitada.

Riigi äriühingutes ja omavalitsustele kuuluvates äriühingutes on viimastel aastatel olnud küllaltki palju majanduslikke äpardusi, mis on ilmselt seletatavad nõukogudesse kuuluvate isikute saamatusega, aga mõnikord võib-olla millegi hullemaga. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus sellest oleks tehtud mingeid järeldusi või rakendatud sanktsioone.

Kas teie arvates oleks vaja mingis olemasolevas seaduses või võib-olla veel olematus seaduses täpsemalt reguleerida selliste riigi huvide esindajate või riigi esindajate nõukogudes tegutsemise aluseid või on praegused seadused piisavad?

Juhan Parts

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan praegu küsimust põhjalikult läbi analüüsimata, tuginedes üldisele õiguslikule loogikale. Ma arvan, et ei ole oluline, kas äriühingu aktsiad või osakud kuuluvad riigile, nõukogu liikmete vastutus peaks olema ühesugune. Küll on aga jätkuvalt olnud küsimuse all see, kuidas panna minister nõukogu liikmetele riigi huvisid ja juhtnööre tegelikult n-ö ette andma. Erasektoris toimub see teistel põhjustel või loomulikel ajenditel. Paraku avalikus sektoris seda ei ole. Minu teada on homsel valitsuse istungil arutlusel määruse eelnõu, mis seda küsimust pisut reguleerib.

Aseesimees Tunne Kelam

Suur tänu! Arupärimine on saanud vastuse.

• Postitatud: 07.12.1998 00:00
• Viimane muudatus: 17.11.2014 14:48
• Viimane ülevaatus: 17.11.2014 14:48