[Väljavõte Riigikogu 7. detsembri 1998. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Tunne Kelam

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Jüri Adams ja Mihkel Pärnoja!

Püüan vastata teie esitatud arupärimisele, milles oli kaks küsimust. Nimelt palusite te hinnangut tehingule, millega Tartu linn andis temale kuuluvad AS-i Tartu Soojus aktsiad müügi teel üle AS-ile Tartu Keskkatlamaja, kusjuures tehingu hind oli määratud alla nominaalväärtuse.

Pean kõigepealt ütlema, et Riigikontrolli pädevusse ei kuulu kohalike omavalitsuste ülesannete täitmise kontroll, sealhulgas kontroll tehingute või toimingute üle, mida tehakse kohaliku omavalitsuse varaga. Seetõttu ei olnud võimalik tutvuda kõikide üksikasjadega, mis nimetatud tehingut puudutavad. Näiteks kas või selle tehingu finantsmajandusliku põhjendusega. Küll aga leian, et kohaliku omavalitsuse varaga teostatavatele tehingutele peaksid põhimõtteliselt laienema analoogsed kitsendused, mis tulenevad riigivaraseadusest. Iseasi, kuidas neid tulevikus meie õigussüsteemi sobitada. Kindlasti arvan, et oleks otstarbekam kehtestada siin teatud ühtsed kitsendused kõigile kohalikele omavalitsustele.

Konkreetsest tehingust ja konkreetsetest asjaoludest rääkides leian, et Tartu linn oli pädev sellist otsustust langetama. Iseasi, kas see on majanduslikult põhjendatud. Õiguslikult Tartu Linnavolikogul vastavad volitused olid ning otsuse langetas ta vastavalt Tartu linna kehtestatud õigusaktidele.

Küll aga ei saa ma nõustuda järeldusega, et aktsiate müük ja aktsiaseltside ühendamine oleks võrreldav müügitehinguga või et tal oleksid samasugused tulemused või eesmärgid. Need on kaks erinevate õiguslike tagajärgedega tehingut ning sõltuvalt omaniku eesmärkidest on mõlema tehingu vajadus võimalik.

Küsimus Riigikontrolli võimalikust seosest nimetatud tehinguga tekkis seetõttu, et riik on laenanud Tartu linnale kolme all-laenulepinguga raha Tartu soojamajanduse rekonstrueerimiseks.

Riigikontroll on nimetatud laenude kasutamist kontrollinud ja kontrollib ka edaspidi. Kuid siin Riigikontrolli volitused lõpevad. Nimelt on selle lepingu kohaselt üheks lepingupooleks Tartu linn ning kellele Tartu linn selle edasi annab, see otseselt Riigikontrolli ei puutu. Samuti pole otsest seost ka nimetatud aktsiate müügi ja võimaliku laenu tagasimaksmise võime vahel, sest laenukohustust riigi ees kannab Tartu linn.

Teie viimane küsimus käsitles nimetatud tehingu lubatavuse kontrollimist. Arvan, et vastavalt energiaseadusele on tegemist küsimusega, mis eelkõige kuulub riikliku järelevalve kompetentsi, ning energiamajanduses on riikliku järelevalve organiteks Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja Energiaturu Inspektsioon. Nemad peaksid, arvestades energiaseaduses sätestatud piiranguid, nimetatud tehingut järelevalve korras analüüsima ja võimaliku seaduserikkumise korral kasutama seaduses antud volitusi seadusjärgse seisundi taastamiseks.

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Arupärijatel on täpsustavaid küsimusi. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra riigikontrolör! Veidi aega tagasi vastas samasisulisele arupärimisele härra õiguskantsler. Tuli välja, et Eesti riigis on omavalitsus oma majanduslike tehingute tegemisel tunduvalt vabam kui riik, keda kitsendab hulk seadusi. Näiteks selle tehingu puhul võis omavalitsus võtta ette müügi, mis ei olnud avalik, ja teha seda tasu eest, mis oli alla turuväärtuse.

Riigil need võimalused puuduvad. Võib-olla on siin mingid erandid, kuid siis on see ilmselt tunduvalt komplitseeritum. Tahtsin küsida teie arvamust. Kui on piisav majanduslik vajadus, kas siis Eesti riigil on õigus müüa Eesti riigile kuuluvad äriühingu aktsiad mõnele teisele äriühingule, mille aktsiad kuuluvad samuti 100% Eesti riigile?

Juhan Parts

Ma arvan, et Eesti riigil on see õigus vastavalt riigivaraseadusele. Minu arvates on see võimalik.

Aseesimees

Tänan! Teine täpsustav küsimus. Mihkel Pärnoja, palun!

Mihkel Pärnoja

Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolör! Oma olemuselt ja subjektide arvult on see üsna keeruline süsteem, mis tekib Maailmapanga laenu kasutajate ja tagasimaksekohustusega subjektide vahel. Te väitsite, et teie järelevalve õigused ei ulatu nii kaugele, et jälgida protsesse selles ulatuses, mis võimaldaks meie küsimusele vastata. Aga võib küsida ka nii, et kas Rahandusministeerium, keda riik on kohustanud jälgima, et laenu tagasimaksed toimuksid õigel ajal, kuulub teie järelevalve alla? Kas sellest tulenevalt ei ole teil siiski õigust protsessi sügavamalt süüvida? Kui need õigused praegu seadustes puuduvad, siis kas te peate vajalikuks neid luua?

Juhan Parts

Tänan küsimuse eest! Kui Rahandusministeeriumil on võimaliku lepingu alusel lisaõigusi, siis käsitleksin ma neid teatud tsiviilõigustena, mis ei ole ülekantavad avaliku võimu kandjate vahel. Kuid teine moment on see, kas Riigikontrollil on otstarbekas või mõttekas seda laiemalt kontrollida, kui laenulepingute järgi on võlgnikuks Tartu linn ning on ilmne, et Tartu linnal peaks olema nimetatud laenu tasumine majanduslikult võimalik ega teki ohtu, et sellele avaldavad otsest mõju teatud Tartu linnale kuuluvate äriühingutega teostatavad tehingud.

Teie küsimus laiemalt puudutas kohalike omavalitsuste võimalikku kontrollimist Riigikontrolli poolt.

Olen arvamusel, et ei ole otstarbekas teha vahet avalike funktsioonide täitjate vahel ning lähtuvalt sellest kitsendada väliskontrolli kompetentsi.

Väline kontroll, mida Eesti põhiseaduse kohaselt teeb Riigikontroll, ei tohiks piirduda kitsas tähenduses riigi funktsioonidega, vaid peaks lähtuma sellest, et avalik võim oleks väliselt kontrollitud terves ulatuses, tegemata vahet, kus mõne funktsiooni täitmine lõpeb või algab.

See arvamus on kirjas ka meie esitatud uues Riigikontrolli seaduse eelnõus. Kuid ma möönan, et alati on ka teisi variante.

Aseesimees

Tänan! Kolmas täpsustav küsimus. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Tänan! Härra riigikontrolör! Ma sain aru, et Tartus soojalaenu eest muretsetud vara kuulub nüüd mitmesugustele soojamajandusega tegelevatele aktsiaseltsidele, kusjuures toimub nende aktsiaseltside aktsiate müük, omandisuhted lähevad järjest keerulisemaks, ja kui ühel momendil kaob n-ö side Tartu linnaga, siis nõuab riik selle laenu maksmata osa Tartu linnalt välja. Kas ma sain teist õigesti aru?

Juhan Parts

Kõigi kolme laenulepingu või all-laenulepingu üheks osapooleks on Tartu linn. Riigi ees, keda selle laenu puhul esindab Rahandusministeerium, vastutab Tartu linn.

Aseesimees

Suu tänu, sellega on arupärimine ammendatud. Ma tänan, härra riigikontrolör, vastuste eest!

• Postitatud: 07.12.1998 00:00
• Viimane muudatus: 17.11.2014 14:57
• Viimane ülevaatus: 17.11.2014 14:57