[Väljavõte Riigikogu 10. märtsi 1997. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Enn Tarto ja Lauri Vahtre esitasid mulle arupärimise viimasel ajal avalikkuse elava tähelepanu all olevas küsimuses: korterite erastamisest tööandja eluruumiks tunnistamise kaudu. Arupärimine puudutab Riigikantseleid.

Püüdsime seoses arupärimisega selgitada välja aastatel 1992-1997 tööandja eluruumina kasutada olnud korterid ja nende hilisema saatuse. Selgus, et Riigikantselei on ostnud 1995. aastal neli korterit, et kasutada neid külaliskorteritena nende Vabariigi Valitsuse liikmete või tippametnike majutamiseks, kelle alaline elukoht ei ole Tallinnas. Nimetatud korterid ei ole erastatud. Üks korter, mis Riigikantselei kinnitusel ei leidnud nende poolt kasutamist, anti üle Keskkonnaministeeriumile.

Peale nende korterite on Riigikantselei kasutanud eri perioodidel tööandja eluruumi staatuses järgmisi munitsipaalomandis olevaid kortereid, ma rõhutan, munitsipaalomandis olevaid kortereid. Väike-Ameerika 17-7 on käesoleval ajal tööandja eluruum. Liivalaia 26-16 asuvat korterit kasutati tööandja eluruumina väljastpoolt Tallinna valitsusse toodud ministrite majutamiseks (proua Lagle Parek, härra Heiki Arike).

12. oktoobril 1995 andis riigisekretär nimetatud korteri üürile Riigikantselei peadirektorile Tarmo Männile, kelle tööleasumise tingimuseks oli olnud tema korteriga kindlustamine, kuna tal Tallinnas elamispinda ei olnud. Korteris 1995. aasta septembris-oktoobris tehtud remondi eest maksis Riigikantselei 176 800 krooni. 12. märtsil 1996 pöördus Riigikantselei Kesklinna Valitsuse poole palvega kustutada korter tööandja eluruumide arvelt ja vormistada üürileping selle kasutajaga. 3. oktoobril 1996 erastati korter härra Männile.

Korteriremondi maksumuse kohustus Mänd Riigikantseleile hüvitama. Senini on Tarmo Mänd sellest summast tasunud 40 000 krooni. Koidula 3-1 korter arvati Riigikantselei taotlusel tööandja eluruumiks Kesklinna Valitsuse 1995. aasta 18. septembri korraldusega. 23. oktoobril samal aastal sõlmiti tööandja eluruumi üürileping Riigikantselei peadirektori ja Peeter Jakovlevi, peaministri abi vahel. 1996. aasta veebruaris pöördus Riigikantselei Kesklinna Valitsuse poole toetamaks Jakovlevi soovi ülalnimetatud korter erastada ja palus korter tööandja eluruumide arvelt kustutada.

Põhjenduseks toodi asjaolu, et üürnik oli oma vahendite arvel teinud korteris ulatusliku remondi, majas on enamik kortereid erastatud ning üürnik on pikka aega töötanud riigiasutustes. 13. mail kustutati korter tööandja eluruumide arvelt ning 6. novembril erastas Peeter Jakovlev korteri EVP-de eest. Liivalaia 3-4 korteri kohta Riigikantselei andmeid ei esitanud. Kesklinna Valitsuse andmetel arvati korter 1994. aasta 5. oktoobri korraldusega Riigikantselei tööandja eluruumiks, mis vormistati Erki Aaviku nimele.

Viimane töötas Riigikantselei haldusdirektorina 1993. aasta aprillist 1995. aasta aprillini. 1994. aasta detsembris kustutati korter tööandja eluruumide arvelt. Maja kuulus enne sõda ühistule ja käesoleval ajal on eluruumide erastamine selles majas peatatud.

Edasi püüan vastata arupärijate küsimustele.
"1. Kas sellised tehingud korteritega on Riigikontrolli arvates seaduslikud?"

Ma ei saa enesele võtta nii suurt vastutust, et anda ammendav hinnang korteritehingute seaduslikkuse kohta. Elamuseaduse § 8 lõike 2 kohaselt kuulub munitsipaalomanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise, käsutamise korra kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda. Kohaliku omavalitsuse otsustada on ka see, kas ja kui täpselt on seda korda järgitud. Juristid diskuteerivad linnaosavalitsuse volituste üle eraldada erastamisele kuuluvaid munitsipaaleluruume riigiasutustele ja äriühingutele tööandja eluruumiks ja seejärel nimetatud eluruumide seast välja arvata.

Lõpliku seisukoha vaidluses saab võtta vaid kohus. Olen aga arvamusel, et igal juhul ei olnud need tehingud vastavuses tööandja eluruumi kasutamise eesmärkidega.

"2. Kas tööandja eluruumidest loobudes on Riigikantselei tekitanud riigile majanduslikku kahju?"

Riigikontroll ei tuvastanud riigile otsese varalise kahju tekkimist tööandja eluruumiks tunnistatud korterite hilisema erastamise tulemusel. Kuid kontrollimise käigus selgus, et Riigikantselei on siiski teinud seoses korteritega mitmeid ebaotstarbekaid kulutusi. 1992. aasta lõpus muretses Riigikantselei Pärnu mnt 48/47 asuva 2-toalise korteri, makstes nn asustusõiguse eest väikeettevõtte Ruum kaudu korteri vabastajale kompensatsioonina 6500 dollarit ja 6178 krooni. Riigikantselei poolt allkirjastas lepingu haldusdirektor Viljar Meister.

1993. aasta märtsis maksti külaliskorteris Väike-Ameerika 17-7 tehtud tööde eest tasumisel ka eelnimetatud korteri remondi eest, kokku veidi enam kui 145 000 krooni. Korterisse registreeriti maikuus lühikeseks ajaks sisse Viljar Meister, kes oli lahkunud haldusdirektori ametikohalt juba sama aasta aprillis. Korteri kohta Riigikantseleil andmed puuduvad.

1993. aasta mais maksis Riigikantselei 10 000 dollarit kompensatsioonina lahkuvale üürnikule Roosikrantsi 8 korteri vabastamise eest. Sama aasta septembris otsustati hoone tagastada õigusjärgsele omanikule.

Pean kahjuks tõdema, et Riigikantselei praeguste juhtide väitel ei ole selles asutuses säilinud kõik dokumendid, mis peaksid valgustama korterite muretsemist, jaotamist ja nendele tehtud kulutusi. On teostatud väljamakseid, mille kohta lepingud on kõrvaldatud. Teatud tehingute osas kavatsen teha Riigikantseleile ettepaneku vormistada materjalid uurimisorganitele.

"3. Kas seda laadi korteritehingutes kõrgete riigiametnike poolt on märke ametiseisundi kuritarvitamisest?"

Tõepoolest, ametiseisundit kasutati korterite muretsemiseks EVP-de eest. Veelgi reljeefsemalt on see esile tulnud teistes riigiasutustes, kuid siiani ei ole meie seisukohti aktsepteeritud. Toon mõned näited. Ajakirjanduses on valgustatud välisabi raha arvel korterite ehitamist ja hilisemat erastamist Põllumajandusministeeriumi töötajatele.

Juba 1995. aastal taotles Riigikontroll riigi huvidega vastuolus olevate tehingute peatamist, ent tulemusteta. Võiksin väga pikalt sellest rääkida, aga meil ei ole aega.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti omaaegne peadirektor erastas talle algselt tööandja eluruumina antud korteri EVP-de eest 1995. aasta mais. Ametikohalt oli ta lahkunud juba 27. veebruaril. Enne seda tehti korteris riigi rahade eest remont.

Peakontrolör suunas materjalid uurimisorganitele, eeldades, et tegemist on ametiseisundi kuritarvitamisega. Kriminaalasi küll algatati, kuid 1995. aasta detsembris lõpetas uurija selle kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Veel üks näide. 1994. aastal kontrollisime Tallinna Pedagoogikaülikoolis riigivara kasutamist. Valitsuse määrusega oli kinnitatud riigivarade nimekirja ühiselamu Karu 15. 1994. aasta suvel said alalise sissekirjutuse ühiselamusse rektor, kantsler, varustaja ja üks üliõpilane, igaühele eraldati kaks korterit. Valitsusele esitati taotlus ühiselamu väljaarvamiseks riigivarade nimekirjast. Minu ettepanekul valitsus nõustus otsustamise edasilükkamisega. Kuid aprillis 1995 otsustati siiski hoone jätta välja riigivara nimekirjast, millega langes ära takistus korterite erastamiseks. Sama aasta juunis erastas rektor kaks korterit 18 900  EVP krooni eest. 21. augustil tasus ülikool rektori korteris tehtud remondi eest 61 900 krooni, millest Riigikontrolli nõudmisel hüvitas rektor ülikoolile 28 500 krooni.

Toodud juhtumite kohta olid materjalid esitatud Riigikontrolli ettepanekutega vastavatele ministritele või valitsusele, informeerisime ka Riigikogu. Neid juhtumeid on üksikasjalikult valgustatud ajakirjanduses. Olen veendunud, et kui riigiorganid oleksid õigeaegselt ja julgelt reageerinud Riigikontrolli ettepanekutele, võinuksid mitmed ametnike sooritatud korteritehingud ja sellega seonduvad skandaalid ära jääda. Seega, kuidas külvad, nõnda lõikad.

See on minu vastus arupärijatele. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Kuna arupärijaid saalis ei viibi, siis täpsustavaid küsimusi ka ei järgne. Tänan teid!

• Postitatud: 10.03.1997 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 15:31
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 15:31