Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikmete arupärimisele Ringhäälingunõukogu ja avalik-õigusliku ETV tegevjuhtide ümber kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 6.03.2000 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 6. märtsi 2000. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Mul on heameel vastata 12 Riigikogu liikme arupärimisele, mis käsitleb Eesti Televisiooniga seonduvat. Ma peaksin paluma lisaaega, et anda parlamendile hädavajalik ülevaade ühest avalik-õiguslikust juriidilisest isikust, ning ma loodan, et kui mul tekib see vajadus, siis eesistuja mulle seda võimaldab.

Esimees

Kodukorraseadus seda ei võimalda.

Juhan Parts

Peaksin seda tegema, sest täna puudub parlamendil igasugune legaalne protseduur pärida aru ühe avaliku funktsiooni täitmise kohta, pärida aru neilt, kes kannavad selle eest vastutust, muidugi, kui nad üldse kannavad.

Piirdun lühikese kirjelduse ning vastustega neljale konkreetsele küsimusele, toetun siinjuures Riigikontrolli 1998. aasta lõpus läbiviidud ETV kontrollimisele, ETV ja ringhäälingunõukogu poolt Riigikontrollile esitatud dokumentidele. Vahemärkusena ütlen, et nende dokumentide saamisega ei ole olnud kordagi probleemi.

Oma arvamustele olen kinnitust leidnud ka audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers 2000. veebruaris koostatud aruandest ETV tegevuse kohta. Me kõik teame, et ETV-ga on midagi tõsist lahti. Küsigem: mis on selle põhjus? On see konkreetsete isikute probleem, avalik-õiguslike juriidiliste isikute olemuslik probleem või hoopiski veel midagi üldisemat?

Ma arvan, et põhjus on osa kõigest sellest, kuid tahaksin sissejuhatuseks meenutada oma esinemist siinsamas kuus kuud tagasi. Siis oli põhisõnum adekvaatsete juhtimisaruandluse ja kontrollimehhanismide ülesehitamise vajadusest avalikus sektoris.

Just selle ebarahuldav tase, lootmine seaduse paratamatule rakendumisele, asjaolule, et küll tuleb raha juurde ja asjad kuidagi ikka lahenevad. Ainuüksi legaalne lähenemine ei vii olukorra paranemisele, põhjused on paljus kompetentsuses. ETV-ga toimunu peaks olema hoiatuseks.

Kuid nüüd konkreetselt.
Daamid ja härrad!

Mul ei ole sugugi meeldiv teile teatada, et Eesti Televisiooni finantsolukord on täna äärmiselt kriitiline. Ja nimelt, Eesti Televisiooni omakapital on 1999. aasta esialgse bilansi seisukohalt negatiivne, miinus 7,4 miljonit krooni. Võetud kohustusi on 72 miljonit krooni rohkem kui käibevara. Seejuures on lühiajalisi kohustusi, mis kuuluvad tasumisele sellel aastal, 43,7 miljonit. Käibevarast on likviidne üksnes 6,5 miljonit ehk 2,9%.

Käesoleva aasta kahe kuuga on kulutatud 28% riigieelarves ettenähtud toetusest. Laenukoormus ja kapitali rendikoormus ületavad seaduses ettenähtud lae juba praegu. Kahjum eelnevatel aastatel on kasvanud geomeetriliselt. 1997. aasta lõpuks oli eelmiste aastate kahjum 2,4 miljonit krooni, 1998. aasta kahjum 9,6 miljonit ja 1999. aasta auditeerimata kahjum on 40,7 miljonit.

Täpsuse huvides lisan, et audiitorite hinnangul on 1998. aasta kahjum 8 miljonit krooni suurem ja 1999. aasta oma vastavalt väiksem. Reklaamitulusid - teine põhiline tulude liik - laekus 1999. aastal kolm korda vähem kavandatust. Puudub alus suureks optimismiks, et reklaamitulud plahvatuslikult kasvaks sellel aastal. 2000. aasta eelarve on seni kinnitamata. Kriisikavaga - kui selline on olemas - pole minul õnnestunud tutvuda.

Kujunenud olukorra olulisemateks põhjusteks pean üksteise otsa tehtud raskeid juhtimisvigu, selgete ja adekvaatsete strateegilise ja finantsjuhtimise põhimõtete rakendamata jätmist, sisekontrolli mehhanismide ebapiisavust, programmi tootmist reaalseid laekumistulusid arvestamata.

1999. aasta säästueelarve, millega vähendati riigieelarves ETV-le eraldatavat toetust 3,9 miljoni krooni võrra, ei olnud seejuures määravaks põhjuseks. Julgen arvata, et tänane olukord pandi idanema 1997. aasta lõpus sõlmitud reklaami edastamisest loobumise lepinguga. Riigikontrolli peakontrolöri 1999. aasta jaanuaris vastuvõetud otsuses märgiti, et see leping jättis 1998. aastal laekumata 20 miljonit ja 1999. aastal 18 miljonit krooni võimalikke reklaamitulusid, rääkimata reklaamituru kaotusest.

Meie seisukohta kinnitasid äsja ka PriceWaterhouseCoopersi audiitorid. Vaid ringhäälingunõukogu leidis tollel ajal, et "selline nõukogudeaegsest baasist lähtuv planeerimisvõtete kasutamine pole turu oludes kõlblik". Muidugi ei vastutanud selle lepingu sõlmimise eest keegi. Olukorda oleks saanud leevendada 1999. aasta suvel. Riik võttis vastu säästueelarve, selge oli, et ringhäälingunõukogu poolt kinnitatud ETV eelarve ei olnud tegelikult tuludega kaetud. Nagu ütlesin, Riigikogu poolt vähendatud toetussumma ei olnud siinjuures kaalukas summa.

Nüüd oleks pidanud radikaalselt vähendama programmi, kokku tõmbama kulusid, aga ei. Selle asemel ringhäälingunõukogu otsustas ja peadirektor Toomas Lepp võttis käibevahendite katteks Hansapangalt viieks aastaks 20 miljonit krooni laenu. Sisuliselt rikuti selle lepinguga ringhäälinguseaduse § 33, kuid veelgi drastilisem on selle laenu tagatis. See laen on tagatud tulevikus riigieelarvest eraldatavate vahenditega.

Muidugi ei saa sellist pandi eset olla ning rikutud on sellega krediidiasutuste seadust, kuid pretsedent, kus avalik-õiguslik isik pandib tulevikus laekuvat maksumaksjate raha, on loodud. Ringhäälinguseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on ringhäälingunõukogu ainupädevuses ETV tegevuse põhisuundade kinnitamine ja nende täitmise järelevalve, samuti eelarve kinnitamine ja selle täitmise jälgimine.

Nõukogu on 1998. aastal kinnitanud dokumendi pealkirja all "ETV arenguprintsiibid 1999-2001". See ringhäälinguseaduse punkt nõuab tegelikult strateegilist plaani, eesmärkide sidumist kulutustega ja võimalike tuludega. Kahjuks on see plaan või see dokument ebaselge, eriti oma eesmärkide ja sihtide poolest. Printsiipides puudub rahaline arvestus ettenähtu rakendamiseks. Hoolimata ETV raskest finantsseisust, ei ole printsiipe seni muudetud ning neis toodud ebareaalset programmimahtu vähendatud.

Finantsjuhtimine.
Ringhäälinguseaduse kohaselt koostatakse ETV kõigi tulude ja kulude kohta eelarve, mis peab igal aastal olema tasakaalus. ETV ja ringhäälingunõukogu ei ole taganud selle järgimist. Juba 1998. aasta eelarve tuludes nähti ette ilma katteta laekumisi 6,3 miljonit krooni, mis võimaldas teha ülemääraseid kulusid. Sellele juhiti tähelepanu Riigikontrolli kontrollimaterjalides ning 1999. aasta jaanuari peakontrolöri otsuses. 1999. aasta eelarve koostamisel kavandati tulud põhjendamatult suurena.

Aasta jooksul täpsustas ringhäälingunõukogu kolmel korral ETV eelarvet, kuid hoolimata tulude suurest alalaekumisest - eelkõige reklaamitulude osas - vähendati kulusid minimaalselt. Kulude kavandatud taseme säilitamiseks võttis ETV ringhäälingunõukogu loal Hansapangast 20 miljonit krooni laenu. Nõrga finantsjuhtimise tulemuseks oli, et 1999. aastal laekus esialgsetel andmetel tulusid 31,7 miljonit krooni vähem kui kavandatud, sedavõrd täpne oli siis "planeerimine". Kulud olid eelarves ettenähtust 6 miljoni krooni võrra suuremad.

Olukord sisekontrolli alal.
Sisekontroll ei ole sugugi ainult üks kontrolör, see on juhtkonna kavandatud ja rakendatud süsteemne abinõude kompleks juhtimises, töökorralduses ja funktsioonide täitmisel, mis loob küllaldase kindlustunde, et eesmärgid saavutatakse. Eespool rääkisin tõsistest puudustest ETV juhtimises.

ETV senises tegevuses esinenud puuduste olulisemateks põhjusteks võib pidada täpselt määratlemata ülesandeid, vastutust ja volitusi eri juhtimistasanditel. Riigikontrolli eelmine kontrollimine juhtis tähelepanu ETV struktuuri korrastamatusele. Nõuetekohane sisekontroll oleks ära hoidnud asjaolu, et ETV kulutas 1999. aastal üle 5 miljoni krooni rohkem, kui isegi paberil olev eelarve ette nägi, rääkimata tegelikkusest.

Samuti oleks rutiinsed protseduurid pidanud tagama ringhäälingunõukogu informeerituse asjade tegelikust olukorrast. Ringhäälingunõukogul jäi puudu julgusest vähendada õigeaegselt kulusid, kuid ka juhtide kompetents on üks sisekontrolli põhimõtteid. Paratamatult tekib küsimus vastutusest. Ringhäälingunõukogu on tegelnud korduvalt peadirektori karistamise küsimusega ja töövaidluskomisjon vaidluste lahendamisega.

Minu jaoks on muidugi sellise vaidluse ese arusaamatu ja loodetavasti lõpetab võlaõigusseaduse vastuvõtmine olukorra, kus sellistele juhtidele laieneb vananenud tööõiguslik kaitse. Isiklikult olen arvamusel, et hoolimata seadussätetest, otsitud argumentidest, peab tippjuht kandma vastutust toimunu eest ja kahtlemata on Eesti Televisioonile kui organisatsioonile ja väärtustele tekitatud korvamatut ning rahas hindamatut kahju.

Mis puudutab ringhäälingunõukogu ja tema liikmete vastutust, siis laskumata tsiviilõiguslikesse keerdkäikudesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja ringhäälinguseaduse vahel ning arvestades ringhäälinguseaduses ettenähtud ülesannete mittekohast täitmist ning ETV-s kujunenud olukorda, pean õigeks ringhäälingunõukogu liikmete viivitamatut tagasiastumist. Juhtimisvõimelise ja kompetentse nõukogu moodustamine on Riigikogu esmane ülesanne. Seda tuleks teha juba homme.

Selliste kriiside sisulist lahendamist on raske loota altpoolt. Seega arvan, et esimene samm peab tulema Riigikogust.

Nüüd vastused konkreetsetele küsimustele.

Esimene küsimus. "Kas Te olete ajakirjanduses ilmunud informatsiooni alusel kasutanud Riigikontrolli seaduse § 25 lõigetes 1 ja 2 antud õigusi?"

Riigikontroll on analüüsinud ETV kohta ajakirjanduses ilmunud informatsiooni, tutvunud ETV aastaaruannete, audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers aruandega.

Nimetatud audiitorfirma auditeerib praegu 1999. aasta aruannet. Lepingu kohaselt valmib audiitori järeldus-otsus märtsikuu lõpuks. Seejärel teeb Riigikontroll otsuse täiendava kontrollimise vajaduse kohta.

Teine küsimus. "Kas ringhäälingunõukogu on Teie poole pöördunud ettepanekuga kontrollida ETV-poolseid väidetavaid riigile kahju tekitamise juhtumeid?

Kui on, siis palun tutvustage kontrolli tulemusi või vahetulemusi." Ringhäälingunõukogu ei ole Riigikontrolli poole pöördunud ettepanekuga kontrollida ETV väidetavaid kahju tekitamise juhtumeid. Minu poole pöördus nõukogu liige härra Herkel, kellega arutasime ETV ning audiitorkontrolli tellimisega seonduvat. Pärast käesoleva arupärimise esitamist minule oleme põhjalikumalt tegelnud vastavate materjalide analüüsiga, mille sisu ja seisukohti ma tutvustasin eespool.

Kolmas küsimus. "Kui vastavad tõele ringhäälingunõukogu süüdistused, siis kuidas on Riigikontroll täitnud Riigikontrolli seaduse § 31?"

Riigikontrolli seaduse § 31 käsitleb kontrolli tulemuste realiseerimist. Selles küsimuses on mingi loogiline vastuolu. Nagu eespool ütlesin, kontrollis Riigikontroll ETV tegevust viimati 1998. aasta lõpus. Kontrollimise materjalide kohta võeti 1999. aasta jaanuaris vastu otsus. Ja keskseks probleemiks tol ajal oli finantsjuhtimise ebarahuldav tase.

Kontrollimaterjalid saadeti koos ettepanekutega ringhäälingunõukogule, kultuuriministrile, samuti Riigikogu kultuurikomisjonile ning Rahandusministeeriumile. 1999. aastal ei ole me ETV-d kontrollinud.

Neljas küsimus. "Kui suureks hindate ringhäälingunõukogu poolt ETV peadirektori ebaseadusliku vallandamisega riigile tekitatud kahju?"

Võtmata siinkohal seisukohta nende vallandamiste ebaseaduslikkusest või seaduslikkusest, ei ole kulude täpset suurust võimalik öelda, sest vaidlused ei ole ju veel lõppenud. Küll võin öelda, et praeguseks on see toonud kaasa reaalseid rahalisi kohustusi 130 000 krooni ulatuses, peamiselt töötasu- ja õigusabikulud.

Vaidluste jätkumine toob kaasa täiendavaid kulusid. Kokkuvõtteks. Selleks et Eesti Televisioon saaks jätkata, tuleks, esiteks, taastada tema juhtimisvõime. Minu arvates tuleks selleks ilma seaduseparandust ära ootamata ametisse nimetada juhtimisvõimeline nõukogu. Teiseks, teha selge otsustus ringhäälingu pikaajalise finantseerimise kohta ning töötada välja vastav tegevusstrateegia.

Alles siis, kui need otsustused on tehtud ning dokumendid olemas, oleks riigil võimalik otsustada täiendavate ressursside eraldamise võimalus. Kuid kahtlemata ETV vajab neid.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Arupärija Olev Raju, palun esimene küsimus!

Olev Raju

Aitäh, härra riigikontrolör, sisuka vastuse eest! Mul oleks kaks küsimust, mis vastamise korral annaksid täpsema pildi. Esimene küsimus oleks selline: kas ringhäälingunõukogu on kõik Eesti Televisiooni eelarved läbi vaadanud, nii plaanid kui ka tulemused, ja need kinnitanud?

Juhan Parts

Ringhäälingunõukogu on kinnitanud kõik eelarved, kuid ta ei ole kinnitanud 2000. aasta eelarvet. Minu andmetel - need pärinevad suulisest vestlusest - on ringhäälingunõukogu kinnitanud 2000. aasta esimese kvartali eelarve ja seda eelmisel reedel. Mingisugust aruandlust või muude plaanide kinnitamist ringhäälingunõukogu poolt ma ei tea, kuid see ei tähenda, et seda ei pruukinud olla.

Esimees

Tänan! Olev Raju, teine küsimus.

Olev Raju

Teine küsimus puudutab ühte juriidilist hinnangut, mida ma vastusest selgelt ei kuulnud. On suur vaidlus selle üle, kas ringhäälingunõukogu üldse omab õigust vallandada Eesti Televisiooni peadirektorit. Milline oleks Riigikontrolli seisukoht selles vaidluses?

Juhan Parts

Ma arvan, et kahtlemata omab. Ei saa korraldada ühegi organisatsiooni juhtimist ning kanda juhtimisvastutust, kui ei ole võimalik tippjuhti vabastada, kui ta on kaotanud usalduse. Kuid see vastus ei saa asendada võimalikke formaaljuriidilisi keerdkäike ja muid taolisi vaidlusi.

Esimees

Tänan! Kolleeg Georg Pelisaar.

Georg Pelisaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Mul oli ka heameel kuulata teie sisukat vastust ja ometi mulle tundub, et oma viimases vastuses te siiski eksisite, öeldes, et ringhäälingunõukogul on õigus vabastada ametist ebapädevat juhti, sest kehtiva ringhäälinguseaduse § 31 lõige 6 ütleb selgelt, et Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio peadirektoreid saab vabastada ainult süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

Teatavasti taolist otsust ei ole. Ja nagu te ise väitsite, on tegelikult kõik otsused, mis on tehtud finantsvallas, ringhäälingunõukogu poolt ka kinnituse leidnud. Öelge, palun, kas ka ringhäälingunõukogu võiks kanda materiaalset vastutust tekitatud kahju eest?

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et küsimus puudutas mitte enam seda esimest poolt, vaid teist poolt ehk teisisõnu, kas ka ringhäälingunõukogul on mingisugune varaline vastutus. Ma arvan - nagu ma oma ettekandes ütlesin -, et me võime sattuda õiguslikesse keerdkäikudesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid paragrahve silmas pidades. Kindlasti on väga palju juriste, kes arvavad, et ei ole võimalik varalist vastutust kanda, kuid minu sügav veendumus on, et olemuslikult selline kogu, kes on pädev langetama juhtimisotsuseid, peab kandma selle eest varalist vastutust.

Vastasel juhul on see olukord, ma ütleksin, täiesti ebanormaalne ühele demokraatlikule ühiskonnale. Kuid see on seisukoht, mida tänane formaaljuriidiline argumentatsioon ei pruugi kinnitada, kuid minu arvates parlamendil on sellisel juhul võimalik siin õige lahend tekitada. Aitäh!

Esimees

Tänan! Kolleeg Arvo Jaakson.

Arvo Jaakson

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Parts! Mul on küsimus. Kui ringhäälingunõukogu kinnitab kogu selle tegevuse ja eelarve, siis on ta ju täielikult vastutav selle tegevuse ja finantsmajanduse eest.

Nüüd te ütlete, et nõukogu tuleks kiirelt tagasi kutsuda ja nimetada uus, enne kui mingeid seaduseparandusi teha. Kui me kutsume selle nõukogu tagasi, öelge, kas neile mingisugust vastutust ei jää siis selle eest, mis on tekitatud ETV-s?

Juhan Parts

Aitäh küsimuse eest! Ma heameelega vastaks, kuid minu arvates küsimus kattus eelneva küsimusega, nii et mul ei ole midagi uut lisada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Aimar Altosaar.

Aimar Altosaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Endine või väidetavalt endine ETV peadirektor Toomas Lepp on koos oma kaitsjatega korduvalt väitnud, et ringhäälingunõukogu on kinnitanud ETV arengukava, mis käsitles ETV programmi aastate lõikes. Eelarve tasakaalust väljaviimist on põhjendatud vajadusega täita ringhäälingunõukogu otsusega kinnitatud arengukava.

Aga kumb siis nüüd ikkagi on ülimuslik peadirektori jaoks, kas ETV arengukava või ringhäälinguseadus, mis näeb ette, et ETV tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, mida te ka oma ettekandes väitsite?

Kas Toomas Lepp peadirektorina ei jätnud midagi olulist tegemata, kui ta õigeaegselt ei informeerinud ringhäälingunõukogu tulude alalaekumisest ning vajadusest teha eelarves muudatusi ja programmi mahtu muuta?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma ei julgeks öelda, et ETV-l ei ole arengukava tänase päeva seisuga. On olemas üks dokument, milles on vastavad prioriteedid. Ma usun, et ma ei ole väga pädev praegu siin selgitama või selgust looma, kui parlamendiliikmeid huvitab, kes on nii-öelda halvem ja kes on rohkem süüdi või kes vähem.

Arvestades ETV praegust olukorda, vajaks ta minu arvates uusi juhte, kes oleks võimelised sellest juhtimiskriisist üle saama ja välja töötama pikaajalised lahendused. Nii et minu arvates see vaidlus ei ole väga positiivne, ta ei vii ka mitte kuhugi.

Ma ei ole väga pädev vastama - see ei ole ka selle arupärimise ettevalmistamise käigus meile eraldi huvi pakkunud -, kes mida kuidas esitas.

Kuid on täiesti selge, et puudusid rutiinsed protseduurid, kuidas ringhäälingunõukogu juhib ETV-d, kuidas ta täidab oma funktsioone. Selles osas oleks ringhäälingunõukogu pidanud kindlasti astuma asjakohaseid samme. Kuid iialgi ei saa vabastada vastutusest peadirektorit, kui ta näeb, et tal ei õnnestu neid täita.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Kas ma sain õigesti aru, et oma vastuses väitsite kahetsusega, et suurt kahju tekitati reklaamituludest loobumise kaudu, jutt oli vist 20-30 miljonist. Seetõttu ma küsin teilt üle, kas riigikontrolör on seisukohal, et avalik-õiguslik Eesti Televisioon peaks tulu hankima reklaamist?

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei ole väga pädev vastama sellele küsimusele, kas avalik-õiguslik televisioon peaks hankima tulusid reklaamist. Küll aga - mis puudutab teie küsimuse sissejuhatuses toodud fakti või väidet - on ta siiamaani seda teinud.

Reklaamitulu on kuni 1997. aastani olnud olulises osas ETV eelarvetulude katteallikas. 1999. aasta alguses asus Riigikontroll seisukohale, et otsustus reklaamist äkki loobuda, küll kõlavate argumentidega, ei ole õige. Arvestuslikult see kahjum ongi see puudujääk, mis täna ETV-d vaevab.

Esimees

Tänan! Kolleeg Georg Pelisaar, teine küsimus.

Georg Pelisaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Minu arvates te viitasite õieti, et tegelikult 1997. aastal tehtud reklaamist loobumise otsus, mis oli poliitilist laadi otsus avalik-õigusliku televisiooni jaoks, oli üks peamisi põhjusi kogu selles kriisis. Te olete 1999. aasta algul oma kontrolli tulemused edastanud, nagu te väitsite, ringhäälingunõukogule, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja kellele kõik veel. Sisuliselt olid need organid pädevad vastu võtma otsuseid, mis oleks minu arvates sellel hetkel suutnud veel midagi päästa.

Reklaami tagasitoomine 1999. aastal, kus tegelikult oli juba reklaamituru kitsasseis, ei oleks mingil juhul saanud Eesti Televisiooni päästa. Siit tulenevalt küsimus: kas Vabariigi Valitsus oleks saanud ja pidanud eelmisel aastal vastu võtma radikaalsema otsuse, et vältida Eesti Televisiooni veel suuremasse kahjumisse jõudmist? Sisuliselt omakapitali puuduse näol on Eesti Televisioon praegu jõudnud selle seisuni, et ta ei oleks ka mahamüümisel enam oma tegelikku hinda väärt.

Juhan Parts

Saan ma õigesti aru, et küsimus oli, kas Vabariigi Valitsus oleks pidanud midagi ette võtma? Ma ei julge sellele küsimusele vastata ei jaatavalt ega eitavalt sellepärast, et minu arvates üks põhilisemaid probleemi allikaid on ka see, et ei ole väga selge, kes üldse vastutab sellise avalik-õigusliku juriidilise isiku eest parlamendi ees. Teil ei ole tõenäoliselt kellegi käest rohkem võimalik küsida neid küsimusi.

Ma arvan, et see on samuti üks ebanormaalne olukord, kus ETV-l puudub n-ö selge ahel parlamenti.

Esimees

Tänan! Kolleeg Aimar Altosaar, teine küsimus.

Aimar Altosaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör!

Teatavasti on ringhäälingunõukogu juhtida kaks avalik-õiguslikku meediakanalit, peale ETV ka Eesti Raadio. Kui ETV kohta on viimase poole aasta jooksul kuulda olnud väga palju negatiivset informatsiooni, eriti ringhäälingunõukogu võime kohta seda juhtida, siis Eesti Raadio kohta midagi sellist ei ole.

Kuigi ka seal on kärbitud eelarvet, ka seal on kindlasti nagu igas organisatsioonis alati probleeme finantsidega, kuid Eesti Raadios on alati välja tuldud. Millega te seda fenomeni seletate, et ühe meediakanaliga on nii palju jändamist, aga teine kuidagi saab oma asjadega hakkama?

Juhan Parts

Hea küsimus. Ma tänan selle eest! Aga ma ei oska seda fenomeni kuidagi seletada. Eesti Raadio edu vajaks eraldi vaatlust ja kui on tõesti tegemist eduka organisatsiooniga, milles mul pole mitte mingit põhjust kahelda, siis tuleks neid kogemusi jagada ka teistele.

Esimees

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Anti Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud esineja! Ma ei söanda kaasa rääkida majandusküsimuses, küll aga tundub hirmus olevat, et sellisest humanitaarhariduslikust seltskonnast koosnev nõukogu juhib miljoneid kroone maksvat ettevõtet.

Aga minu küsimus oleks selle kandi pealt. Nüüd, kui see asi on skandaaliks paisumas, selgub, et üks nõukogu liige, andekas kirjanik, on saanud sealt võrdlemisi soliidse honorari.

Kas selline huvide lõikumine järsku ei ole ka mingi huvide konflikt, et kui niimoodi, siis niimoodi. Teisisõnu, kui me räägime sageli korruptsioonist, kas sellel asjaolul ei ole ka korruptsiooni maiku, kuivõrd tänini pole keegi seda "Tõde ja õigust" Eestis isegi näinud?

Juhan Parts

Ma tänan! Ma tahaksin jääda väga korrektseks.

Ja kuna me ei ole selle küsimusega kuidagiviisi tegelnud, siis ma usun, te ei solvu, et ma ei saa seda kommenteerida.

Esimees

Tänan! Kolleeg Koit Pikaro.

Koit Pikaro

Tänan, härra esimees! Austatud riigikontrolör! Andsite õiglase hinnangu ringhäälingunõukogu tegevusele ja kutsusite neid üles homme tagasi astuma. Ma väga sügavalt loodan, et nad seda homme teevad.

Minu küsimus on lihtsam. Millest teie arvates on tulenenud selle nõukogu nõrk tegevus? Kas tegemist on poliitilise tahte puudumisega, vähese kompetentsusega? Sest seadusandlik baas on olnud ilmselt piisav, kui te arvate, et enne uue seaduse vastuvõtmist saaks juba uus nõukogu tööle hakata.

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Ma siiski kasutaksin veel kord võimalust - soovimata ühelegi konkreetsele isikule anda hinnangut, kas ta on kompetentne või ebakompetentne - ja ma rõhutaksin seda, et minu arvates me peaksime märksa rohkem ja professionaalsemalt tegelema üldse juhtimise ja kontrollimehhanismidega avalikus sektoris. Ma arvan, et tegelikult sellise traditsiooni või kultuuri puudulikkus on siin peapõhjus. Nii et ma tahtsin öelda, et me ei ole tegelikult üldsegi kindlustatud selle vastu, et varsti ei juhtu kuskil mujal midagi taolist.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Küsimus on nähtavasti võrdlemisi põnev. Ringhäälinguseaduse järgi algatab nõukogu ametisse nimetamise kultuurikomisjon ja Riigikogu ajab selle asja siin ruumis enamasti ära.

Samal ajal on avalik-õiguslik televisioon Kultuuriministeeriumi valitsemisalas või vähemasti ministeeriumi rea peal finantseeritud. Ja riigikontrolöril on kohustus neid instantse kontrollida.

Kas me võime sellest asjast järeldada, et ka seaduse alusel on tegemist kollektiivse vastutamatusega, kusjuures üheks vastutustundetuks pooleks on Kultuuriministeerium, teiseks pooleks Riigikontroll ja kolmandaks pooleks see saal, kes on pannud paika kehva nõukogu?

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Kuidas ma nüüd teie küsimust tagasi peegeldaksin? Ma ei saa kuidagi öelda, et Kultuuriministeerium oleks selle eest praegu vastutav. Neil ei ole mingisuguseid otseseid võimalusi, nad võivad ainult valitsuse kaudu esitada seaduseparandusi.

Mis puudutab Riigikontrolli, siis kontrollimine või auditeerimine ei saa kunagi asendada juhi tegevust, mitte kunagi. Meie viimane kontrollimine, mis lõppes 1999. aastal, oleks võib-olla pidanud olema märksa mõjusam ringhäälingunõukogule ja ka peadirektorile. Seda tuleb möönda.

Ja mis puudutab seda lahendust, siis ma ei taha niisugust seisukohta võtta, et ringhäälingunõukogu peaks tagasi astuma lihtsalt sellepärast, et see oleks väga efektne või midagi taolist. Minu arust sellel juhtimisorganil, kes on oma tööd teinud juba mitu aastat, on väga raske sellisest kriisist väljuda. See on ju suhteliselt praktiline: kui on kriis tekkinud, siis lihtsam on tulla uutel inimestel.

Tuleb püüda leida pikaajalisi lahendusi. Ja see tähelepanujuhtimine, et küsimus on Riigikogu käes - ei ole õige sellega oodata. Ja ei ole võib-olla väga põhjendatud loota lahendusi altpoolt. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Härra riigikontrolör, 20 minutit vastamise aega on täis. Järgnevalt on arupärijatel, kelle volitatud esindaja on loodetavasti Olev Raju, võimalus esineda viieminutilise kõnega puldist. Palun!

Olev Raju

Aitäh! Ma tahaksin kõigepealt härra riigikontrolöri tänada. Üle hulga aja oli võimalik saada ühele arupärimisele vastus sisuliselt.

Me tõepoolest püstitasime endale kaks eesmärki. Esiteks, saada selgust, kas mehhanismid, mis peaksid tagama kontrolli, mis peaksid tagama ringhäälingunõukogu töö, mis peaksid tagama riigi poolt eraldatava raha kasutamise, on konkreetsed või ei ole. Meie seisukoht oli arupärimise esitamisel, et nad ei ole kõige paremad, ja härra riigikontrolör andis täpselt sama hinnangu.

Me lootsime, kuigi me ei olnud selles kindlad, et me saame arve, andmeid, et me saame sisulise analüüsi ETV majanduslikule olukorrale. Me saime selle ja need arvud, mis siin välja toodi, on ausalt öeldes kurvemad, kui oli oodata. Ja siit me peame tegema kindlasti järelduse, et olukord on halvem, kui paistab.

Võib-olla ainuke küsimus, mis meil tuleb koos riigikontrolöriga tulevikus lahendada, on info liikumine: oleks hea, kui niisugune info jõuaks operatiivsemalt kõigi Riigikogu liikmeteni niisuguses vormis, et ta on otse laua peal, et temast mööda ei saaks vaadata, et temaga saaks tegelda.

Aga see ei ole praeguse päevakorrapunkti küsimus. Veel kord aitäh härra riigikontrolörile! Me peame arupärijate nimel konstateerima, et vähemalt üks institutsioon meil Eesti Vabariigis on hakanud tööle märksa paremini ja töötab hästi.

Nüüd konkreetselt olukorra juurde ja probleemide juurde, mis on meil jätkuvalt hinge peal. Nagu vastusest selgus, on kõik need rängad otsused - reklaamist loobumine, reklaami tagasitoomine, laenuvõtmine suures summas - mitte kellegi muu kui ringhäälingunõukogu otsused. Järelikult just tema eelkõige on selle eest vastutav.

Ma jagan härra riigikontrolöri poolt väljaöeldud seisukohta - see on minu isiklik arvamus, ma ei ole seda teiste arupärijatega kooskõlastanud -, et reklaamist loobumine oli see moment, millest algas ETV võib-olla lõplik, aga igal juhul väga kiire allakäik. Miks ma seda väidan? Väidan seda, sest kui kerkis üles küsimus reklaami tagasiviimisest ETV-sse, siis erakanalite vastuseis oli ju väga tugev. Ka siis, kui me kohtusime siin parlamendis erakanalite esindajatega, olid nad üksmeelselt selle vastu.

Praegune olukord televisioonis meenutab ühte väga head ja tuntud ärastamise skeemi, millega on läinud ärastamisele tootmiskoondis Ookean ja mitmed teised väga suured ja tugevad ettevõtted, kus valede otsustega tekitati olukord, et riigil oli väga raske ettevõtet päästa, säilitada, erastada, ja ta läks võileivahinna eest kellelegi.

See, et kellelgi on huvi ETV kanali vastu, on ka ajakirjanduses olnud ja kerkib küsimus, kas mitte sealt ei tule otsida ühte põhjuste ringi.

Lõpuks tahaks siiski märkida veel ühte asja. Ilmselt tuleb väga tõsiselt tegelda ringhäälingunõukogu vastutusega. Siin väljaöeldud ebaseaduslike vallandamiste kahju on 103 miljonit, mis ilmselt tänase vallandamisega suureneb veel, sest kui on õige see info, mida uudisteagentuurid praegu edastavad, siis fakt on see, et ka see vallandamine on ebaseaduslik. Selle motivatsioon - kui see info, mis minuni praegu on jõudnud mitme kanali kaudu, on õige - on see, et audiitori arvamus on nii ja niisugune.

Seejuures ei antud Toomas Lepale võimalust audiitori arvamusega tutvuda ja oma seisukohta öelda, ta vallandati enne. See on kindlasti piisav argument, et ta järjekordselt ennistatakse tööle. Lõpuks tahaks selle vallandamise kohta kuulda härra riigikontrolöri arvamust, juhul kui momendil niisugune eksprompt arvamus on võimalik. Ja veel kord jääb üles küsimus, milline on ringhäälingunõukogu vastutus. See vastutuse küsimus on muutunud praegu põhiliseks küsimuseks. Ma ei taha vastata küsimusele, kas Toomas Lepp tegi vigu või mitte, aga fakt on see, et ringhäälingunõukogu tahab praegu vastutusest kõrvale hiilida ja teha Toomas Lepa ainuvastutajaks.

Esimees

Tänan, Olev Raju, aeg on täis.

Olev Raju

Lõpetan kohe. Fakt on, et härra riigikontrolöri arvamusest tuleb selgelt välja see, et põhivastutaja on ringhäälingunõukogu.

Esimees

Tänan! Lugupeetud kolleegid, arupärimise raames on võimalik avada läbirääkimised. Kolleeg Georg Pelisaar Keskerakonna volitatud esindajana.

Georg Pelisaar

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid!

On kurb, et me peame arutama täna siin saalis kõikide jaoks väga omase, riigiga väga tihedalt seotud ettevõtte vägagi kehva olukorda. Aga oleme jõudnud tõesti selle faktini, et ETV on Voitkade kõrval kindlasti üks nendest teemadest, mis väga tõsiselt päevakorda on kerkinud ja kerkib veel seoses tänase Toomas Lepa kolmanda vallandamise otsusega.

Tundub nii, et ringhäälingunõukogu, kes on ametisse valitud siinsamas saalis, on nüüd seadnud endale eesmärgiks tegelda ühe konkreetse inimese vallandamisega, mitte ETV sisuliste probleemidega. On teada, et ei ole tegemist ühe inimese totaalse ainujuhtimisega, ETV-s on olemas juhatus, kus on ka teised liikmed peale Toomas Lepa.

Milline on nende vastutuse osa ja kas ei peaks rääkima juhatuse vabastamisest, kui üldse rääkida vabastamisest? Praegu oleme jõudnud olukorda, kus - selleks et ETV saaks normaalselt tegutseda ja anda eetrisse neid saateid, mis täidavad avalik-õiguslikku funktsiooni - peaks sekkuma mitte ainult ringhäälingunõukogu, vaid ka valitsus.

On selge, et tehtud vigu tuleb tunnistada ja süüdlasi tuleb ka otsida. Aga mulle tundub, et see ei ole enam ringhäälingunõukogu probleem. See on juba kõrgemate instantside probleem, sealhulgas loomulikult ka Riigikontrolli oma.

Praegu tuleks väga tõsiselt mõelda, kuidas ikkagi säilitada Eesti Televisiooni programm, et me ei peaks kuulutama Eesti Televisiooni programmi päevas paaritunniseks või mõneks ajaks hoopis kinni panema, nii nagu meie naaberriikides on vahepeal juhtunud.

 Ja me peaksime kindlasti mõtlema ka sellele, miks ikkagi Eesti Televisioon hetkel müüb reklaami sellise hinnaga, sest varsti on KUKU raadio reklaami sekundi hind ja Eesti Televisiooni reklaami sekundi hind samal tasemel.

Miks me oleme selleni jõudnud? Ja miks ei ole ringhäälingunõukogu ja Eesti Televisiooni praegune juhtkond vastu võtnud kindlaid otsuseid? Me oleme hakanud Riigikogus lappima olemasolevat ringhäälinguseadust. See on loomulikult tegevus, millest võib tõusta tulu, aga see on kahtlemata aeglane tegevus, mille tulemusena ei pruugi Eesti Televisioon sugugi mitte madalseisust välja tulla.

Tõstatati ka küsimus, kuidas Eesti Raadio on eelarvesummadega välja tulnud. Teades, milline on kulude pool televisioonis ja milline on kulude pool raadios, ja teades, kuidas asuti koondama mõni aeg tagasi Eesti Raadios töötajaid ja kuidas asuti koondama töötajaid ja ka tehnikat Eesti Televisioonis, siis selles on olemas päris suur vahe.

Väidan, et Eesti Televisiooni ei saa nõnda lihtsalt koomale tõmmata kui Eesti Raadiot. Need on eraldi spetsiifilised organid. Tahaksin vaid toonitada tänasel päeval veel seda, et vastutuse kõrval, mida kannab ka Riigikogu, peab Riigikogu tunnetama, et edaspidi tuleks taoliste olukordade vältimiseks tingimata püüda poliitilise konsensuse poole ja selle poole, et nii opositsioon kui ka koalitsioon edaspidi ringhäälingunõukogus ühtlaselt vastutaks. Ringhäälinguseaduse muutmise asemel tuleks kindlasti mõelda uue ringhäälinguseaduse peale. Aitäh!

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Aimar Altosaar Isamaaliidu fraktsiooni volitatud esindajana.

Aimar Altosaar

Lugupeetud esimees! Kallid kolleegid! Tahaksin jätkata sealt, kus eelkõneleja härra Georg Pelisaar just lõpetas.

Tõepoolest, see on Riigikogus nii koalitsiooni kui opositsiooni ühine mure, kuidas ringhäälinguseadus edasi toimib ja kuidas meil ETV pilt nähtavaks kujuneb. Seetõttu on loodetavasti juba homme Riigikogu ees ringhäälinguseaduse muutmise seadus, mis peaks küll andma võimaluse kiiresti muuta ringhäälingunõukogu koosseisu ja vastavalt sellele ka kiiresti kriisist välja tulla.

Kuid mina tahaksin tähelepanu juhtida härra riigikontrolöri vastuse sellele aspektile, mis eelkõnelejate poolt jäeti nagu tähele panemata. Jah, ringhäälingunõukogu on vastutav kõigi nende asjade eest. Kui suurel määral vastutav, see selgub muidugi täpsemal uurimisel, mis alusel nad üldse sinna nõukogusse said ja kuidas nende vastutus vastavalt nõukogus osalemise lepingule määratleti.

Kuid seal on veel üks pool, mis on puhtalt juhtimisalane. Nende vastutus sai ikkagi teostuda tegevdirektori ja juhatuse tegevuse kaudu. Kui selgus, et nad ei suudagi vastutada, kui tegevdirektor ei sammu teistega ühte sammu, kui tegevdirektor varjab informatsiooni, siis pidi olema võimalus kõrgemal juhtival esindusel, nagu ringhäälingunõukogu on, vastavalt reageerida.

Ja nad reageerisid, ringhäälingunõukogu püüdis vabastada tegevdirektorit ametikohustuste täitmisest, et sinna saaks inimese, kellega koos saaks vastutada, kes ka tõesti ringhäälingunõukogu tegevusele adekvaatselt reageeriks. Kuid nagu me näeme, on see osutunud üsnagi keeruliseks.

Just igasuguste seadusandlike nõksude ärakasutamise tõttu on tekkinud selline olukord, kus just kui vabastatud Toomas Lepp just kui tegutseks edasi ja teda just kui pidevalt vabastatakse, ja kõik selle nimel, et tõepoolest praegune tegevjuhtkond saaks midagigi teha, saaks kuidagi päästa ETV programmi.

Minu arvates tegutsetakse praegu selle nimel väga pingsalt ja ma seda süüd ringhäälingunõukogule ega ka praegusele juhatusele - ma pean silmas tegevjuhatust - küll ei paneks. Nad püüavad olukorrast välja tulla.

Aga kas selle tunneli lõpus on valgus, kas me suudame sealt välja tulla, see sõltub sellest, kuivõrd kiiresti õnnestub meil menetleda ringhäälinguseaduse muutmise seadust. Aitäh!

Esimees

Tänan, Aimar Altosaar! Rohkem sooviavaldusi ei ole. Kas võime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.

Hääletustulemused Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Läbirääkimised on lõpetatud.

On lõppsõnavõimalus. Härra riigikontrolör?

Arupärijad?

Olev Raju, palun, kõne puldist.

Olev Raju

Lugupeetud Riigikogu! Teie lahkel loal kaks märkust lõppsõnana. Esiteks, veel kord tahaksin tänada härra riigikontrolöri, sest tõesti ei mäleta, millal me viimast korda saime oma arupärimisele nii sisulise vastuse nagu seekord.

Teiseks. Teeksin veel arupärijate poolt ühe märkuse. Ilmselt ei saa me nõus olla härra Altosaare väitega, et nüüd juhtkond tegutseb ja nüüd tehakse asjad korda, et Lepp kogu aeg segas. Lepp on sisuliselt juba kolm kuud mängust väljas ega otsusta midagi. Aga tõmblemine ETV ümber jätkub.

Kas või koondamistega, sest niipalju kui ametiühingud on meile informatsiooni edastanud, kõik need koondamisteated ei vasta seadusele. Järelikult, seal ei liigu asjad edasi. Ei saa võtta praeguselt tegevjuhtkonnalt vastutust ära, ka nemad vastutavad.

Tänan!

Esimees

Tänan! Seega on 12 Riigikogu liikme poolt esitatud arupärimise käsitlemine lõpetatud.

  • Postitatud: 6.03.2000 0:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:44
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:44

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid