Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogu liikme Mark Soosaare kirjalikule küsimusele seoses Pärnus Esplanaadi 10 asuva hoone võõrandamisega seotud asjaoludega

Mihkel Oviir | 26.04.2006 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud Riigikogu esimees

Riigikogu liige Mark Soosaar pöördus Riigikogu kodukorra seaduse § 147 alusel minu poole kirjalike küsimustega, mis puudutasid Pärnus Esplanaadi 10 asuva hoone võõrandamist koos sellesse riigi poolt paigutatud investeeringutega. Küsimused olid järgmised:

  1. Millega on põhjendatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ehitamiseks tehtud riiklike investeeringute võõrandamine ilma kohustuseta, et kunstimuuseum saaks samal kinnistul edasi eksisteerida ka pärast 1. septembrit 2007. a?
  2. Kas pole mitte tegemist riigi poolt kulutatud vahendite asjatult tuulde viskamisega?

Esitatud küsimustele vastamiseks olen tutvunud kirjale lisatud dokumentidega, samuti palusin Kultuuriministeeriumil ja Eesti Kultuurkapitalil esitada materjalid, mis puudutavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumi tarbeks investeeringute eraldamist.

01.09.1992. a sõlmitud rendilepinguga andis Pärnu Linnavalitsuse Kantselei ASile Chaplin 15 aastaks tasuta rendile hoonetekompleksi aadressil Pärnu Esplanaadi 10. Lepingu punkti 3.2.3 kohaselt kohustus rentnik tagastama lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel vara rendile andjale samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist. Lepingu punkti 4.1.2 kohaselt on rendileandjal õigus võõrandada renditud vara tingimusel, et renditud varade võõrandamise õigus tuleneb Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Rentnikul on lepingu punkti 4.2.2 kohaselt õigus taotleda renditud varade täielikku väljaostmist kehtestatud korras. Leping (p 4.2.8) näeb ette rentniku õiguse kasutada lepingu tähtaja möödumisel lepingu uuendamise eelisõigust tingimusel, et ta on täitnud nõuetekohaselt rendilepingu tingimusi.

Pärnu Linnavalitsuse andmetel oli 2005. a novembrikuu seisuga hoones 41 allüürnikku, allüürnikest kõige suurem pind on SA Pärnu Uue Kunsti Muuseum kasutuses, kes kasutab ruume tasuta.

Pärnu Linnavolikogu 16.02.2006. a otsusega otsustati võõrandada avalikul kirjalikul enam­pakkumisel kinnistu Esplanaadi 10, müügilepingu eritingimuseks märgiti, et nimetatud kinnistu on koormatud üüri­­lepinguga.

Riik Kultuuriministeeriumi kaudu ning Eesti Kultuurkapital avalik-õigusliku juriidilise isikuna on toetanud Pärnu Uue Kunsti Muuseumi väljaarendamist järgmiselt:

  1. Eesti Kultuurkapitali ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi vahel 1998. a sõlmitud siht­stipendiumi lepinguga nähti ette 38 000 krooni eraldamine eskiisprojekti tellimiseks. 15.12.1998. a on muuseum esitanud aruande saadud raha sihtotstarbelise kasutamise kohta.
  2. Vabariigi Valitsuse 14.02.2001. a määrusega nr 58 jaotati 2001. a aasta riigieelarves valla- ja linnaeelarvetele eraldatud investeeringud, lisatud jaotuse kohaselt anti Pärnu linnale Pärnu Uue Kunsti Muuseumi tarbeks 1 000 000 krooni. Valitsuse määruse koha­selt nähti ette, et piirkondlik riigikassa teeb kohaliku omavalitsusüksuse makse­korralduse alusel ülekande lepingujärgsele ehitajale. Sel ajal kehtinud õigusaktid ei näinud ette riigieelarvest eraldatud investeeringute saajatega lepingu sõlmimist, milles oleksid ära määratud investeeringu kasutamise täpsemad tingimused ja vastutus.
  3. Kultuuriministeeriumi ja Pärnu Linnavalitsuse vahel 08.03.2005. a sõlmitud riigi­eelarvest antud eraldise kasutamise lepinguga nähti ette 500 000 krooni eraldamine Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ehitustöödeks. Lepingu kohaselt kohustus eraldise saaja kasutama eraldist sihtotstarbeliselt ning eraldise mittekasutamisel või kasutamisel lepinguga sätestamata eesmärgil või tingimustel tagastama eraldise täies ulatuses. Pärnu Linnavalitsuse esitatud aruande kohaselt kasutati riigieelarve eraldisest 2005. a 255 000 krooni projekteerimistöödeks. Küsimuse esitaja kirjas esitatud selgituste kohaselt oli tegemist hoone Esplanaadi 10 kunstimuuseumiks ümberehitamise II etapi tehnilise projekti ja tööjooniste koostamisega. Kultuuri­ministeeriumist saadud andmetel jäi ülejäänud raha kasutamine 2006. aastasse, kui aga muuseum ei peaks jääma Pärnusse, siis ministeeriumi selgituse kohaselt kasutamata raha Pärnu Linna­valitsusele välja ei maksta.

Eelnevast tulenevalt on minu seisukohad järgmised:

  • Pärnu linnal on vara omanikuna õigus volikogu poolt kehtestatud korras otsustada oma vara käsutamise üle, sh see võõrandada. Vara võõrandamise korral jäävad kehtima sõlmitud rendilepingud. Rendile antud vara võõrandamise võimalus nähti ette ka 1992. a sõlmitud rendilepingus.
  • 2001. aastal riigi poolt Esplanaadi 10 hoone ümberehituseks eraldatud raha kasutamise otstarbekust ei pea ma võimalikuks ega vajalikuks hinnata. Muuseumil on olnud võimalik mitme aasta jooksul pärast ehitustööde tegemist majas tegutseda ning nimetatud investeering võib olla tänaseks juba amortiseerunud.
  • Kui 2005. aastal riigi raha eest valminud Esplanaadi 10 hoone ümber­ehituse projekt jääb kasutamata, on riigi raha asjatult kulutatud. Kuna aga Kultuuri­ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali poolt 2005. a eraldatud raha (investeeringud) on kasutatud aruannete järgi sihtotstarbeliselt, sest lubatud projekteerimistööd on tehtud, ei näe õigusaktid ega sõlmitud lepingud ette võimalust kulutatud raha tagasi nõuda. Ühtlasi lisan, et Riigikontroll auditeerib praegu riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud investeeringute kasutamist ning kaalub ka muudatus­ettepanekute tegemist õigusaktidesse või eraldise saajaga sõlmitava lepingu vormi, et täpsustada eraldatud raha tagasinõudmise võimalusi.
  • Kultuuriministeerium oleks pidanud investeeringute otsustamisel tähelepanu pöörama sellele, et muuseum tegutseb allüürnikuna ja sõlmitud rendileping hakkab varsti lõppema. Kuigi Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005 nägi ette Esplanaadi 10 hoone renoveerimise ning uus arengukava aastateks 2006–2015 Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ehitamise (ilma konkreetset aadressi nimetamata), oleks ministeerium pidanud veenduma, et muuseum tegutseb ka pärast 2007. aastat edasi nendes ruumides, mille jaoks investeering taotleti ja eraldati. Praegu on tulemuseks see, et riigi raha on eraldatud hoonesse (projekti koostamisse), mille edasise kasutamise osas muuseumina puudub selgus.

Esitatud küsimustele vastaksin kokkuvõtlikult:

  1. Ma ei võta seisukohta Pärnu Volikogu otsuse põhjendatuse osas Esplanaadi 10 kinnistu võõrandada. Kohalik omavalitsus vara omanikuna otsustab iseseisvalt oma varaga seonduvate küsimuste üle.
  2. Riik peab hästi läbi mõtlema, milliste objektide tarbeks ta investeeringuid riigi­eelarvest annab. Jagan Teie muret, et praegu pole seda vajalikul määral tehtud. Kohaliku omavalitsuse õigus oma vara vabalt kasutada ja käsutada ei tohiks põhjustada riiklike investeeringute ebamõistlikku kasutamist. Riiklike investeeringute eraldamisel kohaliku omavalitsuse üksustele peaks riik võtma tarvitusele abinõud, mis tagaks, et investeeringu tegelik eesmärk saavutatakse või kui seda ei tehta, siis investeering tagastatakse riigile. Juhul, kui riigi raha eest valminud Esplanaadi 10 hoone ümberehitamise II etapi projekt jääb kasutamata, on projekti eest makstud 255 000 krooni asjatult kulutatud.

Lugupidamisega

Mihkel Oviir
Riigikontrolör

  • Postitatud: 26.04.2006 0:00
  • Viimane muudatus: 6.01.2015 23:21
  • Viimane ülevaatus: 6.01.2015 23:21

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid