Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikmete Andres Variku ja Jaan Pööri arupärimisele Maksuameti tegevuse kohta AS-i Tallinna Meretehas pankrotimenetluses. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 15.01.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 15. jaanuari 2001. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud härra esimees! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Vastan esitatud kuuele küsimusele, mis puudutavad AS-i Tallinna Meretehas pankrotimenetluses sõlmitud kokkulepet Maksuameti ja Balti Laevaremonditehase vahel.

Ja nagu arupärija palus, loen ka küsimused ette.

"Esimene küsimus. Millised järeldused tegi Riigikontroll 26. jaanuaril 2000. aastal Maksuameti ja Balti Laevaremonditehase AS-i vahel sõlmitud kokkuleppe majandusliku põhjendatuse suhtes?"

Maksuameti nõude suurus Meretehase pankrotimenetluses oli ca 12 miljonit, täpsemalt oli nõue kokku 12 010 684 krooni, sellest põhivõlg 8,99 ja intressivõlg 3,013 miljonit. Samas oli Maksuameti nõue kohtus vaidlustatud.

Selline oli lühidalt Maksuameti ja Balti Laevaremonditehase AS-i vahelise kokkuleppe sõlmimisele eelnenud olukord. Alternatiiviks kokkuleppe sõlmimisel oleks olnud pankrotimenetluse jätkamine. Hinnangu kujundamiseks võrdlen neid kahte võimalust omavahel.

Esimene. Maksuameti ja Balti Laevaremonditehase AS-i vaheline kokkulepe näeb ette Meretehase maksuvõla ja selle enne pankroti väljakuulutamist arvestatud intresside tasumise kolme aasta ja nelja kuu jooksul alates pankrotimenetluse raugemisest.

Tasumata võlajäägilt intressi maksmist kokkulepe ette ei näe. Samas tuleb arvestada, et pankrotiseaduse kohaselt lõpetatakse pankroti korral intresside ja viiviste arvestamine. Seega ei oleks ka pankrotimenetluse jätkamise korral Maksuameti nõudel intressi arvestatud.

Teine. Nagu nimetatud, peab Balti Laevaremonditehase AS Meretehase maksuvõla tasuma igakuise veidi üle 300 000-kroonise maksuna kolme aasta ja nelja kuu jooksul. Praeguseks on Balti Laevaremonditehas tasunud veidi üle 900 000 krooni.

Riigikontroll on seisukohal, et ei ole võimalik täpselt hinnata, millal oleks Maksuameti nõue rahuldatud pankrotimenetluse jätkumise korral. Lisaks pankrotivara realiseerimiseks kuluvale ajale tuleb arvestada, et Maksuameti nõue oli kohtus vaidlustatud. Kohtuvaidlused nõude tunnustamise üle võivad praktikas kesta aastaid.
Seega ei ole kindel, et sel moel oleks nõude rahuldamine toimunud kiiremini.

Balti Laevaremonditehase AS-iga sõlmitud kokkulepe lõi eeldused Maksuameti nõude üle käivate kohtuvaidluste lõpetamiseks, mis leidis aset 24. aprillil 2000. aastal. Maksuamet ja Balti Laevaremonditehase kokkuleppe tagatisena on esitatud Hansapanga aastase kehtivusega garantii, mida Balti Laevaremonditehas on kohustatud pikendama.

Pankrotimenetluse jätkumise korral ei olnuks Maksuameti nõude suhtes mingeid täiendavaid tagatisi, kuigi tegu olnuks põhivõla osas eesõigusnõudega. Ja lisaks tuleb märkida, et kokkuleppe sõlmimisega ei lõppenud Maksuameti nõue Meretehase vastu, vaid toimub selle nõude täitmine kolmanda isiku poolt. Maksuamet on kokkuleppe sõlmimise juures arvestanud ka seda, milliseks kujuneksid maksu laekumised pankrotimenetluse jätkumise korral.
Praeguse lahenduse korral säilib Meretehase näol loodetavasti oluline tööandja, seega ka maksu maksja. Tehase vara müügi korral olnuks erinevaid kasutusotstarbeid ja maksude laekumine tulevikus võinuks olla väiksem. Nimetatud põhjustel on Riigikontroll seisukohal, et kokkulepe ei kahjustanud riigi huvisid.

Teine küsimus. "Kas Balti Laevaremonditehase poolt ülevõetud maksuvõla ajatamine neljale aastale ning seejuures intressidest loobumine on õiguspärane ning majanduslikult õigustatud?"

Maksuameti ja Balti Laevaremonditehase kokkuleppe õiguslikuks aluseks oli pankrotiseadus, mitte maksukorralduse seadus.

Selliseid kokkuleppeid reguleerib peamiselt üks pankrotiseaduse säte, § 93 lõige 3. Seega ei ole tegu maksuvõla ajatamisega maksukorralduse seaduse tähenduses, küll on maksuvõla ajatamine ja kõnealune tehing sarnased selles mõttes, et riik saab raha kätte mitte kohe, vaid kokkulepitud tähtajal. Maksuvõla ajatamise korral tuleb võlasummalt maksukorralduse seaduse kohaselt tasuda intressi, mille suurust võib Maksuamet kuni poole võrra alandada. Tingimusi, millest Maksuamet pankrotiseaduse § 93 lõikes 3 nimetatud kokkulepete sõlmimisel peaks lähtuma, seadusandja sätestanud ei ole. Seega ei ole ilmselt alust väita, et kõnealuse kokkuleppe täitmise tähtaeg või intresside puudumine oleks seadusega vastuolus. Tehingu majanduslikku õigustatust käsitlesin eelmisele küsimusele vastates.

Kolmas küsimus. "Kas Riigikontroll on nõus rahandusministri väitega, et maksuvõla ajatamisel ei olnudki Maksuametil õigust intresside nõudmisele?"

Eelnevalt ütlesin, et seadus ei reguleeri tingimusi, millest Maksuamet pankrotiseaduse § 93 lõike 3 alusel nimetatud kokkulepete sõlmimisel peaks lähtuma.

Seega ei olnud Maksuametil otsest kohustust, aga ka mitte keeldu intressi nõuda. Tegemist oli kahe poole, Maksuameti ja Laevaremonditehase kokkulepitud tingimustega. Ja ei ole teada, et juhul kui Maksuamet oleks intressi nõudnud, oleks kokkuleppele jõutud. Arvestada tuleb, et seadusest tulenevalt on võlausaldaja kohustatud kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma.

Neljas küsimus. "Kas Balti Laevaremonditehase AS-i poolt ülevõetud maksuvõlale AS-i Hansapank poolt antud pangagarantii üksnes 2000. aasta lõpuni oli piisav tagatis ning osaliselt tagatud võla osas kokkuleppe sõlmimine majanduslikult otstarbekas?"

Tagatise piisavus on hinnangu küsimus. Seadusest tulenevaid kriteeriume sellise hinnangu andmiseks ei ole. Kui võrrelda maksuvõla ajatamist reguleerivate sätetega, mis küll antud juhul kohaldamisele ei kuulu, siis maksuvõla ajatamise korral ei kohusta seadus maksuhaldurit tagatist nõudma. See on maksuhalduri õigus, mitte kohustus. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele lasub Balti Laevaremonditehasel kohustus igal aastal 30. novembriks esitada uus pangagarantii järgmise aasta kohta.

Juhul kui Balti Laevaremonditehas uut garantiid ei esita, on Maksuametil vastavalt kokkuleppele õigus nõuda kogu võlasumma garandilt ehk Hansapangalt. Seega riigil oleks isegi kasulik, kui Balti Laevaremonditehas ei esitaks uut garantiid, sest sel juhul saaks kogu võlasumma garandilt kätte enne algselt kokkulepitud tähtaega.

Me aktsepteerime käesoleval juhul Maksuameti poolt tagatisega seoses esitatud põhjendusi ning arvame, et Maksuametil ei olnud põhjust kahelda Laevaremonditehase ega Hansapanga maksevõimes.

Viies küsimus. "Kas Maksuameti nõustumisega pankrotimenetluse raugemisega on pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõlgnevused tagatud ja Maksuamet käitus pankrotimenetluse raugemist toetades majanduslikult otstarbekalt?"

Pankrotimenetluse ajal oli AS-il Tallinna Meretehas tekkinud maksuvõlgade suurus 17. oktoobri 2000. aasta seisuga 4 096 399 krooni, see summa sisaldab ka intresse.

Praeguseks hetkeks on Tallinna Meretehas pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõlast tasunud üle 1,6 miljoni, ülejäänud võlasumma tasumiseks on sõlmitud maksuvõla ajatamise graafik, mille täitmise tagab Balti Laevaremonditehas. Seega ei ole tõeks osutunud kartus, et pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõlgade tagasisaamiseks tuleks kohe algatada uus pankrotimenetlus.

Pankrotimenetluse raugemine on Riigikontrolli hinnangul lihtsustanud tasumata maksude kättesaamist ning olnud seniste andmete põhjal otsustades majanduslikult otstarbekas.

Kuues küsimus. "Kas ja milliseid riigi majanduslikke huve paremini arvestatavaid alternatiive olnuks Maksuametil Riigikontrolli hinnangul nimetatud kokkuleppele?"

Olles korduvalt pöördunud Maksuameti poole andmete ja selgituste saamiseks ning analüüsinud kogutud infot, nõustume Maksuameti seisukohaga, et sõlmitud kokkulepe oli kirjeldatud olukorras riigi majanduslikke huve arvestav.

Peamiseks alternatiiviks olnud pankrotimenetluse jätkamine, mis ei pruukinuks riigile kasulik olla. Põhjendused selle kohta esitasin esimesele küsimusele vastates.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Arupärijatel on küsimusi. Jaan Pöör, palun!

Jaan Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh vastuste eest!

Mul on küsimus sellesama Hansapanga garantii kohta. Uus aasta on alanud, 30. november oli juba üle kuu aja tagasi. Kas riigikontrolöril on andmeid, kas on esitatud Hansapanga garantii ka selle aasta kohta või mitte või on oodata uut maksude sissenõudmist või järjekordset pankrotti?

Juhan Parts

Aitäh! Minu andmetel on see garantii esitatud.

Esimees

Tänan! Arupärija Andres Varik, palun!

Andres Varik

Tänan, härra esimees! Ma tänan härra Partsi küsimustele vastuste andmise eest! Siiski on mul vajadus veel oma uudishimu rahuldada.
Ma andsin Maria Mägi advokaadibüroo õigusliku arvamuse rahandusministrile ja saatsin ka teile, järelikult ma loodan, et te tutvusite sellega. Ja siit minu küsimus.
Te olete elukutselt jurist. Kas advokaadibüroo arvamus selle menetluse ja õigusliku hinnangu suhtes on vale või õige?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma olen elus näinud igasuguseid advokaadibüroo arvamusi. Mul ei ole võimalik öelda selle kohta vale ega õige, ma arvan, et ta on pisut tendentslik. Kuid ma möönan, et iga advokaat võib jääda oma arvamuse juurde.

Ma ei käsitleks praegu neid üksikuid väiteid, mida selles arvamuses on lugeda, kuid kahtlemata ei saa nende kõigiga nõustuda.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör, teine küsimus.

Jaan Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! See on praegu üksikjuhtum. Te olete kindlasti kontrollinud palju selliseid juhtumeid. Kas te võiksite ütelda, kas nii on käitutud ka teiste pankrottide puhul või mitte - arvestades praegust situatsiooni, seda metoodikat, kuidas on lähenetud sellele pankrotile -, oma kontrolli tulemuste põhjal, sel ajal kui teie olete olnud riigikontrolör?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest!

Ma pean tunnistama, et me ei ole veel jõudnud maksunõudeid sellisel moel kontrollida. Ma ei saa paraku tugineda mingitele kontrolli andmetele. Küll aga Maksuameti informatsiooni põhjal konkreetselt selline kaasus oli esmakordne. Kuid veel kord, see ei tugine n-ö kontrollitule.

Esimees

Tänan! Andres Varik, teine küsimus.

Andres Varik

Tänan, austatud esimees! Härra riigikontrolör!

Te mainisite, et mõningal juhul ei saa lähtuda maksukorralduse seadusest, tuleb lähtuda pankrotiseadusest. Siit tulenevalt ka minu küsimus. Me ise analüüsisime ja analüüsi teostas ka advokaadibüroo, kes leidis, et siiski on tegemist nii maksukorralduse seaduse kui ka pankrotiseaduse rikkumisega. Ma ei too kõike välja, see on analüüsis olemas. Kas see on nii? Ehk annate täpsema selgituse, millal tuleb lähtuda pankrotiseadusest? Või ongi antud vaba võimalus juristidele oma hinnangut anda, lähtudes nendest seadustest? Äkki saab siin midagi ette võtta?

Juhan Parts

Ma tänan! Kindlasti on alati võimalik iga kaasuse põhjal midagi täpsemat seadusse kirjutada. Võib-olla ma lihtsalt kordan meie mõttekäigu üle.

Antud juhul oli Meretehas pankrotti kuulutatud ja selles mõttes kõik Meretehase nõuded ja ka võlausaldajate n-ö võimalused nende nõuete eest seista tulenevad pankrotiseadusest. Ma arvan, et selles suhtes ei ole juristidel eriarvamust, et pankrotiseadus on eriseadus, mistõttu mitmed menetlused, mis puudutavad maksude sissenõudmist n-ö tavalises korras, lihtsalt ei ole kohaldatavad. Seega tegelikult see kokkulepe oli pankrotimenetluse käigus üks võimalikest kokkulepetest, mille tulemusel oli võimalik, et see pankrotimenetlus rauges, ettevõte väljus selles mõttes erilisest juriidilisest staatusest ning sai minna üle normaalsele majandustegevusele.

Nii et see on see põhiline lähteargument, et tegemist oli siiski juriidiliselt pankrotis oleva ettevõttega. Ja teine loogika on võib-olla otseselt majanduslik.

Ka pankrotimenetluses ei ole võimalik ju intresse nõuda. Nii et kui põhiline majanduslik probleem või risk võib olla selles, kas Maksuamet käitus õiguspäraselt, kui ta ei nõudnud selle nõude osas intresse, siis ükskõik, millal oleks see nõue tagasi saadud, ka siis ei oleks nad saanud neid intresse ega viiviseid, mis oleks tekkinud pankrotimenetluse ajal.

Nii et selles osas majanduslik tulemus oleks olnud üks ja sama.

Ütleksin, et niisugune tendentslik tõlgendus ei pea minu arvates vett.

Esimees

Härra Andres Varik, teine küsimus.

Andres Varik

Aitäh! See on ilmselt viimane. Lugupeetud riigikontrolör, minu teada on muutmata rahandusministri 1996. aasta 27. detsembri määrus nr 100. Selle kohaselt saab maksuvõla ajatamist teha kohalik asutus. Aga selles situatsioonis ei teinud ajatamist kohalik asutus, vaid tegi Maksuamet. Kas see on rikkumine või ei?

Juhan Parts

Vaadake, kui ma vastaksin advokaadile, kes oli - ei tea kelle tellimusel - selle arvamuse koostanud, siis tegemist oli ju pankrotimenetluse käigus esitatud nõudega ja see Rahandusministeeriumi määrus ei käsitle, kellele, kas kohalikule või keskasutusele, tuleb see avaldus esitada. Seda esiteks. Nii et sõnaselget normi selle kohta ei olnud. Järelikult otseselt rikkumist ei olnud. Küll aga räägiksin jällegi asjade sisust.

Antud juhul ei saa olla olulist vahet, kas avaldus esitatakse kohalikule või keskasutusele, põhimõtteliselt on tegemist kliendi või maksumaksja jaoks ühe maksuametiga.

Kuidas ta volitusi allapoole annab, ma arvan, see ei saa olla selline normirikkumine, mis mingi toimingu muudab kehtetuks, eriti kui seda tööd teeb kõrgemalseisev asutus.

Kui ma loen advokaadi arvamusest, et see on üks olulisemaid õigusrikkumisi, siis pigem on seda isegi raske pidada õigusrikkumiseks.

Esimees

Tänan, härra riigikontrolör! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärijad kasutavad ära oma õiguse kõneks Riigikogu kõnepuldist? Andres Varik? Ei. Jaan Pöör? Ei. Kas on vajadus avada läbirääkimised? Ei. On lõppsõnavõimalus.

Härra riigikontrolör? Ei.

Arupärijad? Andres Varik, palun!

Andres Varik

Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör!

Kõigepealt tänan riigikontrolöri teema käsitlemise ja küsimustele vastuste eest! Ja nüüd ma olen natuke arusaamatuses, kas sellega on see olukord lahenenud või tuleb asjaga edasi tegelda.

Loomulikult, eks me peame teie vastust ka analüüsima, aga igal juhul on hinnang olemas ja igal juhul hakkas minul kergem, et riigi rahadega pole kõige halvemini ringi käidud. Te vähemalt andsite seda optimismi, et sealt on võimalik raha kätte saada ja et selliste suurte protsesside juures on see normaalne nähe.

Tänan ka selle eest, et neid kahtlusi te võtsite siiski maha, ja sellega ongi paslik lõpetada. Tänan!

Esimees

Tänan, Andres Varik!

  • Postitatud: 15.01.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 15:01
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 15:01

Veel uudiseid