[Väljavõte Riigikogu 7. oktoobri 1996. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Edgar Savisaar, Liina Tõnisson ja Tõnu Kauba esitasid mulle arupärimise Eesti Hoiupanga ning Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga liitumisega seotud asjaolude kohta. Edaspidi ma lühendamise mõttes nimetan seda panka ETEK-iks. Samasisulisele arupärimisele vastasid teile Eesti Panga president Vahur Kraft ja peaminister Tiit Vähi k.a 23. septembril.

Esimene küsimus on järgmine:
"Firma hinnangul moodustab ETEK-i kahjum 150 miljonit krooni. Kui eeldada, et ühinemisel Hoiupangaga kanti maha ETEK-i omakapital ( 50 miljonit krooni), siis millega kaeti ülejäänud kahjum?"

Sellele küsimusele ei ole mul kahjuks võimalik vastata, kuna Riigikontrollil puudub vajalik informatsioon.

Vastavalt seadusele pole meil õigust kontrollida ei Hoiupanga ega ka ETEK-i majandustegevust. Audiitorfirma vastas meie järelepärimisele viisakalt, et audiitorieetika ei luba avaldada kliendi kohta käivat informatsiooni.

Ka Eesti Pank ei võimaldanud meil tutvuda vajalike andmetega.

Teine küsimus:
"Kas vastab tõele, et Eesti Pank võttis ETEK-i nn halvad laenud oma kanda, vabastades neist Hoiupanga? Kui suurtest summadest on jutt? Millises osas võib loota nende laenude tagasisaamisele, sealhulgas veel käesoleval aastal?"

Eesti Pank teatas Riigikontrollile käesoleva aasta 17. septembril, et ta ei ole võtnud ETEK-i halbu laene enda kanda ega vabastanud neist Hoiupanka. Halbade laenude tagasilaekumise kohta saavat vastata alles 1996. aasta lõpus, siis selgub, kui suures ulatuses laekub tagasi laenusummasid või mil määral tuleb neid kuludesse kanda.

Tegelik laenukahjude suurus selguvat pärast ebatõenäoliselt laekuvate laenude tagatiseks olevate varade realiseerimist või nende nõuete lootusetuks tunnistamist. Selline oli ka härra Krafti vastus Riigikogus 23. septembril. Pärast seda, kui antud küsimusse sekkus ajakirjandus, väljastas Eesti Pank 26. septembril ametliku teate, et Eesti Pank ei varja tõtt.

Selles öeldakse: arvamus, et Eesti Pank olevat Hoiupanga ja Tööstuspanga liitumisel võtnud enesele kohustuse garanteerida ETEK-i halvad laenud, põhineb valikulisel informatsioonil, mille tõlgendus on ekslik ja eksitav. Samas on nimetatud, et Eesti Panga osalusel on sõlmitud garantiileping.

Järgnevale kahele küsimusele vastan koos.
Küsimused kõlavad järgmiselt: "Väidetavalt kavatseb valitsus Tallinnas Estonia pst 11 asuva maja anda üle Eesti Pangale. Kas valitsuses või peaministri juures on arutatud seda üleandmist ning millisele otsusele on jõutud? Kas vastab tõele, et Eesti Pangale maja üleandmise tingimuseks oli ETEK-i kahjumite sisuline kustutamine keskpanga poolt?

Hoiupangale antakse üle ka ETEK-i maja aadressil Tallinn Suur-Karja 7. Milline on selle maja turuväärtus? Kuidas sattus see kunagi Rahandusministeeriumi bilnasis olnud hoone ETEK-i valdusse?"

Tutvusime neid küsimusi puudutavate dokumentidega ja selle alusel võin öelda järgmist. Tehingud ülalnimetatud hoonetega ei olnud seotud pankade liitumisega. Hooned olid arvel riigivarana ja kuulusid Rahandusministeeriumi bilanssi. Vabariigi Valitsus oma 1996. aasta 20. augusti korraldusega nr 746-k võõrandas need tasuta Eesti Pangale. Tallinna Hooneregistri andmetel oli nende majade bilansiline väärtus järgmine: Suur-Karja 7 730 000 krooni, Estonia pst 11 1 162 000 krooni.

Meile ei esitatud andmeid nende hoonete hindamise kohta turuväärtuses. Hinnanguliselt võib nende majade väärtuseks pidada 20-30 miljonit krooni, seega kokku suurusjärgus 50-60 miljonit krooni.

Ülalnimetatud hoonete võõrandamine Eesti Pangale oli Vabariigi Valitsuse poolseks kompensatsiooniks riikliku aktsiaseltsi Painküla Tärklisetehas osalise erastamisega pangale tekitatud kahjude hüvitamiseks.

Eesti Panga võlanõue kokku moodustas koos viiviste ja garantiitasudega 137,9 miljonit krooni. Häiritud oli tehase osaliselt erastanud välisfirma Pepsico tegevus. Kohtuvälise lahendina jõudsid valitsus ja Eesti Pank kokkuleppele, et eespool nimetatud majade tasuta võõrandamise korral vabastab Eesti Pank Painküla Tärklisetehase varad pandi alt, mis võimaldab jätkata erastamist, ning jätab enda kanda kõikvõimalikud nõuded, mis tulenevad tehase poolt võetud laenude garanteerimisest panga poolt.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra Meri! Kas arupärijatel on küsimusi? Liina Tõnisson, palun!

Liina Tõnisson

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud härra Meri! Te tsiteerisite Eesti Panga presidendi sõnavõttu siin parlamendis, kui ta vastas meie arupärimistele, ja ka hiljem ajakirjanduses ilmunud informatsiooni selle kohta, mida härra Kraft hiljem veel selgitas. Aga kas te võiksite minule selgitada, mida tähendavad härra Krafti sõnad, et ajakirjanduses kasutati valikulist informatsiooni, samal ajal kui Eesti Pank kinnitab, et tõesti 90-miljoniline garantii Hoiupangale on antud. Kas te võiksite mulle selle lahti mõtestada?

Hindrek Meri

Ma püüan, proua Tõnisson, kuigi see peaks olema rohkem härra Krafti ülesanne. Mul on olnud härra Kraftiga sel teemal vestlusi ja ega mulle ei meeldi, et Eesti Panga ümber kuidagi kunstlikult tekib mingisugune saladuse loor ja et kõik asjad ei ole nii läbipaistvad, nagu nad peaksid olema, välistamaks igasuguseid kuuldusi ja spekulatsioone.

Kuid ma saan nii aru härra Kraftist ja ma loodan, et ma annan selle teile õigesti edasi. Aktsiate vahetusega tekkis tõepoolest selline olukord, kus Eesti Pank andis Hoiupanga aktsiaid üle 9,5 miljoni krooni väärtuses, nominaalväärtusega 10 krooni aktsia.

Ajakirjandus tõstis üles sellise süüdistuse, et on tekitatud kahju 24 või 25 miljoni krooni väärtuses, kui võtta arvesse, et Hoiupanga aktsia turuväärtus on midagi muud, kui on tema nominaalväärtus. Ma esitasin selle küsimuse ja panga president vastas, et see ongi valikuline informatsioon, kui me võtame ühe fakti välja ja hakkame seda omaette arendama.

Sellepärast majandusinimestena, ma usun, mina ja teie, proua Tõnisson, ütleksime kahtlematult, et see oli kahju tekitamine pangale, kuigi need aktsiad olid bilansis arvel nominaalväärtusega. Meie praeguse kohtu- ja uurimisorganite praktika järgi saamata tulu, öeldakse, ei olevat kahju, milles peab tõsiselt kahtlema.

Aga kui jätkata nüüd vastamist küsimusele, siis selle tehinguga, nagu pangandustegelased väidavad, hoiti ära suuremad kahjud ja võib-olla hoiti ära järjekordne panga krahh, mis oleks võinud enesega kaasa tuua palju suuremaid tagajärgi, negatiivseid tagajärgi, kuna Tööstuspanga klientuur hakkas juba lahkuma pangast. See on üks asi.

Teiseks olid panga kohustused klientuuri ees peaaegu pool miljardit krooni, sh umbes veerand miljardit krooni olid kohustused riigiettevõtete ees. Kui me tõesti võtame selle küsimuse laiemalt vaatlusele, siis me ju teiega ei saa garanteerida või ei saa väita, et pank oleks talitanud antud juhul valesti. See tõepoolest võib-olla selgub hiljem.

Me ei saa läheneda tavalise majanduse kontrolli pilguga pangale, vaid peame andma endale aru, et see ongi pangapoliitika, mille puhul me peame usaldama panga juhte. Ja see valikuline informatsioon ongi see väide, et vaadatakse ühte aspekti, aga mitte tervet panga saatust koos. Aitäh!

Esimees

Tänan! Liina Tõnissonil on teine küsimus. Palun!

Liina Tõnisson

Tänan väga, härra eesistuja! Lugupeetud härra Meri, ma olen sunnitud selle valikulise informatsiooniga siiski veidi edasi minema.

Oma septembrikuisel esinemisel parlamendis ütles härra Kraft, kommenteerides ka teisi tehinguid, mille kohta talle oli esitatud küsimus, et meie siin Riigikogus ei peagi kõike teadma, pangal on olemas konfidentsiaalseid tehinguid, ja nagu selgus, on neid veel rohkem. Tol korral oli jutt ainult Esoilist, tänaseks on selgunud, et siiski oli ka Hoiupanga puhul informatsiooni, mida tuli meile valikuliselt väljastada.

Ja nüüd siit minu järgmine küsimus. Riigikogu kinnitab igal aastal Eesti Panga bilansi ja tunnistab siis selle n-ö korrektseks ja annab sellega Eesti Panga tööle oma hinnangu.

Nüüd ma küsin, kuidas võivad Riigikogu liikmed 1997. aastal kinnitada 1996. aasta bilansi, kui nad teavad, et nad ei olegi volitatud kõike teadma ehk teisisõnu, nende informatsioon panga tegevuse kohta tohibki olla ainult valikuline?

Ja mina kui Riigikogu liige seisan täna küsimuse ees, kas on üldse eetiline, kui ma seda panga bilanssi kinnitan, sest minu informeeritus on ju valikuline. Ja ma küsiksin teie kui Riigikontrolli esindaja käest, milline on teie olukord? Kas teie olete sajaprotsendiliselt informeeritud või on ka teie informatsioon valikuline?

Hindrek Meri

Aitäh! Proua Tõnisson, ma ütleksin, et muidugi meie ei valda panga kohta kogu informatsiooni, muidu oleks ka minu vastus võib-olla olnud mõnevõrra põhjalikum.

Ma leian, et pangal on oma järelevalvenõukogu ja selle esimees on teie kolleeg, kes on siin Riigikogus põhiseadusliku institutsiooni n-ö üheks esindajaks, ja ma saan aru, et tema ülesanne seisneb selles, et luua informatsioonisild Riigikoguga.

Peale selle ma ei näe üldse põhjust, et sellised tehingud, kui nad juba on sooritatud, peaksid kandma mingisugust salastatuse loori. Me võime rääkida, et paanika ja segaduse tekitamise vältimiseks sel perioodil, kui neid tehinguid alles töötatakse välja, on tõesti vajalik mingisugune pangasaladuse hoidmine. Aga kui need tehingud on juba teostunud, siis ma ei näe põhjust, et neid peaks varjama ja eriti Riigikogu liikmete eest.

Esimees

Tänan! Kolleeg Liina Tõnissonil on ka kolmas küsimus. Palun!

Liina Tõnisson

Tänan! Ma siirduksin nüüd teie lahke loaga veidi teistsugusesse valdkonda. Lugupeetud härra Meri, te nimetasite või õigemini, tuletasite meelde, et 20. augusti valitsuse korraldusega nr 746-k anti kaks maja üle, võõrandati tasuta Eesti Pangale valitsuse poolt.

Minu küsimus on puhtteoreetiline. Vastavalt meil täna kehtivale riigivaraseadusele annavad põhiseaduslike institutsioonide omanduses olevate varade valdajad või volitatud esindajad ühelt institutsioonilt teisele vara üle Riigikogu komisjoni kaudu. Meil on paar sellist pretsedenti juba olnud, kus Presidendi Kantselei sai varad, mis olid kuulunud valitsusele, ja Riigikohus sai valitsuselt varasid ehk teisisõnu, pretsedent on loodud, komisjon töötab. Nüüd siit minu küsimus. Kui tasuta võõrandati valitsuselt Eesti Pangale, kas see protseduur ei oleks pidanud ka toimuma Riigikogu vastava komisjoni kaudu?

Hindrek Meri

Aitäh, proua Tõnisson! Me arutasime seda küsimust, kuid me ei tulnud sellisele järeldusele. Me tulime sellisele järeldusele, et valitsusel olid volitused seaduste piirides need hooned Eesti Pangale võõrandada.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör, me täname teid! Lugupeetud kolleegid, sellega on meie infotund lõppenud. Aitäh

• Postitatud: 07.10.1996 00:00
• Viimane muudatus: 19.11.2014 15:43
• Viimane ülevaatus: 19.11.2014 15:43