Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikme Edgar Savisaare kirjalikule küsimusele Erastamisagentuuri tegevuse kohta seoses Eesti Raudtee erastamisega.

Juhan Parts | 30.05.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud härra Savisaar

Käesolevaga vastan Teie poolt Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt esitatud kirjalikele küsimustele. Nimetatud seaduse § 165[1] kohaselt Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamiseks ettenähtud 10-päevane tähtaeg ei võimalda paraku kõigile esitatud küsimustele ammendavalt vastata.

Teavitan Teid ka asjaolust, et Riigikontroll algatas 14.mai12001.a kontrollimise AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamiseks. Esialgse kava kohaselt peaks nimetatud kontrollimist puudutav peakontrolöri otsus valmima juuli alguses. Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) auditistandarditest tulenevalt kajastab kõrgeim kontrolliasutus auditi tulemusi selle kohta koostatavas aruandes ning ei või enne selle valmimist avalikustada seisukohti auditi hindamisesemeks olevates küsimustes. Käesolevas kirjas ammendava vastuseta jäävatele küsimustele leiate vastused peakontrolöri otsusest, mille Riigikontroll Teile edastab.

Järgnevalt on esitatud vastused Teie poolt esitatud küsimustele niivõrd kui neid on käesoleval hetkel eelnevalt nimetatud piiranguid arvestades võimalik anda.

1. Küsimus

Kas BRS-ga AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimine oli seaduslik ja põhjendatud ajal, mil kehtis Tallinna Halduskohtu 17.01.2001.a. määrus Otsuse (EEA Nõukogu 13.12.2000.a. otsus nr.10) täitmise peatamise kohta ning oli tehtud Tallinna Halduskohtu 16.04.2001. a. otsus Otsuse punkti 1 tühistamise kohta?

Kuna antud küsimust selgitas Riigikontroll enne EEA poolt AS Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu sõlmimist ning sõltumata 14.05.2001.a algatatud kontrollimisest, saan siinkohal Riigikontrolli seisukohti kajastada.

Olulisemad esitatud küsimusega seotud sündmused on järgmised:

  1. Eesti Erastamisagentuuri (EEA) Nõukogu tegi 13.12.2000.a koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktis nr 1 otsuse määrata AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks tehtud pakkumiste hulgast parimaks Rail Estonia AS (RE) poolt esitatud pakkumine ning paremuselt teiseks Baltic Rail Services OÜ (BRS) poolt esitatud pakkumine.
  1. Raudtee Erastamise Rahva AS (RER) esitas 12.01.2000.a Tallinna Halduskohtusse kaebuse, millega taotleti eelnevalt nimetatud EEA Nõukogu otsuse tühistamist.
  1. RER-i kaebuse alusel algatatud haldusasjas nr 3-644/01 tegi Tallinna Halduskohus 17.01.2001.a kohtumääruse, millega RER-i vastavasisulise taotluse alusel peatati EEA Nõukogu 13.12.2000.a koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni antud haldusasjas. Kohtumääruses väljendas kohus seisukohta, et nimetatud otsuse täitmise peatamine välistab AS Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu ning aktsionäride lepingu sõlmimise ja nende lepingute sõlmimisele suunatud toimingud kuni kohtuotsuse jõustumiseni antud haldusasjas.
  1. 28.02.2001.a esitas RER kohtule avalduse kaebusest osalise loobumise kohta. RER loobus taotlemast EEA Nõukogu 13.12.2000.a koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse punkti 2 tühistamist (BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamine). Sellega seoses taotles BRS Tallinna Halduskohtu 17.01.2001.a määruse tühistamist osas, millega kohus peatas EEA Nõukogu poolt BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamise kohta tehtud otsuse täitmise. 01.03.2001 a tehtud määrusega tühistaski Tallinna Halduskohus oma 17.01.2001.a määruse osas, millega peatati EEA Nõukogu poolt BRS-i pakkumise paremuseit teiseks tunnistamise kohta tehtud otsuse täitmine. Kohus leidis et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12lg 5 mõtte kohaselt saab haldusakti täitmist peatada üksnes selle vaidlustatud osas. Samas jäi kohtu 17.02.2001.a määrus endiselt jõusse RE pakkumise parimaks tunnistamise otsuse täitmise peatamise osas.
  1. RER-i kaebus rahuldati Tallinna Halduskohtu poolt 16.04.2001.a haldusasjas nr 3- 644/01 tehtud otsusega. Kohus tühistas EEA Nõukogu 13.12.2000 otsuse nr 10 punkti nr 1, millega tunnistati parimaks RE pakkumine ning tegi EEA Nõukogule ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Kohus leidis, et EEA Nõukogu otsuse punkti 1 muutmisel jääb EEA Nõukogu poolt tehtud otsusesse sisemine vastuolu, mille ületamiseks on EEA Nõukogul paratamatult vajalik teha uus otsus. Kohus väljendab otsuses seisukohta, et kui kogu pakkumismenetluse/ hindamismenetluse käigus on aset leidnud hindamise õigusvastasust kaasatoov õigusrikkumine, siis on paremuselt teine pakkumine asetatud vahetusse sõltuvusse esimese pakkumise jõussejäämisest ning puudub vajadus eraldi vaidlustada kõigi pakkumiste tulemusi, sest pakkumismenetluse vead toovad kaasa kõigi hindamistoimingute tühisuse sõltumata vaidlustamise ulatusest. Kohus leiab, et kui EEA Nõukogu otsuse punkt 1 (RE pakkumise parimaks tunnistamine) ei jõustunud algatatud kohtuvaidluse tõttu, siis ei saanud jõustuda ka selle punkt 2 (BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamine), tegemist ei ole ka kahe iseseisva haldusaktiga.
  1. Halduskohtu otsuse peale esitas EEA apellatsioonkaebuse ning Erastamisagentuuri ja BRS-i vahel AS Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu sõlmimise ajal ei olnud kohtuotsus jõustunud.

Esitatud asjaolude põhjal võib EEA poolt BRS-iga 30.04.2001.a erastamislepingu sõlmimise õiguspärasuse suhtes teha järgmised järeldused:

  1. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud jõus kohtumäärust, millega oleks selgesõnaliselt peatatud EEA Nõukogu 13.12.2000.a koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse punkti 2 (BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamise) täitmine. Vastavasisuline keeld tulenes küll Tallinna Halduskohtu 17.01.2001.a määrusest, kuid kohus tühistas selle oma 01.03.2001.a tehtud määrusega.
  2. Tallinna Halduskohtu poolt 16.04.2001.a otsusest on väljaloetav seisukoht, et erastamislepingu sõlmimiseks on vältimatult vajalik EEA Nõukogu poolt uue otsuse tegemine. Erastamislepingu sõlmimist silmas pidades on oluline ka kohtu seisukoht, et kui EEA Nõukogu otsuse punkt 1 (RE pakkumise parimaks tunnistamine) ei jõustunud algatatud kohtuvaidluse tõttu, siis ei saanud jõustuda ka selle punkt 2 (BRS-i pakkumise paremuseit teiseks tunnistamine). Viimasest seisukohast tulenevalt võib tõusetuda küsimus, milline sisuline õiguslik tähendus oli Halduskohtu Ol.03.2001.a määrusega oma 17.01.2001.a määruse tühistamisel osas, millega peatati EEA Nõukogu poolt BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamise kohta tehtud otsuse täitmine. Erastamislepingu sõlmimise hetke silmas pidades tuleb aga arvestada, et lepingu sõlmimise hetkeks ei olnud nimetatud kohtuotsus jõustunud ja otsusest tulenevad õiguslikud tagajärjed seega tekkinud.

Kokkuvõttes leiab Riigikontroll, et EEA ei ole 30.04.2001.a BRS-iga erastamislepingut sõlmides toiminud haldusasjas nr 3-644/01 tehtud kohtumääruste vastaselt. Küll on EEA poolt lepingu sõlmimine sisulises vastuolus samas kohtuasjas 16.04.2001.a tehtud kohtuotsuses väljendatud kohtu seisukohtadega. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud kõnealune kohtuotsus aga jõustunud, siis ei ole EEA eiranud jõusolevat kohtuotsust. Küll aga on EEA, olles teadlik Tallinna Halduskohtu 16.04.2001.a otsuse sisust, erastamislepingut sõlmides võtnud suure riski, mis seisneb asjaolus, et erastamislepingu sõlmimine on vastuolus juba tehtud, kuid veel jõustumata kohtuotsusega ning sellest tulenevalt on EEA-l oma käitumise õiguspärasuse tõendamiseks võimalus vaid juhul, kui ta saavutab Halduskohtu otsuse muutmise. Seejuures rõhutab Riigikontroll, et on oma hinnangu kujundamisel lähtunud Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-644/01 tehtud kohtulahenditest ega oma pädevust hinnata sisuliselt kohtu menetluses olevas asjas tehtud kohtulahendeid ja nendes väljendatud kohtu seisukohti.

2. Küsimus

Kas 30.04.2001.a. sõlmitud AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise leping on täies ulatuses kooskõlas erastamise tingimuste, BRS-i poolt esitatud lõplike erastamise pakkumise tingimustega ning kõigi kehtivate õigusaktidega, s.h. erastamisseaduse, raudteeseaduse jt-ga?

Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 165 lõikele 2 peab kirjalik küsimus võimaldama lühikest vastust. Antud küsimus eeldab põhjalikku analüüsi ja sellest tulenevalt ka mahukat vastust. Kuna antud küsimuse selgitamine toimub AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamiseks läbiviidava kontrollimise käigus ning käesolevaks hetkeks ei ole Riigikontroll oma lõplikke seisukohti veel kujundada jõudnud, ei saa Riigikontroll hetkel antud küsimusele sisulist vastust anda.

3. Küsimus

Kas EEA peadirektori kt Jaak Liiviku poolt erastamise lepingu alla kirjutamine lepingu sisu läbi lugemata ning EEA Nõukogu seisukohta saamata oli kooskõlas Eesti Vabariigi huvidega ning Jaak Liiviku kui ametiisiku ning tema tegevusele esitatavate nõuetega?

Küsimusel on kaks poolt, millest esimene on seotud asjaoluga, kas EEA peadirektori kt J. Liivik kirjutas erastamislepingule alla lepingu sisu läbi lugemata ja teine sellega, kas lepingu sõlmimisele eelnevalt pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma EEA Nõukogu.

Esimese küsimuse poolega seoses pöördus Riigikontroll EEA peadirektori kt J. Liiviku poole saamaks teada, kas vastavad tõele ajakirjanduses esitatud väited nagu oleks J. Liivik AS Eesti Raudtee erastamislepingu allkirjastanud lepingu sisu läbi lugemata.

Riigikontrollile edastatud vastuses lükkas J. Liivik kirjalikult ümber ajalehes Postimees 02.05.2001.a avaldatud artiklis tema seisukohana kajastatu nagu oleks ta erastamislepingu allkirjastanud lepingut läbi lugemata. Hetkel ei ole Riigikontrollil alust kahelda antud küsimuses vahetult J. Liiviku poolt saadud seletustes.

Küsimuse teise poolega (kas lepingu sõlmimisele eelnevalt pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma EEA Nõukogu) tegeleb Riigikontroll AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamiseks läbiviidava kontrollimise käigus. Käesolevaks hetkeks ei ole Riigikontroll oma lõplikke seisukohti veel kujundada jõudnud ja ei saa seetõttu sisulist vastust anda.

4. Küsimus

Kas AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimisega võeti Eesti Vabariigile varalisi kohustusi või muud siduvaid kohustusi või loodi olukord, eeldused taoliste kohustuste tekkimiseks tulevikus?

Iga erastamisleping, mille pooleks on riik, toob riigile kaasa varalisi kohustusi, sest sisu poolest on erastamisleping eeskätt erastatava vara ostu-müügi leping ja selle alusel tekivad poolte vahel paratamatult vastastikkused varalised õigused ja kohustused. Kõigist lepinguga riigile võetud kohustustest ülevaate andmine tähendaks praktiliselt kogu lepingu sisu ümberkirjutamist ning oleks lepingu mahukuse tõttu liialt aeganõudev. Seetõttu on järgnevas tabelis esitatud üksnes ülevaade erastamislepinguga või selle lisaks oleva aktsionäride lepinguga BRS-ile või AS-le Eesti Raudtee (ER) antud garantiidest, mille realiseerumise korral väheneb riigi poolt erastamise tulemusena saadav tulu.

Garantii olemus

Maksimaalne summa (EEK)

  1. Kui maksuamet nõuab ER-lt tulumaksu tasumist enne aktsiate BRS-le üleminekut vagunite ühise kasutamise lepingute (wagon pool agreements) alusel Venemaa või teiste osalevate riikide raudteeorganisatsioonidele tehtud maksetelt, peab riik maksuna tasutava summa ER-le hüvitama.

Maksimumsumma ei ole lepingus piiratud 1.

  1. Riik kohustatud ER-le hüvitama ER-i või tema õiguslike eelnejate töötajate poolsed ER-i vastu suunatud nõuded, mis tulenevad enne aktsiate BRS-ile üleminekut alguse saanud kutsehaigustest või toimunud tööõnnetustest. Nõuete hüvitamise kohustus on riigil juhul, kui on olemas vastavad kohtuotsused või riigi korraldused, mis kohustavad ER konkreetseid summasid tasuma. Samuti peab ER olema kasutanud kõiki võimalusi oma õiguste kaitseks, mille kasutamist riik võib mõistlikult eeldada.

Maksimumsumma ei ole lepingus piiratud. Kui nõuded ei ületa aastas 1 miljonit, tasub need ER ilma õiguseta riigipoolsele hüvitisele.

Aastas 1 miljonit ületava osa on riik kohustatud ER -ile hüvitama.

  1. Riik kinnitab, et lepingu sõlmimise ajal teadaolevalt ei ole muid ER juhatuse või nõukogu praeguste või varasemate liikmete tasumata nõudeid, kui need, mis tulenevad BRS-i poolt tehtud ER-i õigusliku ja finantsilise due diligence käigus tuvastatud ER-iga sõlmitud lepingutest. Lepingust tuleneb küll riigi vastutus juhul, kui täiendavad nõuded ilmsiks tulevad, kuid pole selgelt määratud, kellele riik kahju hüvitama peab.

Kuni 2 miljonit isiku kohta, maksimumsumma 5 miljonit.

  1. Juhul, kui enne ostja (BRS) poolt ER-i üle kontrolli saavutamist jõustuvad ER-i, AS Hansa Liising ja Intergate Company Ltd vahel 27.12.2000 sõlmitud ostu ja liisinglepingud ja ER omandab 5 vedurit 2TE-116 7 miljoni USA dollari eest, peab riik hüvitama ER-ile otsesed kahjud, mida ER nende tehingutega seoses kannab. Selliseks kahjuks võib lepingu kohaselt olla nt vedurite ostu- ja müügihinna erinevus jne.

100000000 Alates aktsiate üleminekust kohustub EEA kõnealusest garantiist tulenevate potentsiaalsete kohustuste täitmise tagamiseks säilitama riigi pangakontol kuni 7 aastat 50 miljonit krooni, millest tuleb 10 päeva jooksul vastava audiitori poolt kinnitatud nõude esitamisest arvates kompenseerida antud garantiiga seotud kahjusid. Riik on pangakontol säilitatava summa maksmiseks kohustatud ka juhul, kui ta kahjunõuet põhjendatuks ei pea. Sel juhul on tal võimalus makstud summa tagasi nõuda.

  1. Kui 2000. aasta eest makstakse riigile dividende rohkem kui 7,5 % kasumist, peab riik ER-le hüvitama nimetatud määrast rohkem makstud summa.

Maksimumsumma ei ole lepingus piiratud.

  1. BRS ja AS ER ei vastuta ER-i poolt AS-s Elektriraudtee osaluse omamise ja ER-i varadest osa AS-i Elektriraudtee asutamiseks eraldamisega seotud nõuete eest. Juhul kui riik või kolmandad isikud peaks selliseid nõudeid esitama peab riik need ER-le hüvitama.

Maksimumsumma ei ole lepingus piiratud.

  1. Kui BRS tuvastab AS Valga Külmvagunite Depooga seotud kohtuasju ja pankrotimenetlust puudutavate materjalidega tutvumise järel uusi, oluliselt AS ER väärtust mõjutavaid riske, mida tal ei olnud võimalik hinnata erastamislepingu sõlmimise ajal, lahendavad pooled küsimuse omavahelise kokkuleppega hiljemalt 29.06.2001. Kokkuleppe sisuks võib olla riigi poolt täiendavate garantiide andmine.

Garantiid ei ole antud, kuid leping viitab selle andmise võimalusele. Võimaliku garantii maksimumsumma ei ole lepingus piiratud.

  1. Erastamislepingu lisaks olevaktsionäride leping annab BRS-ile lepingus kindlaksmääratud tingimustel riigipoolse garantii ER-i keskkonnaga seotud kohustustega seoses, eeskätt enne aktsiate üleminekut ER-i poolt põhjustatud keskkonnakahjude eest. Garantii lõpeb 30 aasta möödumisel aktsionäride lepingu sõlmimisest.

Maksimumsumma ei ole lepingus piiratud.

5. Küsimus

Kas erastamise programm ning muud AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamist reguleerivad õigusaktid näevad ette võimaluse võtta erastamise lepinguga Eesti Vabariigile varalisi või muid kohustusi?

Nagu eespool juba nimetatud, toob erastamisleping paratamatult riigile kaasa varalisi kohustusi (nt aktsiate ostjale üleminekuga vahetult seotud kohustused). Seega taandub küsimus sellele, kas erastamist reguleerivad õigusaktid ja erastamise programm võimaldasid võtta just selliseid kohustusi nagu lepinguga võeti. Antud küsimusele ei saa Riigikontroll kahjuks hetkel vastust anda, sest küsimuse selgitamine toimub AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamiseks läbiviidava kontrollimise käigus. Käesolevaks hetkeks ei ole Riigikontroll oma lõplikke seisukohti veel kujundada jõudnud.

6. Küsimus

Kas EEA peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul olid 30. 04.2001.a. volitused Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi varaliste kohustustevõtmiseks erastamise lepinguga?

Antud küsimusega tegeleb Riigikontroll AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamiseks läbiviidava kontrollimise käigus. Käesolevaks hetkeks ei ole Riigikontroll oma lõplikke seisukohti veel kujundada jõudnud ja ei saa seetõttu sisulist vastust anda.

7. Küsimus

Kas BRS-i investori kohta esitatud andmed, registriväljavõtted ja muud dokumendid, mis võimaldavad tuvastada välismaise investori õigusvõimet ja tema esindajate volikirjad, vastasid nõuetele, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega välisriigis välja antud dokumentidele, s.h. dokumentide legaliseerimise nõue.

Riigikontroll nõudis Erastamisagentuurilt välja asjassepuutuvad dokumendid ja palus esitada ka vastava seletuse, mida on siinkohal võimalik refereerida.

EEA seletuse kohaselt tuli Baltic Rail Services OÜ aktsionäride kohta informatsiooni esitamisel lähtuda EEA peadirektori 31.08.2000.a käskkirjaga nr 344 kinnitatud teise etapi pakkumise kutse dokumentide nõuetest. EEA seletuse kohaselt on EEA ise ja EEA õigusnõustaja advokaadibüroo Tark & Ko kontrollinud Baltic Rail Services OÜ poolt AS Eesti Raudtee erastamiskonkursi käigus esitatud dokumentide vastavust Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Seletuse kohaselt hindasid EEA ja EEA Nõukogu pakkumiste vastavust ning nende arvamuse kohaselt vastavad Baltic Rail Services OÜ aktsionäride kohta esitatud dokumentide nõuetele.

Riigikontroll selgitab antud küsimust läbiviidava kontrollimisega seoses ning juhul, kui tuvastatakse kõrvalekaldeid õigusaktidest, leiavad need kajastamist kontrollimise kohta koostatavas peakontrolöri otsuses.

Lugupidamisega

Juhan Parts
Riigikontrolör

 

[1] Erastamislepingus on säte, mis piirab riigi koguvastutuse erastamislepingu ja aktsionäride lepinguga võetud kohustuste eest BRS-i poolt aktsiate eest tasumisele kuuluva ostuhinnaga (so 1 000000000 EEK).

  • Postitatud: 30.05.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 6.01.2015 20:58
  • Viimane ülevaatus: 6.01.2015 20:58

Veel uudiseid