[Väljavõte Riigikogu 17. mai 1999. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Mul on väga hea meel viibida esmakordselt teie ees. Tahan tänada proua Jaana Padrikut väga asjakohaste ja asjatundlike küsimuste eest. Kuna aeg on piiratud ja teema on ühelt poolt lihtne, teiselt poolt keerukas, siis rõhutan, et olen esitanud arupärijale kirjalikud vastused, mis keskenduvad pigem küsimuse mittepäevakohastele aspektidele.

Kõigepealt võtan ma ühise nimetaja alla kokku küsimused, kas Riigikontroll on teinud valitsusele või kellelegi teisele ettepanekuid, ja vastan neile korraga. Nimelt on Riigikontroll viimase poole aasta jooksul esitanud terve paketi kompleksseid ettepanekuid, mis ei puuduta mitte ainult sisekontrolli, vaid peaksid kaasa aitama valitsussektori juhtimis- ja kontrollikeskkonna tõhustamisele.

Oleme teinud need ettepanekud parlamendile. Tuletan meelde, et me oleme esitanud uue Riigikontrolli seaduse. Oleme esitanud rahanduskomisjonile oma ettepanekud ka menetluses oleva riigieelarve seaduse kohta. Oleme esitanud valitsuse asjatundjate komisjonile ettepanekud finants- ja sisekontrollisüsteemi loomiseks ja korraldamiseks, valitsuse tegevuskava eelnõu finants- ja sisekontrollisüsteemi loomiseks ning mitmeid alusdokumente, nagu võimalikud siseauditiosakonna tüüpmäärused, siseauditiosakonna juhataja ametikirjeldused, samuti sisekontrolli vastavuse hindamise küsimustiku ja selle juhendi. Väljatöötamisel on ka sisekontrollieeskirjad. Oleme lähtunud rahvusvahelistest standarditest, mille kohaselt tõhus sisekontroll ja siseaudit on eelkõige juhi abivahendid ning tuleb selgelt lahutada väline kontroll, mida Eesti riigis peaks täitma Riigikontroll, ja sisekontroll.

Riigi efektiivse toimimise seisukohast on oluline, et oleks tagatud nende tegevuse ühtsus, seda aga mitte administratiivsete vahenditega.

Tulles konkreetselt küsimuste juurde, vastan järgemööda.
Esimene küsimus puudutas seda, milline valitsusorgan võiks olla keskne organ, kes vastutaks valitsussektori sisekontrolli korraldamise eest.

Arvame, et sisekontrolli käivitamist ja korraldamist peaks juhtima valitsus tervikuna. Peame jätkuvalt vajalikuks, et valitsus otsustaks kiiresti kõrgema sisekontrolliorgani ülesannete määramise ühele ministeeriumidest.

Arvestades asjaolu, et Rahandusministeerium on võtnud endale juba varem Euroopa Liiduga liitumise protsessi raames kohustuse luua finantssisekontroll, peame ratsionaalseks, et Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluks ka valitsuse sisekontrollisüsteem tervikuna.
Samuti peame põhjendamatuks lahutada teineteisest siseriiklikest vajadustest tulenevad juhtimise järelevalvesüsteemid ja Euroopa Liidu nõuetest tulenevad juhtimise järelevalvesüsteemid.

Teine küsimus puudutas asjaolu, kas oleks mõistlik luua valitsuse sisekontrolöri või siseaudiitori ametikoht ning millised oleksid tema volitused ja vastutus.

Me oleme seisukohal ja lähtume siin eelkõige Euroopa Komisjoni esitatud finantskontrollinõuetest, et selline ametikoht oleks otstarbekas luua.

Selle ametikoha õigusliku seisundi ja ülesannete sätestamiseks oleks ilmtingimata vaja muuta Vabariigi Valitsuse seadust. Valitsuse siseaudiitor, kes oleks valitsuse siseauditiosakonna juhataja, kuuluks Rahandusministeeriumi struktuuri, ta vastutaks sisekontrolli ja siseauditi korraldamise ning koordineerimise eest valitsussektoris.

Tema juhtimis- ja vastutusalas peaks olema valitsussektori siseaudititeenistuse ülesehitamine, käivitamine, korraldamine, arendamine ning valitsussektori siseauditisüsteemi tulemusliku toimimise eest vastutamine, samuti valitsussektori siseauditisüsteemi tegevuse hindamine ja sellekohase koondaruande esitamine valitsusele.

Tema ülesannete hulka kuuluks ka valitsussektori sisekontrolli, siseauditi eeskirjade, standardite ja juhendite väljatöötamine, täiendamine, valitsusele kinnitamiseks esitamine, valitsuse sisekontrollialase strateegia, programmide ja tegevuskavade koostamine ning järelevalve nende strateegiate täitmise üle.

Samuti, arvestades koolitusküsimuste aktuaalsust, peaks see institutsioon vastutama valitsussektori siseaudiitorite väljaõppe ja täienduskoolituse ning õppeprogrammide ettevalmistamise ja läbiviimise eest. Ühtlasi oleks see institutsioon ka selge partner Euroopa Komisjoni finantskontrolli direktoraadile.

Kolmas küsimus. Milliseid sobivaid sisekontrolli mudeleid ja põhimõtteid on Riigikontroll välja pakkunud?

Me peame praegu tõhusamaks n-ö suhteliselt tsentraliseeritud siseauditi-, ennekõike finantskontrolliteenistuse loomist ja seda järgmistel põhjustel.

Esiteks, riigieelarve süsteem ei toimi piisavalt hästi, sest see ei seo küllaldaselt sisendeid (riigieelarvelised assigneeringud, tööjõud jne) väljunditega (selgelt püstitatud eesmärgid ja loodetavad tulemused).

Teiseks, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste aruandluse süsteem ei ole piisavalt mitmekülgne ja põhjalik. Puudub riigibilanss, raamatupidamine ei vasta heale raamatupidamistavale. Puudub asjakohane majandusarvestusmaatriks, aruandekohustuslaste ring, aruanded ja aruannete perioodilisus on eesmärgistamata ja korrastamata. Raamatupidamise aruandlus ei ole seotud tegevuse vastavuse ja tulemuslikkuse aruandlusega.

Kolmandaks, puudub tõhus ja mõjus sisekontrollimehhanismi- ning järelevalvesüsteem valitsussektori kõikidel organisatsioonilistel tasanditel. Tähtis on ka, et puudub nüüdisnõuetele vastav juhtimis- ja kontrollikeskkond ning hea juhtimistava, juhtide ja ametnike tegelik vastutus, ametnike täitevdistsipliin, õiguskuulekus, eetilis-moraalsed tõekspidamised, ametialane asjatundlikkus, erialane väljaõpe ja palk ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele.

Neljas küsimus. "Kuidas näete Riigikontrolli seaduse § 7 alusel ette riigiasutuste juhendamist ning kaadri koolitust sisekontrolli tarvis?"

Vastavalt nimetatud seadusele juhendab Riigikontroll metoodiliselt valitsust, valitsusasutusi, nende hallatavaid riigiasutusi ja teisi riigiasutusi sisekontrolli korraldamisel. Sealhulgas selgitab ta sisekontrolli olemust, põhialuseid ja vajadust tulenevalt INTOSAI soovitustest sisekontrolli standardite kohta ning toetab asjakohase nüüdisaegse sisekontrollisüsteemi arendamist.

Vastavalt Riigikontrolli kontrollimiseeskirjadele alustame me kõiki kontrollimisi kontrollitava asutuse sisekontrolli hindamisega, selgitades vajaduse korral kontrollitava asutuse juhile tema kohustusi sisekontrolli korraldamisel ja selle üle järelevalve pidamisel. Nagu eespool mainitud, oleme oma kohustuste täitmisel esitanud valitsusele hulgaliselt materjale ja abimaterjale sisekontrolli loomiseks. Mis puudutab siseaudiitorite koolitust, siis arvame, et see on efektiivse ja tõhusa sisekontrollisüsteemi loomise keskseim lüli.

Arvame, et siseaudiitorite õppeprogrammis tuleb lähtuda rahvusvahelise siseaudiitorite instituudi tunnustatud siseaudiitorite väljaõppe programmist. Eeldatakse, et see koolitus peaks olema sedavõrd efektiivne ja kvaliteetne, et programmi läbinud audiitor on võimeline tegema ka vastava audiitorieksami ja saama rahvusvaheliselt aktsepteeritava kutsetunnistuse.

Viies küsimus. "Kas Riigikontrollis endas on loodud sisekontroll? Kui ei ole, siis miks? Kas see moodustatakse Riigikontrolli edasises struktuuris?"

Peab tunnistama, et Riigikontrollis ei ole täna INTOSAI standarditele vastavat sisekontrolli.

Üks kesksemaid küsimusi on, et efektiivse sisekontrolli ülesehitamine eeldab asjaomase institutsiooni selgeid strateegilisi eesmärke. Me oleme esitanud ja välja töötanud uue Riigikontrolli seaduse, mis püüab täpsustada kehtivas Riigikontrolli seaduses sätestatud eesmärki, et viia see kooskõlla välise kontrolli rahvusvaheliste nõuetega.

Tulenevalt sellest on määratlemata Riigikontrolli täpsem eesmärk, missioon. Korrigeerida tuleks praegu toimivat kontrolliprotsessi. Määratlemata on finantsauditi ja tulemusauditi osatähtsused, finantsauditi sisu ja perioodilisus ning auditeeritavate ring. Need küsimused kuuluvad aga paraku seadusandja kompetentsi. Selleks et viia olemasolev sisekontrollisüsteem vastavusse kõrgemale kontrolliasutusele esitatud nõuetega Lima deklaratsiooni mõttes, on välja töötatud uus Riigikontrolli seadus, mis on vaja kiiremas korras Riigikogus vastu võtta.

Me ei näe vajadust Riigikontrollis, arvestades selle organisatsiooni suurust, eraldi siseaudititeenistuse loomiseks. Vaatamata eelöeldule on sisekontrolli vastavusse viimiseks rahvusvaheliste standardite nõuetega korrastatud Riigikontrolli tugiteenistuste struktuuri ning töötatud välja tugiteenistuste põhimäärused, milles on sätestatud nende eesmärgid, pädevus ja vastutus. On töötatud välja tugiteenistuste teenistujate ametikirjeldused, milles on selgelt väljendatud neile esitatavad nõuded, nende tegevuse eesmärgid, pädevus ja vastutus. On väljatöötamisel Riigikontrolli tegevuse planeerimise ja aruandluse süsteem, on täiendatud kontrolliprotsessi juhtimise läbiviimist ja järelevalvet. Töötatakse välja Riigikontrolli eri auditeerimise liikide ja valdkondade standardeid, tööpabereid ja juhendeid.

Käivitatud on arengustrateegia, samuti infotehnoloogia süsteemide väljatöötamine. Kuues küsimus puudutas sisekontrolli kohalikes omavalitsustes. Ka siin oleme teinud oma ettepanekud. Vastavaid ettepanekuid seaduseelnõu tasemel on arvestatud. Kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõusse, mis on tänaseks Riigikogu menetlusest tagasi võetud, on vastavad sätted lülitatud.

Kuid lühidalt öeldes oleme ka siin seisukohal, et kohalik omavalitsus ei erine millegi poolest valitsussektorist ning ka see on organisatsioon, mis vajab juhtimist ja tõhusat sisekontrolli, et juht oleks kindel eesmärkide täitmises, mistõttu kohalik omavalitsus peaks oma sisekontrolli arendamisel lähtuma ülalnimetatud rahvusvahelistest standarditest. Need olid vastused küsimustele.

Ma tänan tähelepanu eest! Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tiit Toomsalu, palun!

Tiit Toomsalu

Tänan, lugupeetav juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Öelge, palun, milline on teie nägemus, kas sisekontroll, mida teostavad riigiasutused, ja kontrollitegevus, mida teostab Riigikontrolli ametkond, peavad vastama Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud piiridele ja ka selles mahus toimima.

Juhan Parts

Vastus on jaatav. Ma tänan küsimuse eest!

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Tõnu Kauba

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan väga pika ja põhjaliku ettekande eest! Võib-olla ei pannud ma väga täpselt tähele, kas te nimetasite või mitte, millised võiksid olla kõige esimesed sammud, mida teie arvates peaks nende paljude ülesannete täitmiseks astuma näiteks Riigikogu, siit seadusandja poole pealt.

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Arvan, et keskseim küsimus on praegu parlamendis olev riigieelarve baasseadus, mis peaks andma sisekontrolli alused finantsjuhtimise seisukohast. Teiseks, seadusandja tasemel on oluline teha täpsustusi Vabariigi Valitsuse seaduses. Ma arvan, et valitsuse tasandil on kesksed koolitusküsimused, mida võib lihtsustatult liigitada kaheks: esiteks juhtide, eriti kõrgemate juhtide juhtimisalane koolitus ning teiseks asjakohaste siseaudiitorite ametikutse ja vastava koolituse läbiviimine. Koolitus on aeganõudev ja annab tulemusi pikemas perspektiivis, mistõttu tuleks sellega aega viitmata alustada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vardo Rumessen.

Valdo Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ausalt öeldes tekitab minus selline mõiste nagu sisekontroll teatavat kõhedust. See on tingitud eelkõige sellest, et tean seda (olen ise sellega kokku puutunud), mis tegelikult toimub meie paljudes riigiasutustes, kus näiteks niisuguses väga konfidentsiaalses küsimuses nagu palgad rikutakse seadust, õigustatakse seaduserikkumisi, makstakse 90% palgalisa (mida Riigikontroll on tuvastanud), makstakse ümbrikupalka jne.

Minu küsimus on: milline võiks olla Riigikontrolli osatähtsus sisekontrolli töös ja mis võiks olla garantiiks, et sisekontrolli tulemusi ei mätsita kinni? Millega tagada sisekontrollis tegutsevate inimeste sõltumatus? Milles te näete lahendust, et praegune olukord hakkaks ükskord muutuma?

Juhan Parts

Aitäh, lugupeetud Rumessen! Ma vastan sellele küsimusele, kasutades rahvusvaheliselt aktsepteeritud sisekontrolli standardeid. Nendes standardites ei tähenda termin "sisekontroll" kontrollitegevust, vaid see käsitleb kogu juhtimisprotsessi laiemalt.

Kolmas üldstandard on sõnastatud lühidalt: ausus ja kompetentsus. Lahtiseletatult tähendab see, et juhid ja alluvad peaksid olema ausad nii isiklikus kui ka ametialases tegevuses ning püsima kompetentsuse tasemel, mis aitaks neil aru saada hea sisekontrolli arendamise, rakendamise ja püsimise ning selle üldeesmärkide saavutamise tähtsusest.

Arvan, et on suhteliselt viljatu kontrolli kui repressiivaparaadi arendamise kaudu saavutada mingeid laiemaid eesmärke.

Esimees

Tänan! Arupärija Jaana Padrik, palun!

Jaana Padrik

Tänan! Härra Parts, me räägime sellest teemast pingelise säästueelarve kontekstis ja olukorras, kus on võimalik, et järgmise aasta eelarve on ka veel pingeline.

Kuidas te hindate, kui me sätestame seadusega ühe ministeeriumi vastutavaks sisekontrolli korraldamise eest ja sätestame ka vastutava sisekontrolöri ametikoha, kas see annab võimaluse sõlmida vastavad lepingud näiteks Euroopa Komisjoniga, et me saaksime puuduva kaadri koolituseks (meil ei ole ministeeriumides vastavaid ametnikke, see kõik nõuab raha) ja kogu süsteemi käivitamiseks taotleda rahalist abi?

Juhan Parts

Tänan küsimuse eest! Mul on raske adekvaatselt vastata, kas Euroopa Komisjon annab mingisuguse konkreetse sisekontrolliprojekti jaoks raha. Küll on aga asjakohane juhtida tähelepanu või tuletada meelde, et mis tahes Euroopa Komisjoni aruandest või ka Maailmapanga aruandest, mis puudutavad Eesti avaliku või haldusaparaadi võimekust või ka riigi finantsjuhtimise olukorda, käivad selgelt läbi kolm märksõna, millest teine on alati sisekontroll. Need raportid tähendavad ka seda, et Euroopa Komisjon on tõenäoliselt valmis selle probleemi lahendamist finantseerima.

Esimees

Tänan! Kolleeg Mari-Ann Kelam.

Mari-Ann Kelam

Aitäh! Ma olen väga tänulik Jaana Padrikule, kes selle teema tõstatas ja võimaldas teil anda pika ja põhjaliku, väga hea kirjaliku selgituse ning ka suuliselt informatsiooni lisada. Sisekontroll paistab olevat paljude inimeste arusaama järgi ainult mingisugune keeruline finantskontroll, mis on suhteliselt kuiv ja pole väga huvitav.

On väga hea, kui me saame valgustada iseennast ja ka teisi, nähes, et see on tegelikult palju laiem mõiste, mis haarab juhtimist, vastutust, ausust ja on midagi väga tähtsat, mis võiks elu meie riigis oluliselt parandada. Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega suhtlemisel on meile esitatud vihjamisi või otse süüdistusi, et meie seadused on head, aga rakendus jääb puudu. Kas väga hästi funktsioneeriv sisekontroll võiks aidata seda probleemi ületada?

Juhan Parts

Tänan selle küsimuse eest! Arvan, et me peame vaatama kõiki asju seostatult ja süsteemselt. Mitte kunagi ei tule lahenduse leidmiseks loota mingisuguse ühe võlusõna või ühe võluvaldkonna peale.

Kuid arvan siiski, et kui me tõepoolest käsitleme sisekontrolli teatud juhtimiskeskkonnana, siis juhtimine ongi üks tõsisemaid valupunkte ehk, teisisõnu, eesmärke seatakse ebapiisavalt ja nende poole ka liigutakse ebapiisavalt. See on üks tõsisemaid probleeme.

Oma vastuses küsimusele, mis puudutas Riigikontrolli, ma mainisin, et märksõna "sisekontroll" tähendab teatud strateegia ja eesmärkide olemasolu.

Riigikontrolli üks praegusi probleeme on see, et eesmärgid vajaksid täpsemat sõnastust. Kuid see ei kuulu teinekord konkreetse juhi pädevusse, vaid võib olla näiteks ka parlamendi pädevuses.

Esimees

Tänan! Kolleeg Enn Tarto.

Enn Tarto

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Vastavalt kehtivale riigisaladuse seadusele jagavad Kaitsepolitseiametis ja Kaitsejõudude Peastaabis oma töötajatele juurdepääsulubasid riigisaladustele vastavad ametkonnad ise.

Kaitsepolitsei jagab oma ametitele ja Kaitsejõudude Peastaap oma ametitele. Toimub n-ö sisekontroll.

Kuivõrd efektiivseks te peate sellist süsteemi, kui ametnikud annavad oma ülemustele juurdepääsulubasid riigisaladustele, ja milliseid isikuomadusi te nendelt ametnikelt ootate, et see süsteem kas või mingilgi määral toimiks?

Juhan Parts

Tänan selle küsimuse eest! Kuid ma kardan, et tegemist on sedavõrd spetsiifilise probleemiga, et ma jään praegu vastuse võlgu ja vastan kirjalikult.

Esimees

Tänan! Kolleeg Vardo Rumessen, teine küsimus.

Valdo Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te kasutasite siin mõistet "juhtimiskliima". See tekitas minus ühe küsimuse. Tegelikult näen ma väga paljudes valdkondades probleemi eelkõige selles, et riik ei ole senini riigiasutustele piisavalt täpselt sätestanud eesmärke, milleks ta tegelikult asutusele maksumaksja raha annab.

Kuidas tagada seda kliimat, nimetame seda kas mikrokliimaks või juhtimiskliimaks, konkreetses asutuses, kui asutuse juht vastab näiteks Riigikontrollile, õigustades seaduserikkumisi sellega, et nad on pälvinud ministeeriumi tänu ja lugupidamise nende seaduserikkumiste eest?

Mis siis hakkab Eesti riigis juhtuma ja kas üldse midagi juhtub? Kui selle seaduserikkumise tagajärjel on riigile tekitatud kahju ja võlgasid kümnete miljonite kroonide eest ja kui minister annab sellele veel oma positiivse, kiitva hinnangu kuni kultuuripreemiani välja, siis milleks me räägime üldse mingisugusest juhtimiskliimast, Riigikontrollist või sisekontrollist? Inimestel tekib usupuudus oma riigi efektiivsusse, kui neid probleeme ei suudeta lahendada. Milles teie lahendust näete?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Ausalt öeldes ei tahaks ma selle aja piires pakkuda välja mingisuguseid päästvaid lahendusi, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Ma heameelega sellele küsimusele otseselt ei vastaks, sest ei ole olemas üheseid lahendusi.

Kuna küsimus oli väga abstraktne, siis on mul raske vastata. Minu arvates on väga paljud lahendused ka näiteks selles saalis.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Tõnu Kauba

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ka minu küsimus on küllalt abstraktne või, ütleme, ta ei ole väga konkreetne.

Nagu me oleme eelküsijatest ja ka teie ettekandest aru saanud, on üks suuremaid probleeme see, et meil on suhteliselt vähe ausust ja meil ei ole piisavalt seaduslikku jõudu, et inimesi ausaks sundida või neid ausa käitumisega harjutada. Mis te arvate, kas on üldse võimalik seaduste või meie käes olevate mehhanismide kaudu sundida inimesi ausalt elama ja ausalt käituma?

Kas see kultuuriline ja poliitiline traditsioon, mis meil on, ükskõik kas vaadates praegu istuvat valitsust või alustades 1992. aastast, üldse võimaldab meil ausust kui üht eetilist kategooriat eesmärgiks seada?

Juhan Parts

Arvan, et aususes ei toimu mingisuguseid kvalitatiivseid muudatusi üleöö. Kui ma ütlesin, et mõningad lahendused on ka selles saalis, siis pidasin silmas, et sellel saalil on lisaks seaduste vastuvõtmisele ju ka võimalus vastutust nõuda.

See on minu arvates väga oluline juhtimiselement.

Esimees

Tänan! Arupärija Jaana Padrik, palun!

Jaana Padrik

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör! Riigikontroll annab igal aastal välja oma tööaruande. Mul ei ole olnud võimalik näha 1998. aasta tööaruannet, sest see ei ole ilmselt veel üldiseks kasutamiseks kättesaadav.

Küll aga tutvusin ma 1997. aasta tööaruandega. Siit selguvad tohutud raskused sisekontrolli loomisel. Otseselt on välja toodud, et näiteks maavalitsused ei ole piisavalt kontrollinud riigieelarvest eraldatud raha kasutamist, mis on kohalikele omavalitsustele antud maavalitsuste kaudu ürituste finantseerimiseks või investeeringuteks.

Samuti on siin öeldud, et nigel sisekontrollitase mitme puudusega on Keskkonnaministeeriumis, Haridusministeeriumis, Kaitseliidu Peastaabis ja Kultuuriministeeriumis. See käis 1997. aasta kohta.

Kas te võite öelda 1998. aasta andmeid, millistes ministeeriumides ja ametkondades on meil praegu kõige suuremad hädad sisekontrolliga?

Juhan Parts

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab 1998. aasta tegevusaruannet, siis me loodame selle üllitada pärast seda, kui audiitor on teinud oma otsuse meie finantsaruande kohta. See toimub kindlasti veel maikuu jooksul.

Teiseks, ma usun, et ei ole korrektne hakata praegu hindama ja lahterdama riigiasutusi. Ma kutsun veel kord üles, et ei maksa ühele või teisele ministeeriumile ära teha, vaid tuleks lähtuda soovist asju positiivselt edasi ajada.

Usun, et see ei ole ühe või teise ministeeriumi spetsiifiline probleem, vaid see probleem on teatud arengujärgus olevates riikides, enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides võrdlemisi sarnane. Usun, et edukas on see riik, kes annab endale aru ja leiab poliitilise tahte neid küsimusi süsteemselt ja järk-järgult arendada.

Tänases küsimuste-vastuste voorus oleme me võib-olla liialt keskendunud sisekontrollile. Me ei tohi unustada taustsüsteemi. On väga oluline määratleda need seosed, kui me räägime üldisest valitsusreformist ja riigi finantsjuhtimise reformist.

Need on seostatud küsimused, kuid samas ei takista miski ühte või teist süsteemselt pisut eelisarendada. Kuid tähtis on kogu selle protsessi terviklik juhtimine. Siis on ka tulemused võib-olla paremad.

Esimees

Tänan! Kolleeg Mari-Ann Kelam, teine küsimus.

Mari-Ann Kelam

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Komplekssed probleemid vajavad kompleksseid lahendusi. Ei saa vastu võtta seadust ja öelda, et enam ei tohi olla ebaaus või et nüüd peame kõik ausad olema. See ei lahenda probleemi.

Kui me samal ajal loome struktuure, mis võimaldavad inimestel olla ausad ja soodustavad seda, siis me liigume selles suunas. Sisekontrolli puhul räägitakse väga palju eesmärkide seadmisest ja nende täitmisest. Mõte on selles, et sa ütled välja, mida sa loodad saavutada, ja hiljem saab mõõta, kas sa saavutasid selle, mille sa võtsid endale eesmärgiks.

Sellega haakub teie kirjalikus vastuses olev väide, et sisekontrolli üks tähtis aspekt on riigieelarve baasseadus ja eelarveaasta riigieelarve seadus. Need on muidugi väga põhilised asjad, mis peaksid selgitama, mis on eesmärk ja milleks raha kasutatakse. Te vihjate siin ka, et kõiki Riigikontrolli asjakohaseid ettepanekuid selle seadusega seoses ei ole eelnõus arvestatud.

Kas teil on meeles ja saate te öelda, kas midagi olulist jäeti riigieelarve baasseadusest välja, midagi, mis teie arvates seda tõsiselt kahjustab, või kuidas saaks seda paremini teha?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Mis puudutab riigieelarve baasseadust, siis see on ju sel nädalal ka Riigikogu päevakorras ja ma usun, et te leiate õiged lahendused, kuidas riigi finantsjuhtimisele pikemaajaliselt hea alus luua.

Minu arvates on selle eelnõuga kahelaadseid probleeme. Ma arvan, et riigieelarve baasseadus on siiski väga oluline ja menetluses olev eelnõu vajab minu arvates tõsist läbivaatamist, süsteemset käsitlust. Ma ei usu, et sellesse eelnõusse on võimalik neid muudatusi sisse viia. Samas, kui on tegemist eelnõuga, mis viib oluliselt edasi eelarvekorraldust, ning kui Riigikogu leiab, et see tuleb sellisel kujul vastu võtta, siis ei ole võimalik takistada Riigikogu seda tegemast.

Kuid ma arvan, et tuleks silmas pidada nõudeid, mis on esitatud IMF-i 1998. aastal vastuvõetud n-ö fiskaalse läbipaistvuse koodeksis. Me oleme need ka omalt poolt rahanduskomisjonile saatnud. See on hea dokument, mis võtab tegelikult kokku nõuded riigieelarve korraldusele.

Eelnõu viimases versioonis mitmeid seal esitatud põhinõudeid ei ole arvestatud. Ma kommenteerin seda küsimust praegu nii.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Lugupeetud Toomas Varek, küsimustele vastamisele on kulunud 21 minutit, nii et aeg on läbi. Nüüd on võimalus arupärijal esineda kõnepuldist viis minutit. Jaana Padrik.

Jaana Padrik

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid!

Ma ei taha praeguses seisus pikalt aega raisata. Usun, et reglement lubab koondada kogu minu sõnavõtu arutelu lõppu, ühtlasi esinen ma siin ka kui fraktsiooni volitatud esindaja.

Ma tänan härra Partsi senise arutelu eest, küll aga ei saa ma jätta märkimata ühte rõhuasetust, mis oli ka kirjalikes vastustes, mis härra Parts esitas.

Ta loetles terve hulga valitsusasutusi, kus siseauditiosakond, sisekontrolliosakond on vajalik, samas ei pidanud härra Parts vajalikuks sisekontrolliorgani olemasolu Riigikontrollis. Nii selgus vastustest, kui ma õigesti aru sain.

Siin on mõtlemise koht, sest kui Riigikontrolli seadus volitab Riigikontrolli looma sisekontrolli mudeleid ja n-ö andma kõik eeskirjad ette, Riigikontrollil on siin väga suur voli, siis ma kahtlen, kas on õige, kui Riigikontrollis endas jääb sisekontrolliosakond loomata. Niipalju praegu vahemärkuseks, oma ülejäänud järeldused koondan lõppsõnasse.

Aitäh!

Esimees

Tänan, Jaana Padrik! Lugupeetud Riigikogu, avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Sooviavaldusi ei ole.

Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks?

Läbirääkimised on lõpetatud.

Lõppsõnavõimalus. Härra riigikontrolör ei soovi sõna.

Jaana Padrik, palun lõppsõna, kolm minutit!

Jaana Padrik

Suur tänu! Tänan kõigepealt härra Partsi ühe väga õige rõhuasetuse eest, mis mulle kõrva jäi ning mida ma tahan siin kinnitada ja rõhutada. Kogu arupärimine ei olnud tõepoolest ajendatud mitte ärategemise tahtmisest.

Härra Parts ütles, et me ei peaks kõikidele juhtumitele, ka ministeeriumides toimuvale, lähenema ärategemise positsioonilt, vaid peaksime lähenema positiivselt positsioonilt ja lähtuma soovist asju üldiselt ja terviklikult edasi ajada.

Ma palungi võtta minu kui koalitsiooniesindaja arupärimist sisekontrolli loomise küsimustes just nimelt valitsuse ja valitsuskoalitsiooni tahteväljendusena. Meil on olemas tugev poliitiline tahe luua avalikus halduses süsteemne sisekontroll. Sisekontrolli loomine peab olema fikseeritud ja sätestatud seadustes, seda on tegelikult tungivalt märkinud juba 1997. aastal Riigikontrolli eestvõttel töötanud valitsuse töörühm, kes tegeles riigivara valitsemise ja haldamise küsimustega. Juba seal seda rõhutati, ometi tookordne valitsus tulemusteni ei jõudnud.

Nüüd konkreetsetest sammudest. Ma olen tegelnud sellega, et koostöös Riigikontrolliga esitada seaduseelnõusid ja seadusemuudatuste eelnõusid, millega tegeles eelmine töörühm, kes ei jõudnud neid valitsusele anda. Oleme Isamaaliidu fraktsioonis asunud arutama Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sätestaks Rahandusministeeriumi koosseisus vabariigi sisekontrolöri ametikoha loomise.

Samuti oleme arutanud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sätestaks kohustused ja volitused ministeeriumide ja ametkondade siseauditi töötajatele.

Lõpetuseks tugineksin ma täna hommikul Isamaaliidu fraktsioonis meie lugupeetud peaministri Mart Laari poolt öeldule, et aluse panemine sisekontrolli kui laiema töökorraldusliku süsteemi loomisele on meie valitsuse esimese 100 päeva üks prioriteete. Siis ehk lõpeb meil see olukord, kui me kestvalt tegeleme üksikeksimuste arutamisega ega lähene riigijuhtimisele terviklikult. Ma tahan ise tagada, et see olukord muutuks. Aitäh!

Esimees

Tänan, Jaana Padrik! Austatud Riigikogu, sellega on arupärimiste käsitlemine lõpetatud.

• Postitatud: 17.05.1999 00:00
• Viimane muudatus: 16.11.2014 15:19
• Viimane ülevaatus: 16.11.2014 15:19