Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Jaanus Männiku arupärimisele Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevuse seaduspärasuse kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 12.03.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 12. märtsi 2001. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu!

Järgnevalt vastan esitatud seitsmele küsimusele, mis puudutavad liikluskindlustusega seotud probleeme, ja, nagu arupärija palus, loen need küsimused ka ette.

"1. Kui palju on Liikluskindlustuse Fondi andmetel kogutud liikluskindlustusmakseid - kokku ja aastate kaupa?" Liikluskindlustuse Fondi andmetel on aastatel 1995-2000 kogutud liikluskindlustusmakseid kokku 2,3 miljardi krooni eest. Aastane maksete kogusumma on kasvanud 1995. aasta 243 miljonist kroonist 2000. aasta 477 miljoni kroonini. Soovi korral edastan arupärijatele andmed aastate kaupa.

"2. Kui palju sellest on:
a) kulutatud liikluskahjude hüvitisteks;
b) kulutatud kindlustusseltside tegevuskuludeks;
c) kulutatud eraldisteks Liikluskindlustuse Fondile;
d) kulutatud kindlustusreservide moodustamiseks;
e) hävinud pankrottides või muude kahjudena?"

Täpsed andmed liikluskahjude hüvitiste, kindlustusseltside tegevuskulude ja Liikluskindlustuse Fondile tehtud eraldiste kohta aastate kaupa annan arupärijale paberil. Praegu teen vaid mõne kokkuvõtte stenogrammi jaoks.

Esiteks, hüvitistena makstakse välja ca 47-58% kogutud liikluskindlustusmaksetest. See protsent kõigub aastati ega näita otsest tõusu. Nii kogutud kindlustusmaksed kui ka makstud hüvitised on sealjuures aastate jooksul püsivalt kasvanud.

Teiseks, kindlustusseltside tegevuskulud on aastati kasvanud nii summaliselt kui ka protsendina kindlustusmaksetest, moodustades 1995. aastal keskmiselt 13% ning 2000. aastal 23,5%. Tegevuskulude piirmäärade juurde tulen tagasi järgmisele küsimusele vastates.

Kolmandaks, Liikluskindlustuse Fondile makstud eraldiste kogusumma on enam-vähem normi piires, erinevusi esineb nii aastati kui ka mõne kindlustusseltsi puhul.

Neljandaks, kindlustusreservide kogusumma moodustas 2000. aasta 31. detsembri seisuga 382,6 miljonit krooni.

Viiendaks, pankrottides hävinud kindlustusmaksete kohta võin öelda, et on olemas andmed, kui palju Liikluskindlustuse Fond on perioodil 1995-2000 võtnud üle pankrotistunud kindlustusseltside lepingulisi kohustusi. Neid kindlustusseltse on neli.
Selts Maksvit - nõuded kulude ulatuses on summas 1,227 miljonit krooni.
Ühiskindlustus - nõuded kulude ulatuses on 9,934 miljonit krooni.
Polaris-Vara - Liikluskindlustuse Fondi nõuded kulude ulatuses on summas 250 900 krooni.
ASA Kindlustus - Liikluskindlustuse Fondi nõuded kulude ulatuses on summas 41,1 miljonit krooni.

"3. Kas on järgitud seadustatud protsentuaalseid tegevuskulude ning eraldiste piirmäärasid ning muid seadusest tulenevaid tulude-kulude piiranguid?"

Loen kõigepealt ette, milliste piirangutega on tegemist.
Esiteks, kindlustusandjate liikluskindlustusega seotud tegevuskulud ei tohi ületada 15% majandusaasta jooksul laekunud kindlustusmaksete ja teenustasude kogusummast.

Teiseks, kindlustusandjate liikluskindlustusest saadav kasum ei tohi ületada 4% majandusaasta jooksul laekunud kindlustusmaksete teenustasude kogusummast. See tähendab, et nn ülenormatiivne kasum arvatakse tasandusreservi, mille ülesanne on katta võimalikku kahjumit järgnevatel perioodidel.

Kasum liikluskindlustuse seaduse mõistes moodustub majandusaastal laekunud liikluskindlustuse maksete ja teenustasude summast, mida valitsuse kehtestatud korras on korrigeeritud kindlustustehniliste eraldiste muutustega ja millest on lahutatud Liikluskindlustuse Fondile tehtud eraldised, makstud kindlustushüvitised, kahjukäsitluskulud ning tegevuskulud ning millele on liidetud regressi korras tegelikult laekuv summa.

Kolmandaks, kindlustusandjatel on kohustus kanda 8% (enne 1997. aastat 12%) liikluskindlustuse maksetest eraldisena Liikluskindlustuse Fondi.

Neljandaks, kindlustusandjad on kohustatud puhaskasumist eraldama 10% üldreservi.

Rääkides kehtestatud piirmäärade järgimisest, tuleb öelda, et tegevuskulude ja kasumi piirmäärade järgimisega on peaaegu kõigil kindlustusandjatel olnud probleeme.

Kindlustusinspektsiooni arvates (Riigikontroll nõustub selle arvamusega) peaks vaba konkurentsi tingimustes õiglane ja põhjendatud tegevuskulude tase igas kindlustusliigis selguma ilma kulude taset reguleerimata.

Seda ka liikluskindlustuse puhul, mida on otsustatud kindlustusvõtjatele pakkuda eraõiguslike vabalt konkureerivate ja kasumit taotlevate kindlustusseltside kaudu. Inspektsiooni andmetel kaasnevad kulude normeerimisega moonutatud kasumiaruanded, milles liikluskindlustuse nn ülenormatiivsed kulud näidatakse muude kindlustusliikide all.

Seetõttu on väga raske analüüsida kindlustusliikide tulemusi ja hinnata vajadust kindlustusjärelevalve sekkumise järele. Inspektsioonist saadud andmetele tuginedes võib näitena tuua AS-i Ühiskindlustus kasumiaruande 1998. aastast, mille järgi tegevuskulude tase liikluskindlustuses oli 14,6%, muudes kindlustusliikides aga 86,1%.

Ülenormatiivse kasumi puhul on jäetud täpsustamata tasanduseraldiste raamatupidamise käsitlus. Probleeme tekitab asjaolu, et tasandusreserv arvutatakse ülenormatiivselt tehniliselt kasumilt, arvestamata võimalust, et kindlustusandja majandustegevuse tulemuseks võib olla kahjum või siis ei piisa puhaskasumist.

Liikluskindlustuse Fondile makstavate eraldiste piirmääradest on kogusummas enam-vähem kinni peetud.

"4. Kui palju on Eestis liikluskindlustusega tegelnud ja tänaseni tegelevaid kindlustusfirmasid? Kas ja millised neist on lõpetanud pankrotiga, ilmselt kuritegelike tunnustega ümberkantimistega või muu sarnasega?"

Kõige rohkem tegeldi liikluskindlustustega 1997. aastal - 12 kindlustusandjat. Lisaks seltsidele tegeles sellega Liikluskindlustuse Fond. Tänaseks on liikluskindlustusega tegelevaid kindlustusettevõtteid kuus, pluss Liikluskindlustuse Fond. Need kuus on: Sampo, Inges, Nordika, Salva, Seesam ja Bico-Leks.

Liikluskindlustust pakkuvate kindlustusandjate arvu vähenemise põhjuseks on olnud kindlustusandjate ühinemised ning nelja kindlustusseltsi pankrotistumine. Vaadeldavatel aastatel on pankrotistunud järgmised liikluskindlustusega tegelnud seltsid: Ühiskindlustus, Maksvit, Polaris-Vara ja ASA Kindlustuse AS.
Kolme viimasena nimetatud seltsi juhatuse liikmete suhtes on esitatud või esitamisel kriminaalasja algatamise avaldused. Kohtusse on käesolevaks ajaks jõudnud AS-i Maksvit juhatuse liikmete kriminaalasi.

"5. Milline on Liikluskindlustuse Fondi majanduslik seis: varade maht, kinnisvarad, reservid, kohustused ja võlad?"

Auditeerimata andmete kohaselt oli aastavahetuse, see on 2000. aasta lõpu seisuga Liikluskindlustuse Fondi bilansimaht 199,9 miljonit krooni.

Sellest varast oli raha pangakontodel 1,9 miljonit krooni, nõudeid 15,2 miljonit krooni, viitlaekumisi ja ettemakstud kulusid 4,6 miljonit krooni. Investeeringuid oli 166,9 miljonit krooni, millest maa ja ehitiste jääkväärtus 2000. aasta lõpus oli 109,7 miljonit krooni. Maa ja ehitiste soetusmaksumus oli 2000. aasta lõpus 121,3 miljonit krooni, sealhulgas maa maksumus 9,6 miljonit krooni, enda kasutuses olevate ehitiste maksumus 31,6 miljonit krooni, rendile antud ehitiste maksumus 76,4 miljonit krooni, lõpetamata ehituste maksumus 2,4 miljonit krooni ja ettemakseid maa ja ehitiste eest 1,3 miljonit krooni.

Samuti oli bilansis arvel materiaalne ja immateriaalne põhivara 11,2 miljoni krooni väärtuses. Fondi põhikapital summas 72,2 miljonit krooni koosneb Vabariigi Valitsuse poolt liikluskindlustuse kattevaraks antud Tallinnas Tööstuse tänav 52 asuvast hoonetekompleksist (bilansiline maksumus 1,7 miljonit krooni) ja Tallinnas Lembitu tänav 5 asuvast hoonest (maksumus 70 miljonit krooni), samuti Eesti Kindlustuse Arvutuskeskuselt üle tulnud omakapitalist (0,5 miljonit krooni) seoses selle üleandmisega Liikluskindlustuse Fondile. 2000. aasta alguseks moodustas liikluskindlustuse üldreserv 50,6 miljonit krooni. Selle summa arvel kaeti osaliselt Liikluskindlustuse Fondi 1999. aasta kahjum, mida oli kokku 66,5 miljonit krooni, ülejäänud kahjud (summas 15,9 miljonit krooni) kaetakse 2000. aasta kasumi arvel. 2000. aasta kasum oli 17,3 miljonit krooni.

Üldreservi jääk 2000. aasta lõpus oli 0. Nüüd kohustustest. Liikluskindlustuse Fondi kohustused moodustasid 2000. aasta lõpus 15,5 miljonit krooni, sellest 12,5 miljonit krooni moodustas lühiajaline laen Ühispangalt. Tehnilised eraldised moodustasid 2000. aasta lõpus kokku 110,9 miljonit krooni.

Kommentaariks räägin mõnest probleemist.
Esiteks, nn seotud vara puudujääk tehniliste eraldiste katteks. Tehniliste eraldiste katteks peab Liikluskindlustuse Fondil kindlustustegevuse seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras olema seotud vara. Olulisemana võiks siin nimetada nõuet, et tuleb tagada pidev likviidsus, investeeringute mitmekesisus ja hajutatus. Kindlustusinspektsiooni andmetel on fondil seotud varasid tegelikult ainult 46,4 miljoni krooni ulatuses ehk esineb seotud vara puudujääk, mille üks põhjusi on pankrotistunud kindlustusseltside kohustuste garanteerimine.

Teiseks, investeerimistegevusest tulenevad probleemid. Märgin esiteks seda, et Rävala büroohoone aktsiad on bilansis üle hinnatud. Fond ostis 1999. aasta märtsis Nordika Kindlustuselt nimetatud aktsiad hinnaga 50 miljonit krooni, millest 10 miljonit tasuti sularahas, ülejäänud summa kuulus tasumisele tasaarveldamise korras Nordika poolt fondile maksmisele kuuluvate eraldiste ja edasikindlustuspreemiatega.

Hiljem vähendati poolte kokkuleppel aktsiate hinda 8,6 miljoni krooni võrra, müügihinnaks jäi 41,4 miljonit krooni. Vastavalt ostu analüüsile on soetatud aktsiate bilansiline maksumus 9,8 miljonit krooni, positiivne firma väärtus summas 31,6 miljonit krooni kantakse kuluks viie aasta jooksul.

Teine investeerimistegevusest tulenev probleem on madal likviidsus. Põhiosa investeeringutest on tehtud tütarettevõtetesse, maasse ja ehitistesse.

Kolmas probleem on vähene hajutatus nii investeeringuobjektide kui ka -liikide osas. Kinnisvara arendamisel on liialt suur osatähtsus (näiteks Pikaliiva projekt).

Neljandaks, tulusus on suhteliselt madal. 1999. aastal oli tulusus 0,39% investeeringute osatähtsusest.

"6. Millised on Liikluskindlustuse Fondi tegevuskulud, sealhulgas nõukogu ja juhatuse töötasud ja muud kompensatsioonid, aastate kaupa?"

1995-2000 olid Liikluskindlustuse Fondi ülalpidamiskulud järgmised.

Tegevuskulud on sellel perioodil olnud vahemikus 20 miljonit kuni 26 miljonit krooni, millest nõukogu ülalpidamiskulu on olnud suurusjärgus 300 000 krooni aastas ja juhtkonna töötasu poole miljoni ja miljoni krooni vahel. Aja kokkuhoiu mõttes ei loe ma ette arvulisi andmeid kuue aasta kohta, ma võin need andmed esitada arupärijale hiljem.

Mis puudutab Liikluskindlustuse Fondi nõukogu ja juhtkonna muid kompensatsioone, siis fond on Riigikontrollile kinnitanud, et 2000. aastal pole fondi nõukogu ega juhtkond saanud muud kompensatsiooni peale töötasu.

Fondi peadirektoril pole ametiautot. Fondil on viis sõiduautot, mis kõik teenindavad fondi töötajaid. Liikluskindlustuse Fond esitas andmed ka juhatuse ja nõukogu liikmete lähetuskulude kohta, mis perioodil 1995-2000 olid kokku 922 000 krooni, sealhulgas peadirektori lähetuskulud summas 522 000 krooni ning nõukogu esimehe lähetuskulud summas 281 000 krooni. Võrreldes eelnevate aastatega vähenesid lähetuskulud 2000. aastal tunduvalt.

"7. Kuidas hindate liikluskindlustuse seaduses sätestatud avalik-sunduslike eesmärkide praktilise täitmise majanduslikke tulemusi, tegevuse läbipaistvust avalikkusele ning seda tegevust kontrollima seatud organite suutlikkust?"

Rääkides liikluskindlustuse seaduses sätestatud eesmärkide täitmisest, pean ütlema, et üldiselt on kohustuslik liikluskindlustus oma eesmärgi täitnud.

On saavutatud see, et liiklusõnnetuses kannatanud on saanud kätte hüvitise, vaatamata kindlustusandjate pankrottidele.

Liikluskahjude piirmäärad on praeguseks tõusnud tasemele, mis tagavad reaalse kahju hüvitamise ka suuremate vara- ning isikukahjude puhul.

Kindlustusinspektsiooni andmetel on oluliselt vähenenud ka kaebused liikluskindlustusega tegelevate seltside tegevuse kohta. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et just tänu kohustusliku liikluskindlustuse rakendamisele on Eesti kindlustusturg arenenud kolme Balti riigi kindlustusturgudest kõige kiiremini, mida on ära märkinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid.

Arupärimise sissejuhatuses toodud viidetele tarbijate rahulolematuse ning arusaamatult formeeruvate maksete kohta on raske ilma eraldi uuringuid tegemata hinnangut anda. Kindlasti viitab see sellele, et riik võiks nüüd ja edaspidi seada täpsemaid eesmärke ning kvaliteedinõudeid.

Nüüd tegevuse läbipaistvusest. Küsimus on siin muidugi eelkõige läbipaistvuse kriteeriumides. Kui rääkida ka aruandlusest, siis liikluskindlustuse tegevust iseloomustavad andmed ehk kindlustusandjate tegevuse põhitulemused on avalikud, nad avaldatakse Kindlustusinspektsiooni aastaraamatutes, Liikluskindlustuse Fondi ettekannetes kindlustuse tulemustest, Internetis Kindlustusinspektsiooni, Liikluskindlustuse Fondi ja ka kindlustusseltside koduleheküljel ning massiteabevahendites.

Nende andmete õige ja õiglase kajastatuse aruannetes peaks tagama juhtkond ja kinnitama audiitor. Ning lõpuks räägin riikliku kontrolli ja järelevalve suutlikkusest. Ma ei kahtle selles, et seda suutlikkust saab kõigiti parandada. Liikluskindlustuse andjate tegevuse üle peab teatavasti järelevalvet Kindlustusinspektsioon. Riigikontroll on kontrollinud Kindlustusinspektsiooni 1999. aastal, Liikluskindlustuse Fondi 1999. aasta majandustegevust 2000. aastal.

Probleemina kontrolli ja järelevalve puhul märgin, et nii Kindlustusinspektsioon kui ka Liikluskindlustuse Fond on mõlemad Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

Ministeerium koordineerib seega nii inspektsiooni kontrollitegevust kui ka Liikluskindlustuse Fondi tegevust, kes on üks Kindlustusinspektsiooni kontrollitavatest. Seega on tegemist võimaliku huvide konfliktiga ministeeriumi tasandil.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Tänan, härra riigikontrolör! Arupärijatel on küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra riigikontrolör, sisukate vastuste eest! Me loomulikult täname teid, kui te annate meile ka need kirjalikud andmed, sest materjal on detailne. Kuid ma küsin siiski järgmist. Te andsite justkui üldhinnangu, et asi on läinud normaalselt, vaatamata pankrottidele. Just nii te ütlesite.

Kui ma täpselt jõudsin jälgida, siis teie ütluste järgi on pankrottide tõttu läinud n-ö looja karja kohustuslikke makseid umbes 52 miljoni krooni ulatuses. Kuid sellele lisandub ilmselt kurikuulus Nordika maja, kus on looja karja nähtavasti läinud 40 miljonit. Nende sunduslike maksetega, mis on kokku korjatud vaestelt autoomanikelt, on makstud kinni niisuguseid imevigureid.

Mis te arvate, kas seadust on selles osas täidetud või kas seadus ülepea on piisav n-ö edasikindlustamise kohustuste jaoks?

Või kuidas on võimalik, et niisugused rängad pankrotid on tekkinud? Kas tõesti võimaldab seadus tegelda sundkindlustuse, ma rõhutan, sundkindlustuse, riikliku sunniga pandud kindlustuse puhul igasuguse tühja-tähjaga, nii et ka muust tegevusest tekkinud pankrot tuleb kinni maksta Liikluskindlustuse Fondi kaudu? Milles on asi?

Juhan Parts

Aitäh! Tõepoolest, see pankrottide suurusjärk, mida te mainisite, need numbrid, mida ma nimetasin, on need nõuded, mis on üle tulnud Liikluskindlustuse Fondile. Mis puudutab Nordika maja, siis ei saa ma praegu teie järeldustega nõustuda ega neid ka ümber lükata, kuid kahtlemata väärib see tehing eraldi tähelepanu.

Mul on raske anda hinnangut või asuda siin Kindlustusinspektsiooni seisukohale ja hinnata edasikindlustuslepingute tõhusust. Küll aga on oluline küsimus, kas Liikluskindlustuse Fond peaks olema n-ö edasikindlustuse andja kindlustusettevõtetele ka liikluskindlustuse puhul. Selle on ka praegu seadusandja määranud nii, et valikuvõimalus on jäetud Liikluskindlustuse Fondile.

Neljandaks, tõenäoliselt on väga raske, majanduslikult isegi võimatu nõuda, et oleksid eraldi ainult liikluskindlustusega tegelevad aktsiaseltsid. Teisisõnu: ikkagi jääb probleem, et teatud sundmaksetest saadava tulu arvel võidakse doteerida (ma ei oleks tahtnud seda sõna tarvitada) muid kindlustusliike. Ma arvan, et see risk jääb alati.

Küsimus on eelkõige selles, kuivõrd täpselt on võimalik kindlustusandjatelt kuluarvestust nõuda. Kuid ma näen siin probleemi. Mul on raske pakkuda mingit selget lahendust.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.

Jaan Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör!

Ka minu tähelepanu äratas teie ettekandes just Nordika maja, mis oli ülehinnatud, kui ta ära osteti. Nordika omanike ringi kuulub härra Arge, kes oli Maapanga juhatuses, kui Maapank pankrotti läks, ja enne seda oli ta, kui ma ei eksi, Isamaaliidu peasekretär.

Kas te olete uurinud, kas selle maja ostu kohta on ikkagi olemas Liikluskindlustuse Fondi nõukogu otsused, nagu seadus ette näeb, või ei ole? Te mainisite, et see vajaks eraldi uurimist. Kas riigikontrolöril on plaanis siin eraldi uurimine teha?

Juhan Parts

Ma tänan! Ma ei välista seda. Arvan, et tegemist on tõesti suhteliselt tähelepanuväärse tehinguga, mistõttu tuleks tõenäoliselt mitmeid asjaolusid täpsustada, mida ma kahjuks selleks arupärimiseks valmistudes ei jõudnud teha.

Esimees

Tänan! Kolleeg Janno Reiljan.

Janno Reiljan

Aitäh, härra esimees! Härra riigikontrolör! Te esitasite väga palju huvitavaid andmeid. Kahjuks ei jõudnud ma teid hästi jälgida. Kas te ütlesite, et Liikluskindlustuse Fondil on kasvanud nii oma majandustegevuse kulusummad kui ka majandustegevuse kulude osatähtsus laekunud kindlustussummades?

Kas te väitsite seda ja mis need numbrid olid? Te nagu ütlesite, et alguses oli 30% ja pärast kasvas see 23%-ni. Ma ei saanud teist päris täpselt aru. Kas te hindate otstarbekaks Liikluskindlustuse Fondi majandustegevuse, kuidas öelda, kasvu, nagu te ise ütlesite? Kas see on õigustatud? Lõpuks on see ju see osa, mida kindlustajad kätte ei saa.

Juhan Parts

Aitäh! Arvan, et see küsimus puudutab tõenäoliselt Liikluskindlustuse Fondi enda ülalpidamiskulusid. Numbrid näitavad, et ülalpidamiskulud on alates 1995. aastast pisut kasvanud. 2000. aastal, tõsi küll, nad võrreldes 1999. aastaga natukene vähenesid. 2000. aastal olid ülalpidamiskulud 25,2 miljonit.

Raske on anda hinnangut selle suurusjärgu põhjendatusele. Me oleme neid ülalpidamiskulusid kontrollinud. 1999. aastal oli mõningaid probleeme, kuid nad on üksikud, ma ei hakkaks neid siin käsitlema. Ma ei tahaks anda üldist hinnangut, et on olnud väga suur ülekulutamine.

Esimees

Tänan! Kolleeg Koit Pikaro.

Koit Pikaro

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Parts! Minu küsimus puudutab ka seda, ma ütleksin, kurikuulsat Nordika maja. Te ütlesite, et see vajaks täiendavat uurimist. Aga kas ei oleks siiski reaalsem seda uurida kriminaalmenetluse või kriminaalasja raames?

Võib-olla oleks Riigikontroll see liikumapanev jõud, kes nõuaks, et algatataks kriminaalmenetlus? Liikluskindlustuse seaduse uue variandi menetlemisel siin Riigikogus oli kaasettekandja väga kiitlev ja ütles, et kriminaalasja ei algatata.

Kas Riigikontrolli seisukoht ei ole siiski selline, et just nimelt selle Nordika maja tehingu suhtes oleks ikkagi vaja algatada kriminaalmenetlus?

Juhan Parts

Aitäh! Nagu ma ütlesin, paljud selle tehingu faktid on ka avalikud, nii et siin ei ole midagi ennekuulmatut või salajast.

Mul on praegu raske anda mingit kriminaalõiguslikku hinnangut ja Riigikontroll ei pretendeerigi kunagi sellele, et seda anda, küll aga me jälgime seda tehingut ja püüame mõningaid küsimusi enda jaoks rohkem selgeks saada.

Siis saame ka otsustada, kas põhjendused, seletused ja muud taustandmed on piisavad. Siis on võimalik otsustada, kas me oleme kohustatud midagi edastama teistele asutustele või piirdub asi sellega. Hetkel on mul raske sellele küsimusele vastata, see oleks spekulatsioon.

Esimees

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Jaanus Männik

Aitäh! Meie seitsmenda küsimuse viimane osa puudutab kontrollimise efektiivsust. Ma jätkan sedasama problemaatikat, mis tegelikult on üks võtmeküsimusi. 1999. aastal toimunud 40 miljoni kroonise kahjuga tehing on meil alles täna arutlusele võetud. Kui ajakirjandus poleks seda teemat käsitlenud, siis võib-olla polekski keegi seda jutuks võtnud.

Arvestades seda tausta ja teades, et Nordika ja selle juht härra Arge on tõesti olnud n-ö peategelane väga mitmesugustes operatsioonides, alates Maapangast ja Hüvitusfondist ja, nagu nüüd on selgunud, ka kindlustuses, siis kuidas seletada seda arvamust, et kontroll on olnud efektiivne, või peame me selle suisa ebaefektiivseks hindama? See on siin üks põhiprobleeme.

Juhan Parts

Aitäh! Ma saan aru, et see küsimus puudutas Riigikontrolli läbiviidud kontrollimise efektiivsust või üldse kontrollimise efektiivsust.

Vaadake, siin on jällegi väga raske anda hinnanguid kontrolli efektiivsuse või ebaefektiivsuse kohta. Tõenäoliselt ei olegi sellistes kategooriates võimalik üldhinnanguid anda ja see tegelikult ei annaks midagi juurde. Aga iga majandustehingut on võimalik ka põhjendada. Teatud hetkel võivad põhjendused olla veenvad, arusaadavad ja ka majanduslikult mõistetavad. Nii et me ei saa välistada, et mis tahes inspektsiooni või kontrollorgani tegevus võis sel hetkel olla mõistetav. Kuid täna, vaadates neid fakte tagantjärele, tekivad küsimused. Ma veel kord kordan, et me vaatame eraldi seda majatehingut või nende aktsiate tehingut, mis oli seotud selle majaga, ning kontroll- või järelevalveorganite tegevust katsume analüüsida eraldi.

Esimees

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, härra esimees! Härra ettekandja! Vaatame siis seda kontrollitegevust eraldi. Te ütlesite, et liiklusseltside endi ülalpidamiskulude osatähtsus on kasvanud 13%-st 23%-ni.

Samal ajal on liikluskindlustuse maht, tegevuse maht kasvanud, firmad on ühinenud, firmad on muutunud suuremaks. Kõik majandusseadused väidavad, et sel puhul peaks üldiste majanduskulude osatähtsus vähenema.

Millega on põhjendatud niivõrd oluline kasv? 23% on väga suur arv. Kui oleks tegemist tavalises turukonkurentsis olevate firmadega, siis oleks see nende asi, kuid praegu sunnitakse autoomanikke riigivõimu abiga liiklusseltsidele raha kätte tassima.

Siin ei saa enam juttu olla sellest, kas see tehing on vaieldav või ei, kas ta on põhjendatud või ei, siin peab olema väga range ja raudne kontroll, et seda sunniviisil sissekasseeritud raha ei kasutataks ebaotstarbekalt, et see läheks tõepoolest kindlustusele.

Praegu on 10% summast, mida on kümned miljonid või sajad miljonid kroonid, kadunud ülalpidamiskuludesse. Kas te hindate seda otstarbekaks ja kas siin on kontroll olnud piisavalt efektiivne?

Juhan Parts

Ma tänan! Jutt käib nendest tegevuskuludest, mis on kindlustusseltsidele lubatud. Mul on väga raske anda mingisugustki põhjendust või seletust, miks kindlustusseltside tegevuskulud on aja jooksul kasvanud.

Ma arvan, et kõige pädevam oleks sellele vastama rahandusminister, kelle valitsemisalas Kindlustusinspektsioon on.

Julgen teiega nõustuda, et kui seaduses on protsentuaalselt määratud tegevuskulude piirmäär, siis on pisut kummaline, et tegelike andmete järgi seda piirmäära ületatakse, kusjuures järelevalveorgan ei ole suutnud viia kindlustusseltside tegevust kooskõlla liikluskindlustuse seadusega.

Aga siin on üks probleem, mida ma ka eelnevalt puudutasin. Nimelt ei ole kindlustusseltsidel väga keerukas esitada kulusid ka sellisel moel, et otseselt liikluskindlustusega seotud tegevuskulud viiakse seaduses ettenähtud piirmäära raamidesse.

Selle tagajärjeks võib tihtipeale olla tegeliku majandusliku olukorra moonutatud väljendamine.

See on minu kommentaar.

Arvan, et kõige pädevam vastaja sellele küsimusele oleks hetkel rahandusminister.

Esimees

Tänan! Koit Pikaro, teine küsimus, palun!

Koit Pikaro

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Parts!

Olen lugenud ühe kindlustusseltsi esindaja hinnangut, kes ütleb, et aastatel 1999-2000 toimunud kontrollimiste käigus Rahandusministeerium hämas räigelt Riigikontrollile, mille kohta on koostatud ka vastav akt.

Ma ei taha teie hinnangut mitte ainult selle kohta. Selle hinnanguga on kaudselt seotud teie viisakalt ja tagasihoidlikus vormis öeldu, et Rahandusministeeriumi sees võis olla huvide konflikt. Minu küsimus on palju lihtsam.

Mis te arvate, kas lisaks huvide konfliktile ei või olla Liikluskindlustuse Fondi juhatuse ja juhtide tegevuses ka korruptiivseid ilminguid?

Juhan Parts

Ma tänan! Kindlasti ei lähe ma selle spekuleerimisega kaasa, pigem haaran kinni küsimuse esimesest poolest.

Minu meelest on see probleem ja see ei ole isegi mitte personaalne probleem, vaid teatud objektiivne vastuolu, kui üks institutsioon peab sisuliselt vastutama ühe avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse eest, kelle üheks organiks on nõukogu, kus kaks valitsuse määratud liiget on Rahandusministeeriumi vastutavad ametnikud, kes tõenäoliselt teevad küll oma tööd kõige paremate kavatsustega.

Lisaks on olemas Kindlustusinspektsioon, kes n-ö peab järelevalvet nende enda üle, kusjuures ka tema allub rahandusministrile. Samuti annab rahandusminister kindlustusettevõtetele välja litsentse ehk teisisõnu, tal on teatud järelevalvemehhanism jne. Te saate aru, et siin on kohustused risti-rästi, mistõttu tõenäoliselt on väga raske neid erapooletult täita.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaan Pöör, teine küsimus.

Jaan Pöör

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Kas viimasest vastusest võib aru saada niimoodi, et me peaksime seadusi muutma, et inimestel ei tekiks sisemist konflikti või ka inimestevahelist huvide konflikti?

Juhan Parts

Olen täiesti kindel, et seda küsimust võiks kaaluda. Esiteks, parlament ju praegu menetleb finantsinspektsiooni küsimust, mis võib anda sellele teatud lahenduse.

Kindlasti tuleks eraldi käsitleda avalik-õiguslike juriidiliste isikute toimimist, nende vastutust ja nende suhestatust vastutava ministriga.

Praegu on seadusandja lihtsalt määratlenud, et Liikluskindlustuse Fondi nõukogusse, mis on ikkagi selle avalik-õigusliku juriidilise isiku organ, kuulub kahe Riigikogu liikme kõrval ka kaks valitsuse määratud liiget, kelleks on Rahandusministeeriumi kõrged ametnikud.

Ka siin ei teki heale tavale omast kohustuste lahusust.

Esimees

Härra riigikontrolör, tänan teid! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas Jaanus Männik kasutab ära oma õiguse esineda kõnega puldist?

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud riigikontrolör, põhjalike vastuste eest! Ma väidan veel kord, et problemaatika on keerukas ja oluline.

Ühelt poolt on ta seda seetõttu, et selles valdkonnas on meie riik või seadusandja, nii nagu ka teised riigid, seaduse jõuga asju reguleerimas. Seaduse jõuga on maksumaksjatele või siinkohal liikluses osalejatele pandud sundkohustused või sundus peale, samal ajal on seaduse alusel usaldatud selle sundraha kasutamine erakindlustusfirmadele. Kuna me paraku oleme varakapitalismi tingimustes, siis on probleemid küllaltki valusad.

Kõigepealt see, et riikliku sunniga on, nagu härra riigikontrolör ütles, nende kuue aasta jooksul või õieti viie ja poole aasta jooksul kogutud kokku 2,3 miljardit krooni, kui ma õigesti kuulsin. Jah, 2,3 miljardit krooni. Ainuüksi pankrottide ja ebaperemehelikkuse nahka on läinud 90 miljonit. See on ilmselt 4% ringis.

Kuid probleeme on mitme kandi pealt.

Üks kõige teravamaid probleeme on nähtavasti kindlustusseltside ülalpidamiskulude tase, mille laena on seaduses paika pandud 15%. Nagu härra riigikontrolör ütles, on see pidevalt kasvanud ja kõigub praegu juba 23% peal. See ei tähenda ju mitte midagi muud kui aastate viisi kestnud kõige otsesemat seadusrikkumist. Jääb üle ainult imestada, kuidas seda seadusrikkumist talub otsene kontrollija, Kindlustusinspektsioon, ja kuidas seda taluvad rahandusminister ning Rahandusministeerium kui seda valdkonda haldav ministeerium. Siit tekivadki laiemad probleemid.

Kui üks asi ei saa objektiivsetel põhjustel seaduse piires püsida, siis ei oleks midagi loogilisemat kui ministeeriumi seadusandlik algatus, mis peaks neid asju korrastama või vähemasti püüdma olukorda lahendada. Kuid aastad lähevad ja ministeeriumi initsiatiivi pole kuskilt näha. Küll aga talutakse kollektiivselt seadusrikkumist ja seda kõike muidugi sundkindlustatud kodanike või kodanikelt sunniviisiliselt laekuvate maksete arvel. Arusaamatuks jääb, et 12 kindlustusseltsist on järel kuus ja kuuest neli on lõpetanud pankrotiga, kusjuures pankrottidest tulenenud kahju on suuresti hüvitanud maksete tasuja. Milles on probleem?

Miks ei ole piisavalt tegeldud edasikindlustamisega, et neid kahjusid sel kombel hüvitada? Tundub, et selles valdkonnas ei saa rääkida mingisugusest vabast konkurentsist. Konkurents seda asja ei reguleeri.

Ma väidan, et kui vaba konkurents siin ei toimi ega seda reguleeri, siis seda jäigemini ja täpsemini peab olema sätestatud kontrollorganite tegevus ja seda resoluutsemalt peavad nad sekkuma. Mingil juhul ei või taluda seadusrikkumisi ja sisuliselt sundkindlustatu ahistamist. Ma tänan veel kord vastuste eest!

Loodame need saada ka kirjalikult. Ma arvan, et see huvitav problemaatika väärib edasist arutelu. Aitäh!

Esimees

Tänan, Jaanus Männik!

  • Postitatud: 12.03.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:58
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:58

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid