Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimisele Eesti Haigekassa nõukogu kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 5.03.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 5. märtsi 2001. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Siiri Oviir

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Ma tahan kõigepealt tänada härra Männikut, kes puudutas oma arupärimises väga olulist teemade ringi.

Kuna minule esitatud küsimused puudutavad suures osas haigekassa organite, juhatuse ja nõukogu vastutust, tahan enne küsimustele vastamist lühidalt käsitleda ravikindlustuse strateegiliste otsustuste ja nendega seotud vastutuse tasandeid.

Olukorras, kus ravikulude maht aastas on piiratud, peavad järgnevad neli ravikindlustuse olulisemat otsust olema tasakaalus. Need otsused on: milliseid raviteenuseid pakutakse, millised on raviteenuste hinnad ja kaudselt sellega seotult ka meditsiinitöötajate palgad, millised on raviteenuste sisulise kvaliteedi minimaalsed nõuded ja millised on raviteenuste kättesaadavuse minimaalsed nõuded.

Nimetatud strateegilised otsused on praegu haigekassa mõjusfäärist väljaspool, osaliselt on nad sotsiaalministri, osaliselt Vabariigi Valitsuse pädevuses.

Teisisõnu: haigekassa juhtimisotsused piirduvad üldjuhul operatiivjuhtimisega. Seega kindlustusele omane vastutuspõhimõte, et kindlustav organisatsioon tagab kokkulepitud makse eest kokkulepitud tingimustel, sealhulgas kokkulepitud tähtaja jooksul, ravi ja kannab oma ekslikest prognoosidest tuleneva kahju, haigekassa puhul ei kehti, kuna, kordan, ravitavad haigused otsustab valitsus, kulutatava rahasumma otsustab Riigikogu ja olulisemad kvaliteedinõuded ehk n-ö teenusstandardid on kehtestamata.

Praegune nõukogu ei vastuta ka selle eest, kui inimene saab vale ravi. Pean kahjuks tõdema, et vastutus selle eest, et realiseeruks igaühe õigus tervise kaitsele, ei ole päris selge. Märkusena lisan, et meie seaduskeel ei armasta eriti sõna "vastutus" ja nii on ka haigekassa seaduse puhul.

Järgnevalt vastan arupärija esitatud küsimustele ja, nagu härra Männik palus, loen nad ette.

"1. Kuna haigekassa nõukogul lasub Eesti Haigekassa seaduse § 22 lõike 1 kohaselt haigekassale tekitatud kahju hüvitamise kohustus, siis kuidas hindate nõukogu liikmete kogemust ja kompetentsi haiguste, raviasutuste, raviteenuste üle otsustamiseks ning maksumaksja miljardite kroonide jagamise otsustamiseks, samuti aga otsuste eest vastutamiseks, arvestades liikmete eriala ja ametit?"

Otsest vastust küsimusele, kas ühel või teisel 14 inimesest, just nii palju on täna haigekassa nõukogus liikmeid, on ametikohale vastavat kompetentsi, ma ei annaks, sest sel juhul oleks põhjust tõstatada küsimus minu kompetentsist. Kompetentsi hindamine on iseenesest võimalik, kuid see eeldab eraldi projekti, professionaalseid hindajaid, metoodikat, vastavaid protseduure jne. Küll aga märgin, et ma ei leidnud seadusest vastust küsimusele, mille eest haigekassa ja tema nõukogu vastutavad. See on esmane eeldus ka kompetentsi hindamiseks. Nõukogul on terve hulk ülesandeid, mis eeldavad teadmisi tervishoiusüsteemist, kuid peamine ülesanne on järelevalve juhatuse igapäevaste finantsjuhtimisotsuste üle.

Süsteemi kulude, sealhulgas juhtimiskulude optimaalsuse hindamiseks ei pea nõukogu liige tingimata olema meditsiinilise haridusega. Samas puudub keeld, et nõukogu ei võiks kohustuste täitmisel kasutada erialaeksperte.

"2. Kuidas Teie hinnangul saavad nõukogu liikmed praktiliselt (milliste näitajate, määrade, kriteeriumide alusel) vastutada solidaarselt "seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest" (Eesti Haigekassa seaduse § 22 lõige 1)? Kas see on nn tühi ning mitterealiseeruv säte?"

Tahan juhtida tähelepanu probleemile, et praegu on sisuliselt eristamata varaline vastutus ja juhtimisvastutus. See viimane on ehk olulisem. Haigekassa seaduse § 22 lõikes 1 sätestatus on peetud silmas eelkõige nõukogu liikmete varalist vastutust oma süüliste väärotsuste eest ja eraldi rõhutatud vastutuse solidaarsust. Selle vastutuse realiseerumine on arvatavasti võimalik vaid väga tõsise juhtumi korral. Näiteks siis, kui pikema aja jooksul ei korraldata nõukogu koosolekuid, mis omakorda takistab haigekassal normaalselt funktsioneerida. Edasi, rikkumise puhul tekib süü tõendamise küsimus.

Kui konkreetsed kriteeriumid süü tuvastamiseks ja süüastmete määramiseks ei ole lahti kirjutatud, siis tuleb lähtuda teoorias tunnustatud üldistest seisukohtadest. Rikkumise olemasolu otsustatakse igal üksikjuhul eraldi. Ammendavat rikkumiste loetelu oleks võimatu anda ja seetõttu on vastutus seotud nõukogu tööülesannete (nende loetelu on seaduses toodud) täitmata jätmisega. Nõukogu kui juriidilise isiku kollegiaalse organi vastutus on alati olnud vaieldav. Praktikas on selle realiseerumist raske ette kujutada, sest tavaliselt on süüdi konkreetne isik, mitte organ kui selline.

Juhin Riigikogu liikmete tähelepanu veel kord sellele, et sisuliselt saab haigekassa juhtide ainsa selge varalise vastutusena määratleda ebaõigete või põhjendamatute maksetega kaasnevaid kahjusid.

"3. Haigekassa põhikiri võeti Vabariigi Valitsuse määrusega vastu 5. jaanuaril ja jõustus alles 14. jaanuaril. Kuidas hindate avaliku konkursi korraldust juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks (haigekassa põhikirjas sätestatud korras, Eesti Haigekassa seaduse § 24 lõige 1)? Millega võiks seletada vähest huvi selle ametikoha vastu?"

Eesti Haigekassa seaduse rakendussätete kohaselt loetakse Keskhaigekassa direktor alates seaduse jõustumisest nimetatuks Eesti Haigekassa juhatuse esimeheks temaga Keskhaigekassa direktorina sõlmitud töölepingu tähtaja lõppemiseni ehk kuni 2002. aasta 1. augustini.

Seega ei olnudki haigekassa juhatuse esimehe konkurssi vaja käesoleva seaduse rakendamise etapil välja kuulutada.

"4. Millised ametitasud ja lisatasud on nõukogu määranud oma liikmetele ja juhatusele? Kuidas riigikontrolöri hinnangul need harmoneeruvad raviasutuste juhtide, arstide ja õdede palgatasemega, samuti aga haigekassa ressursside üldiste võimalustega? Millise mulje see esimene samm sõltumatut majanduskontrolli ning mõõdutunnet, karskust ja kasinust taotlevale riigiorganile jätab?"

Esmalt küsimus ametipalkade ja lisatasude kohta. Haigekassa seaduse § 21 alusel makstakse nõukogu liikmetele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi või kes ei ole Riigikogu poolt määratud, nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu valitsuse kehtestatud suuruses ja korras. Nõukogus töötamise eest makstakse ühekordses suuruses arvestuslikku kuutöötasu, mis arvutatakse vastavalt töötatud ajale, võttes aluseks valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära. Nimetatud tunnipalga alammäär on üheksa krooni ja 40 senti ning kuupalga alammäär 1600 krooni.

Haigekassa juhatuse liikmete tasustamise küsimus on seaduse kohaselt nõukogu pädevuses ning töötasu suurust pole piiratud. Juhatuse liikmete töötasu kinnitati haigekassa nõukogu 12. jaanuari 2001. aasta otsusega järgmiselt: juhatuse esimehele Maris Jessele määrati ametitasuks 36 000 krooni kuus, juhatuse liikmele Toomas Palule 33 000 krooni kuus, samuti makstakse Toomas Palule pensionikindlustuseks iga kuu 845 USA dollarit, ning juhatuse liikme Andres Rannamäe ametitasu on 30 000 krooni kuus.

Lisaks otsustab nõukogu isikutega ametilepingute sõlmimisel eraldi isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise. Rääkides palgakorraldusest avalikus sektoris, tuleb öelda, et meil on ju tegelikult n-ö kaks avalikku sektorit, üks on valitsus ja hallatavad riigiasutused, kelle töötajate tasustamine on Riigikogu poolt piiratud, teine aga hõlmab avalik-õiguslikke isikuid ja sihtasutusi, kelle puhul piiranguid praktiliselt ei ole.

Mulle on jäänud mulje, et valitsussektori palgaregulatsioonid on üks olulisi n-ö teise avalikku sektorisse kuuluvate juriidiliste isikute tekkimise ja tekitamise katalüsaatoreid. Üldiselt toetan ma põhimõtet, et riik peab olema võimeline tööjõuturul konkureerima ka palkade osas, murelikuks teeb aga jätkuv suutmatus kujundada ja teostada tulemuslikku personalipoliitikat avalikus sektoris tervikuna.

Haigekassa juhatuse liikmete töötasu suurust kommenteerides olen arvamusel, et maksumaksjalt palka saavate isikute töötasu hüppeliseks tõusuks peaksid olema selged põhjendused. Praegu on peamiseks põhjenduseks toodud ravikindlustuse eelarve suurt mahtu. 4,4 miljardit krooni on kahtlemata suur summa, kuid sel juhul tuleks näiteks Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile veelgi rohkem maksta, sest selle eelarve kulud on kogunisti 6,5 miljardit krooni.

Seega pean ennatlikuks juhatuse liikmete palgatõusu sidumist ainuüksi haigekassa õigusliku staatuse muutumise ning ootamatult selgunud eelarve suure mahuga. Kindlasti on selline otsus ebaõiglane otseselt valitsussektorisse kuuluvate juhtide suhtes. Rääkides arstide ja õdede ning haigekassa töötajate palgataseme erinevusest, pean vajalikuks märkida, et haigekassa ei määra arstide ja õdede töötasu. Praegu ei tee seda ka ministeerium.

Ma ei ole väga veendunud selles, et niivõrd erineva töö puhul palgad peaksidki harmoneeruma. Kehtiva tervishoiukorralduse seaduse § 14 punkti 18 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne tervishoiutöötajate töö tasustamise aluste väljatöötamine ja kinnitamine. Praegu on ministeerium tegelnud ainult palga määramisega riigi tervishoiuasutuste tippjuhtidele, kellega sõlmitakse töölepingud.

"5. Kas haigekassa juhatus on tähtaegselt esitanud nõukogule kinnitamiseks haigekassa 2001. aasta eelarve ja millal nõukogu selle kinnitas? Kui suured on eelarves ravikindlustuse kulud ja haigekassa ülalpidamise kulud summaliselt ja protsentuaalselt? Kuidas hindate haigekassa enesehinnangut (ülalpidamiskulude suurust)?"

Juhatus esitas 2001. aasta eelarve projekti nõukogule tähtajaks. 22. jaanuaril arutas nõukogu eelarve projekti ja kinnitas eelarve käesoleva aasta 2. veebruaril ehk nädal enne seaduses sätestatud tähtaega. Haiglate Nõukogu kinnitas haigekassa 2001. aasta eelarveks 4,457 miljardit krooni. Eelarve üldmahust moodustavad ravikindlustuse kulud 4,168 miljardit ehk 93,5%. Haigekassa administreerimiskulud, ülalpidamiskulud on seega 86,1 miljonit krooni ehk 1,9%. Tahan märkida, et ülalpidamiskulud ei koosne ainult töötasust ja majanduskuludest. Ülalpidamiskulude üldmahust moodustavad personali- ja juhtimiskulud 39,7 miljonit ehk 46,1%. Lisaks kuuluvad siia ka infotehnoloogia- ja arendus- ning hoolduskulud (13,2 miljonit), ravikindlustuse järelevalve ja teavitamise ning blankettide trükkimise kulud (10,2 miljonit), finantskulud (2,3 miljonit) ning haigushüvitiste arveldamisega seotud kulud (1,7 miljonit). Esmakordselt on eelarves ette nähtud ka haigekassa reserv, kokku 202,5 miljonit krooni ehk 4,5%.

Võrreldes 2000. aasta tegelike kuludega kasvasid ülalpidamiskulud 20 miljonit krooni ehk 30,3%, kusjuures töötasu suurenes 8,6 miljonit krooni ehk 40,4%, sealhulgas põhitöötasu arvel miljoni krooni võrra, nn tulemustasu arvel 5,6 miljoni krooni võrra ning nõukogu ja juhatuse liikmete tasu arvel kahe miljoni krooni võrra.

Nagu näha, suurenes töötasu peamiselt tulemustasu arvel, 64,7% töötasufondi kasvust, ning nõukogu ja juhatuse liikmete tasu arvel. Neid organeid varem haigekassal ei olnud. Võrreldava süsteemi puudumise tõttu on mul raske kommenteerida nende numbrite sobivust või ebasobivust.

"6. Kas Teie hinnangul Vabariigi Valitsus, haigekassa nõukogu ja juhatus on tänaseni suutnud täita kõiki problemaatilisest haigekassa seadusest tulenevaid ülesandeid täpselt ja tähtaegselt? Kui ei, siis miks ja milliseid?"

Oleme arupärimisele vastates analüüsinud haigekassa seadusest tulenevate ülesannete tähtaegset täitmist. Kuna Eesti Haigekassa seadus jõustus 1. jaanuaril 2001 ja haigekassa põhikiri võeti vastu käesoleva aasta 14. jaanuaril, siis saame anda hinnangu ainult perioodile aasta algusest tänase päevani. Tänaseks on kõik seadusest tulenevad formaalsed ülesanded tähtaegselt täidetud.

Mitme ülesande täitmise tähtaeg on kas 1. aprill või veel hiljem. Seega ma kordan, et kõik seadusest tulenevad formaalsed ülesanded on valitsus ja haigekassa nõukogu täitnud.

Viimane küsimus. "Kuivõrd eraldis Haigekassale on vaid üks näide eelarveseadusega täitevorganile miljardite kroonide kasutamiseks blankoveksli andmisest, siis palun anda hinnang sellele, samuti ka riiklike investeeringute objektiti lahti kirjutamata jätmisele eelarveseaduses!"

Ma sõnastaksin selle pigem usaldusküsimusena ehk sellena, kuivõrd saab usaldada juhte seaduses fikseerimata kulude liikumisel Riigikogu poolt oluliseks peetavatel eesmärkidel.

Praegu on seadusandja asunud seisukohale, et ta usaldab kogu ravikindlustuse eelarve jagamise haigekassa nõukogule, kes kehtestab eelarve ja kontrollib selle täitmist. Haigekassa nõukogu liikmed moodustavad suhteliselt esindusliku kogu, hõlmates nii täitevvõimu kui ka seadusandliku võimu esindajaid ning tööandjate ja kindlustatuid koondavate organisatsioonide esindajaid.

Riiklike investeeringute, aga ka kõigi ülejäänud analoogiliste ridade objektiti lahtikirjutamise küsimus on käsitletav usaldusena valitsuse vastu. Küsimus ei ole siin niivõrd blankoveksli andmises, kuivõrd selles, mille alusel see veksel antakse.

Arvan, et aluseks saab olla eelarve seletuskiri ja tagasiside selle kohta, millisel määral seletuskirjas lubatu erineb tegelikest kulutustest. Seega tekib taas kord küsimus riigieelarve eelnõu seletuskirja ja riigieelarve täitmise aruande võrreldavusest. Analoogiline on mu seisukoht ka kõigi muude selliste eelarveridade kohta.

Vastamise aeg ei võimalda kogu selle küsimuse taga peituvat probleemide kimpu lahti arutada. Märgin aga, et ka haigekassa puhul on aruandluse mehhanism ja sisu järjekordselt ebapiisav ja ka ebaloogiline.

Ma tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees

Tänan, härra Parts! Nüüd on Riigikogu liikmetel 20 minuti vältel võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi. Igaühel on õigus esitada kaks küsimust. Alustab Jaanus Männik. Palun!

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Aitäh, härra riigikontrolör, vastuste eest, kuid ma esitan veel kord ja täiendavalt küsimuse, mille ma arvan olevat oma arupärimise põhisisuks. Jutt on sellise lähenemise vastavusest põhiseadusele ja eriti põhiseaduse §-le 115.

Loomulikult ei ole see otse riigikontrolöri probleem, see on õiguskantsleri ja Riigikohtu probleem, see on nende hinnata, kuid kuna arupärimise esitamise ajal õiguskantslerit ametis ei olnud, siis ma esitasin selle küsimuse teile.

Kas põhiseaduse täitmine või mittetäitmine saab ikkagi olla usaldusküsimus? Ehk kuidas tõlgendada seda põhiseaduse nõuet ja sätet, et kõik riigi tulud ja kulud peavad olema seadustatud ehk seaduses lahti kirjutatud?

Kui me 15% eelarvest anname kellegi korraldada, isegi piiritlemata, mis vahekordades, proportsioonides seda võib teha, siis kas teie arvates saab niisugune asi olla põhiseadusega kooskõlas?

Juhan Parts

Ma tänan! Kõigepealt tulen küsimuse sissejuhatuse juurde. Te ütlesite, et see on õiguskantsleri või Riigikohtu probleem. Ma usun, et see on siiski seadusandja enda probleem, kui palju ta eelarve vastuvõtmisel usaldab valitsust või täitevvõimu.

Arvan, et eelarve võimalike süsteemide arutelu on liiga keeruline, et hakata praegu siin arutlema, milliseid ülesandeid Riigikogu eelarve kinnitamisega püstitab ja kuidas ta neid formuleerib.

See on märksa keerulisem kui vaid formaal-juriidiline kooskõla põhiseadusega. Minu arvates ei ole siin tegemist mitte niivõrd vastuoluga viidatud §-ga 115, vaid pigem on küsimus selles, kuivõrd seadusandlik võim püstitab valitsusele eesmärke ja ülesandeid ning kontrollib nende täitmist.

Aseesimees

Tänan! Anti Liiv, palun!

Anti Liiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Haigekassa nõukogu aktsepteeris selle eelarve kümme päeva hiljem. Vähemalt kaks selle liiget on mitteeravestluses välja öelnud mõtte, et sellise suure eelarve kinnitamine eeldaks selle oluliselt detailsemat lahtikirjutamist.

Siit küsimus: kas Riigikontroll toetaks mõtet, et kui nii suure eelarve võtavad nii lühikese ajaga vastu isikud, kes otseselt selle küsimusega ei tegele, siis peaks olema tendents, et see eelarve tuleks juhatusel järjest detailsemalt lahti kirjutada, et nõukogu seda aktsepteeriks?

Juhan Parts

Ma tänan! Arvan, et see on nõukogu pädevuses. Mul on raske kommenteerida eelarve vastuvõtmise protsessi, sest ma ei ole sellele eraldi tähelepanu pööranud ega ole eraldi tähelepanu pööranud ka sellele, kuivõrd detailsed olid haigekassa tegevjuhtkonna poolt nõukogule esitatud materjalid.

Olen täiesti päri sellega, et iga otsustaja peab nõudma endale niipalju informatsiooni, et ta oleks otsust langetades kindel ja saaks aru, mida selle raha eest perioodi lõpuks saab.

Kuid kui te tuletate meelde minu sissejuhatust, siis seal ma rääkisin teatud vastutuse ebaselgusest. Arvan, et nõukogu vastutus on ebamäärane just lähtuvalt tervishoiu eesmärkidest või tervishoiust üldse. Seega on väga raske hinnata, millist informatsiooni ja kui täpselt peaks nõukogu sellest kategooriast lähtuvalt teada saama.

Aseesimees

Tänan! Tiit Toomsalu, palun, küsimus!

Tiit Toomsalu

Tänan, proua juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Minu küsimus tuleneb teie viimasest vastusest. See puudutab nõukogu liikmete võimalikku vastutust.

Teatavasti näeb uus haigekassa seadus ette kohustusliku riskikindlustuse võimalike kahjude puhuks, mis on tulenenud haigekassa nõukogu võimalikest vildakatest otsustest.

On teil andmeid selle kohta, kas vastavad riskikindlustuse lepingud kindlustusfirmadega on juba sõlmitud, ja kui on, siis milline on võimalik kahjusumma, milline võib olla see eksitusest tulenev prognoositav näpuviga, mis vajab kindlustamist?

Juhan Parts

Aitäh! Pean kahjuks praegu vastuse võlgu jääma. Ma ei ole neid lepinguid isiklikult käes hoidnud ega oska hetkel öelda, kas need lepingud on sõlmitud. Usun, et need lepingud on sõlmimisel, kui mitte juba sõlmitud. Tahaksin seda loota.

Aseesimees

Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Teie vastustest sain ma aru, et palkade ja töötasude nii järsk tõstmine ei ole siiski ka teie arvates põhjendatud. Ma sain ka aru, et see varalist vastutust puudutav säte on ikkagi sisuliselt tühi, et see ei realiseeru, sisulist vastutust ei teki.

Kuivõrd tegemist on 15%-ga rahva käest kokkukorjatavatest maksudest, siis küsin ma niimoodi. Mis te arvate sellest, kui me teeksime haigekassa seadusesse paranduse, et vaatamata sellele, et eelarve kondikava koostab juhatus ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks, peaks see siiski olema riigieelarves, et ta oleks seadustatud, et tal oleks seadusandja ja seaduse jõud taga, nii nagu põhiseadus rahva raha kasutamisel ikkagi nõuab, ja kui aasta jooksul selgub, et see prognoos on vale olnud, siis tullakse seadusmuudatusega Riigikogusse?

Mis te sellisest lähenemisest arvate?

Nii käib see pensionikassa puhul praeguseni.

Juhan Parts

Aitäh! Te tegite oma küsimuse sissejuhatuses mõningad võib-olla liiga karmid järeldused minu vastusest, mainimata neid põhjendusi, mis puudutasid nii palku kui ka vastutust. Kindlasti ei ole need sätted päris sisutud.

Mis puudutab palkade küsimust, siis sellele pole ühest vastust. Kuid teie konkreetsele küsimusele vastan, et minu arvates on see Riigikogu pädevuses.

Ma ei näe midagi halba selles, kui Riigikogu peab vajalikuks kulude otstarvet täpsemalt määratleda. Kuid kordan veel kord, et see ei ole pelgalt vaid kulude normeerimise või piiramise küsimus, vaid enne tuleks küsida, mida te soovite täpselt juhtida ja millised ülesanded haigekassale seada.

Lihtsalt piiramine võib osutada ka karuteene.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, proua eesistuja! Härra ettekandja!

Mul on järgmine küsimus. Me oleme 4,5 miljardit krooni ühtse summana lihtsalt käest ära andnud. Kahjuks ei soovinud valitsuskoalitsioon selle summa kulutamise kohta midagi teada saada, kuid opositsioonil võib tekkida huvi riigi raha kasutamise otstarbekuse kohta. Liiga palju on seda juba tuulde pillutud ja sellist asja võib karta ka siin.

Millise detailsuse astmega, mis ajal, millist informatsiooni võib Riigikogu liige ja Riigikogu tervikuna saada, selleks et kontrollida haigekassa tegevust tema kõigis aspektides ja hinnata haigekassa tegevuse otstarbekust nii juhtimise külje pealt kui ka tema sihtotstarbelistest aspektidest?

 Kas teie arvates on sellise informatsiooni saamise võimalusi piisavalt? Kas selle informatsiooni kvaliteet on tagatud?

Kas selle informatsiooni saamise kiirus on tagatud? Kas valitsus on teinud kõik, mis ta peab tegema, et riigi, rahva, maksumaksja raha kasutamine oleks kindla kontrolli all ja et kui seda ebasihipäraselt kasutatakse, et me siis saaksime kurjategijad vähemalt vastutusele võtta?

Juhan Parts

Aitäh! Siin oli nüüd, tõsi küll, vähemalt viis küsimust. Püüan vastata mõnele neist.

Mis puudutab informatsiooni, siis esmane informatsioon on võrdlemisi avalik. Kuna haigekassa sularaha kasutamine toimub riigikassa kaudu, siis on see Interneti vahendusel kõigile täiesti kättesaadav, nagu ka haigekassa eelarve.

Ma ei ole veendunud, et on olemas hea lahendus selle kohta, kuidas Riigikogu saab tagasisidet ja kes annab tegelikult Riigikogule aru sellest, mis selle rahaga teatud perioodi jooksul on toimunud.

Arvan, et see on tegelikult keskne küsimus. Kui Riigikogu suudaks lahendada arusaadava ja hästi toimiva aruandlusahela küsimuse, sealhulgas aruandluse sisu küsimuse, siis peaks informatsioon olema piisav.

Aruandluse puhul on kahtlemata küsimus ka perioodilisuses.

Kokkuvõtteks ütlen, et ma loodan, et ma vähemalt osale härra Reiljani küsimustest vastasin. Minu arvates on keskne praegu eelkõige n-ö aruandlusküsimustega tegelemine: kes annab aru selle raha kasutamise kohta ning millal ja millist informatsiooni ta peab esitama.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, proua eesistuja! Härra ettekandja!

Ma püüan oma küsimust selgemalt formuleerida. 4,5 miljardit krooni on juba eraldatud. Riigikogu ülesanne ei ole kehtestada aruandluse vorme ega muid selliseid asju. Sellega peab tegelema valitsus. Seda, et asi toimuks efektiivselt, et oleks välistatud kõik teed raha ebaotstarbekaks, ebasihipäraseks kasutamiseks, peab kontrollima Riigikontroll.

Ma küsingi nüüd teie käest: kas teie arvates on valitsus teinud kõik selleks, et tema ise, aga loomulikult ka seadusandja raha eraldajana, saaks vajalikku informatsiooni haigekassa töö kontrollimiseks tema kõigis aspektides nii juhtimise poole pealt kui ka tema sihtotstarbelise tegevuse üksikasjade kohta?

Ma küsingi teilt: kas on olemas vastav aruandlusvorm? Kas valitsus on täitnud oma ülesanded, nii et kui mina, Reiljan, esitan küsimuse selle, teise või kolmanda aspekti kohta, siis on võimalik mulle vastata, muidugi, kui see küsimus asjakohane on?

Juhan Parts

Aitäh! Ma ei saa praegu teie küsimusele vastata jah või ei. Ma vastan niimoodi, et Riigikogu on vastu võtnud haigekassa seaduse, mis näeb ette, et ei haigekassa, sotsiaalminister ega valitsus ei anna tegelikult selle raha kasutamisest aru.

Ma ei räägi isegi mitte ainult numbrilisest, vaid ka sisulisest aruandlusest. See on minu arvates väga põhimõtteline küsimus. Küsimus ei ole aruandevormides või selles, et haigekassa saadab selle aruande kunagi sotsiaalministri kaudu valitsusele.

See on asja üks pool. Kui on olemas korrektne aruandlus, siis on võimalik seda aruandlust ka kontrollida. See on kõige efektiivsem tagasisidemehhanism. Kuna see küsimus puudutas ka Riigikontrolli tegevust, siis ütlen, et kahtlemata me püüame iga aasta kontrollida haigekassa tegevust, seda, milliseks see muutub 2001. aasta järel.

See sõltub sellest, milline on seaduses ettenähtud audiitori auditi ulatus. Sellest tulenevalt saame me fikseerida oma kontrolli ulatuse ja sellest tuleneb see, kuivõrd usaldatav on audiitori töö.

Aseesimees

Tänan! Küsimus Anti Liivilt, palun!

Anti Liiv

Aitäh, proua juhataja! Kuidas on kooskõlas avaliku teabe seadusega informatsiooni saamise piiratud võimalus, näiteks kui me küsime midagi, aga vastus on, et sellist asja ei koguta ega süstematiseerita?

Juhan Parts

Ma rääkisin praegu regulaarse teabe saamise võimalusest, aga ma usun, et ka avaliku teabe seadus annab kõik võimalused küsida teavet, mida teabesoovija teada tahab. Siin mingeid piiranguid ei ole.

Aseesimees

Tänan! Nüüd on ekraan jäänud tühjaks, küsimusi enam ei ole. Arupärijal on võimalus esineda viieminutilise kõnega puldist. Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Aitäh, austatud härra riigikontrolör, vastuste eest! Austatud kolleegid! Minu jaoks on küsimus see (ma usun, et 2001. aasta riigieelarve seaduse menetlemisel oli see nähtavasti terve opositsiooni jaoks võrdlemisi kapitaalne küsimus), kas põhiseadus siiski võimaldab meil anda nii suuri summasid n-ö blankoveksliga täitevvõimu kätte, ja mitte ainult täitevvõimu kätte, vaid käesoleval juhul isegi täitevvõimu otsese kontrolli alt välja ehk avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu kätte.

Praegu on tegemist 15%-ga riigieelarve vahenditest. Me anname 4,5 miljardit 30 miljardist sisuliselt blankoveksliga, ühe reaga riigieelarve seaduses, haigekassale ja ütleme haigekassa nõukogule, et siin on raha, toimige sellega oma parema äranägemise järgi, kellelgi pole õigust teid kamandada, kellegi käed ei ulatu teieni.

Kui te olete õnneliku käega, siis on asi korras, aga kui te ei ole õnneliku käega ja asi läheb viltu, siis te peate küll formaalselt seaduse järgi ka varaliselt vastutama, kuid see ei pruugi realiseeruda, sest seda materiaalset vastutust on raske kui mitte võimatu piiritleda.

Minu arvates oli härra riigikontrolör siiski skeptiline selle varalise vastutuse paragrahvi suhtes. Mis puutub sellesse, et riigi tulude kulutamise andmine täitevvõimu kätte võiks olla usaldusküsimus või ainuüksi usaldusküsimus, siis siinkohal söandan ma riigikontrolörile küll vastu vaielda.

Selle loogika järgi me võiksime ju anda ühe reaga 30 miljardit valitsusele ja öelda, et meil on praegu väga usaldatav valitsus, olge head, jagage ja tehke, aasta lõpus vaatame, mis välja tuli, ehk küsime teilt, kas tuli välja või ei tulnud. Ma arvan, et põhiseadus meil seda siiski ei võimalda. Muidugi on mitmesuguseid riike ja nähtavasti ka põhiseadusi. Mõnel pool on täitevvõimu pädevus suurem ehk seadusandja roll või demokraatia tase võib-olla mõnevõrra erinev.

Meie põhiseadus ütleb minu sügava veendumuse kohaselt küll võrdlemisi üheselt ning minu arvates väga hästi ja õnnestunult, et riigi tulud ja kulud sätestatakse ikkagi seaduses ja kõik see on seaduse kontrolli all. Ma arvan, et meil tuleks 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti Haigekassa seadus siiski väga tähelepanelikult üle vaadata.

Ma ei taha vaidlustada selles seaduses olevaid põhimõtteid, et haigekassa nõukogul ja juhatusel on suured volitused selle valdkonna korraldamisel, kuid ma olen täiesti veendunud, et nende koostatud eelarve ja põhimõtteline summade jaotus alates ülalpidamiskulude, majandamiskulude ja töötasu osast üldistes kulutustes siiski tuleks alati esitada Riigikogule, seadusandjale riigieelarve projektis.

Riigieelarve projekti või eelnõu koostamisega hakkab Vabariigi Valitsus peale juba märtsikuus ning haigekassa juhatusel ja nõukogul peaks olema piisavalt aega teha oma prognoose ning esitada ka haigekassa eelarve seadustekstis kinnitamiseks.

Kui osutub vajalikuks prognoose korrigeerida või muuta, siis seda on võimalik teha seadusmuudatusega nagu muudegi riigi tulude ja kulude puhul. Haigekassa ei peaks olema mingisugune erand.

õhutan veel kord, et tegemist on 15%-ga rahvalt kokkukorjatud rahast. Selle kasutamine peab olema seadusega paika pandud ja ka seadusega muudetav, see ei tohi olla antud otsustada ja vastutada ühele seltskonnale ...

Esimees

Aitäh, Jaanus Männik!

Jaanus Männik

... kusjuures vastutus ei ole ka piiritletud.
Aitäh!
Ma tänan riigikontrolöri!

  • Postitatud: 5.03.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:59
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:59

Veel uudiseid