Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikme Kalev Kotkase arupärimisele toimetulekutoetuste maksmise kohta Tartu linnas. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 30.04.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 30. aprilli 2001 istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Härra Kalev Kotkas esitas mulle arupärimise, milles on toodud neli konkreetset küsimust Tartu linnas toimunud toimetulekutoetuste maksmise seaduslikkuse kohta. Ma tänan kõigepealt arupärijat esitatud küsimuste eest!

Kuna toetuste probleemid, sealhulgas ka toimetulekutoetuse probleemid, on laiemad, alustan oma vastust üldisemast ja hiljem vastan konkreetsetele küsimustele.

Iga toetuse ja selle väljamaksmise süsteemi puhul peab vastutav minister - rõhutan, vastutav minister - pidama silmas järgmisi aspekte, mis aitavad vältida võimalusi, et toetusi kasutatakse ebaseaduslikult ja ebasihipäraselt.

Esiteks, seadus peab üheselt määratlema, mis eesmärgiga, milliseid sihtgruppe ja millistel tingimustel toetatakse ja mitte võimaldama täitevvõimul teha suvaotsuseid toetuste jagamisel. Vaid üheselt tõlgendatav regulatsioon saab luua aluse vajalike vahendite planeerimiseks.

Teiseks, toetuste väljamaksjad peavad koguma ja vajadusel kontrollima nii enne kui ka pärast väljamakse tegemist vajalikku infot, et veenduda toetuse taotleja õiguses toetust saada. Samuti tuleb jälgida, et väljamaksjad ise ei eksi. Et hiljem hinnata toetuse väljamaksja poolt läbiviidud toimingute seaduslikkust ja piisavust, tuleb otsused ja otsuste aluseks olevad asjaolud ning informatsioon dokumenteerida.

Kolmandaks, võimalike kuritarvituste ja väärkasutuste korral peavad eksisteerima sanktsioonid ja nende rakendamise mehhanism nii valeinfot esitanud toetuse taotleja kui ka ebaseaduslikku väljamakset teostanud asutuse ja ametniku suhtes. Informatsioon toetuse väljamaksmise tingimuste ning toetuse saajate kohta peab olema avalikkusele kättesaadav, et avalikkus saaks juhtida tähelepanu võimalikele kuritarvitustele ja väärkasutuse juhtumitele, ja ühtlasi, et kõik õigustatud isikud oleks piisavalt informeeritud, tagamaks võrdset kohtlemist.

Toimetulekutoetuste jagamisel esineb puudusi kõigi eeltoodud nõuete järgimisel.

Esiteks, kellele ja milleks toimetulekutoetus on mõeldud? Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses käsitleb toimetulekutoetuste maksmist üks paragrahv. Selles nähakse ette, et toetust on õigus saada isikul, kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek.

Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord on kehtestatud valitsuse määrusega 1996. aastal ning neid on hiljem mitmel korral muudetud. Pikemalt oma seisukohta siinkohal motiveerimata arvan, et toimetulekutoetuste sihtgrupp ei ole üheselt ja arusaadavalt määratletud. Samuti ei ole üheselt selge, milliseid tulusid ja kulusid võetakse arvesse toimetulekutoetuste määramisel.

Tulles üliõpilaste juurde, siis seadus üliõpilasi ja nende vanemaid ühtse taotluse subjektina ei käsitle. Kas Vabariigi Valitsusel on volitused nõuda, et faktiliselt vanematest eraldi elavaid ja eraldi elamispinda omavaid üliõpilasi tuleb arvestada koos vanematega, ei ole selge. Pigem mitte. Kirjeldan siinkohal lühidalt eelnevast tulenevat tänast olukorda.

Toimetulekutoetust saab üliõpilastele maksta täna kahel viisil.

Esiteks, toetust makstakse vähekindlustatud üliõpilastele, võtmata arvesse tema vanemate sissetulekut ja eluasemekulusid. See on, kui üliõpilane on deklareerinud, et ta elab, rõhutan, perekonnast püsivalt eraldi. Sellisel juhul kaetakse üliõpilasele tema eluasemega seotud kulu normpinna ulatuses ning makstakse lisaks 500 krooni eesmärgiga, et tema sissetulek ei jääks alla toimetulekupiiri.

Ja teine võimalus, vähekindlustatud üliõpilastele makstakse toimetulekutoetust, võttes ta arvele perekonna hulgas, see on juhtudel, kui üliõpilane on deklareerinud, et ta elab püsivalt koos perekonnaga. Sellisel juhul tema ülikooliga seotud nii-öelda teise eluaseme kulusid perekonnale toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse ei võeta.

Samas võetakse sellisel juhul arvesse tema vanemate sissetulekut ning tema tõttu suureneb perekonna normpind ja elamispinna kulud. Selliselt saadav toimetulekutoetus ei ole siiski võrreldav esimese variandi korral saadava toetusega.

Ja milliseks on kujunenud tänane tulemus? Üha enam üliõpilasi asub toimetulekutoetust taotlema oma vanematest eraldi.

Numbrite keeles tähendab see järgmist.

Kui 2000. aasta jaanuaris maksti Tartu linnas toimetulekutoetust 1059 üliõpilasele, siis sama aasta detsembris oli üliõpilastest toetusesaajaid juba 2572 ja see moodustas kokku 65% kõigist Tartu linnas toimetulekutoetuse saajatest. Tartus maksti 2000. aastal toimetulekutoetuseks 26,3 miljonit krooni ehk ligi 10 miljonit krooni rohkem kui sellele eelneval aastal. Selle aasta esimeses kvartalis maksti Tartus toimetulekutoetusteks 11,2 miljonit ehk juba 42% eelmise aasta kuludega võrreldes.

Kui vaadata kulusid kogu riigi tasandil, siis 2000. aasta kulud olid 315,7 miljonit krooni. 2001. aasta eelarves on ette nähtud 247 miljonit, esimese kvartali kulud olid 100 miljonit krooni ehk üle 40% aasta summast. Seega on ilmne, et aasta kulud kujunevad oluliselt suuremaks, kui on eelarves raha ette nähtud. Võib öelda, et ebamäärane õiguslik raamistik on üheks põhjuseks planeeritud eelarvesummade ületamisel, kuna üha uued isikud "avastavad" oma õiguse saada toimetulekutoetust.

Tegelikult taandub küsimus poliitikale. Kas tudengeid, kes toime ei tule, üldse soovitakse toetada toimetulekutoetuste kaudu või kasutatakse selleks muid instrumente, nagu õppelaenud, stipendiumid või muu selline. Eraldi küsimus on see, kas tudengi toimetulekuvõime hindamisel võetakse arvesse ka tema vanemate sissetulekut.

Seega juhul, kui tudengeid soovitakse toetada toimetulekutoetuste kaudu, tuleks otsustada, kas tudengite toetamisel arvestatakse ka nende vanemate sissetulekut. Viimasel juhul tuleks perekonna kuludes igal juhul arvesse võtta ka tudengite teise eluasemega seotud kulud. Arvestades, et peamised probleemid eksisteerivad olemasoleva regulatsiooni puuduste ja erinevate tõlgendamisvõimaluste tasemel, peatun ülejäänud kolmel kuritarvitamise ja väärkasutuse riske maandaval aspektil vaid minimaalselt. Sest kui on ebaselge, kes on õigustatud toetusi saama ning millised tulud ja kulud võetakse toetuse määramisel aluseks, ei ole kuritarvitusi ja väärkasutusi tihti võimalik kindlaks teha ka avalikkuse kaasabil. Kui rikkumist ei ole võimalik üheselt määratleda, pole võimalik rakendada sanktsioone, ja kui pole selge, milline info annab õiguse toetust saada, pole mõtet seda infot ka kontrollida.
Küsija erilise tähelepanu all oleva sihtgrupi, üliõpilaste puhul see olukord aga suures plaanis just selline on.

Seega selle teise aspekti kohta - kas toetuse väljamaksjad koguvad ja kontrollivad infot, et veenduda toetuse taotleja õiguses toetust saada - julgen väita, et enamasti taotlustel olevat infot ei kontrollita ega võrrelda teiste allikatega ja järelkontroll on väga ebaühtlane.

Valitsuse kinnitatud sellekohase määruse järgi peavad omavalitsused arvestust ning teostavad kontrolli toimetulekutoetuste määramise ja maksmise üle valla- ja linnavalitsuste poolt. Peab aga märkima, et maavalitsuste kontrolltegevus on jäänud täpsemalt avamata.

Siinkohal detailiseerin näidet Tartu linna puhul.

Enne 2001. aasta 1. jaanuari eksisteeris Tartus olukord, kus toetuse määramise aluseks olevaid dokumente üldjuhul ei säilitatud, mis tegi toetuste väljamaksmisel seaduslikkuse hindamise tagantjärele võimatuks. See olukord on nüüdseks väidetavalt likvideeritud.

Kolmas aspekt. Kas eksisteerivad sanktsioonid ja nende rakendamise mehhanism nii valeinfot esitanud toetuse taotleja kui ka ebaseaduslikku väljamakset sooritanud asutuse ja ametniku suhtes? Sanktsioonipoliitika peab tagama ebaõigesti kasutatud raha tagasisaamise eelarvesse. Vajalikud on sätted selle kohta, kes vaidlustab rikkumise, kuidas toimub vaidluste lahendamine, kes määrab kahju suuruse ja esitab kahjunõude.

Peab märkima, et valitsuse kinnitatud vastava määruse punkti 3.15 kohaselt lõpetatakse perekonna sissetuleku teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda. Kes ning kuidas seda teeb, on jäänud määruses sätestamata.

Neljandaks. Kas informatsioon toetuste väljamaksmise tingimuste või toetuse saajate kohta on avalikkusele kättesaadav, et avalikkus saaks juhtida tähelepanu võimalikele kuritarvitamiste ja väärkasutuste juhtumitele? Ka selles osas ei nõua olemasolev regulatsioon informatsiooni avalikustamist.

Kuna Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mis käsitleb toimetulekutoetusi, siis tahan juhtida tähelepanu, et nimetatud seaduseelnõu täpsustab regulatsiooni, kuid eeltoodud kuritarvituste ja väärkasutuste riskid jäävad ikkagi osaliselt maandamata.

Nüüd vastused konkreetsetele küsimustele.

"Kas Riigikontrolli arvates on Tartu linnas toimetulekutoetuste määramisel kinni peetud kehtivast seadusandlusest?"

Nagu ma eespool rõhutasin, annab kehtiv seadus toetuse sihtgruppide osas erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Oleme aga seisukohal, et kehtiv seadus ei keela tudengitele toimetulekutoetuste maksmist, muidugi arvestades kõiki elus ettetulevaid erisusi.

Tuginedes samuti Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Maavalitsuse kontrollimiste andmetele, pean märkima olulisema probleemina seda, et Tartu linnas 2000. aastal toimunud toetuste maksmine ei olnud enamikul juhtudel kontrollitav, kuna ei säilitatud alusdokumente.

Seetõttu ei saanud ka eelnimetatud kontrolli läbiviijad võtta seisukohta toetuste maksmise seaduslikkuse osas ega saa seda teha ka Riigikontroll.
Kõik ülejäänud vastused küsimustele tulenevad eeltoodust.

Teine küsimus. "Kui kehtivat seadusandlust on rikutud, kuidas toimida edasi?"

Arvestades, et Riigikontroll ei ole tänaseks kontrollinud Tartu linnas toimunud üksikute väljamaksete seaduslikkust, ei ole võimalik otseseid soovitusi anda.

Küll aga soovitan järgida regulatsiooni parandamisel minu poolt eelnevalt väljatoodud nelja aspekti kuritarvituste ja väärkasutuste riskide maandamiseks.

Kindlasti tuleks üliõpilaste toetamisel leida vastus, kas ja kuidas toetatakse üliõpilasi, kes ei tule toime, ja mida võetakse aluseks nende mittetoimetulemise määratlemisel. Nendele küsimustele tuleks leida vastus juba sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel.

Kolmas küsimus. "Kes peab antud juhul vastutama riiklike vahendite mittesihipärase kasutamise eest?"

Käsitledes vastutust, tahaksin vaid rõhutada, et valitsuse seaduse kohaselt vastutab minister ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste ja muude õigusaktide täitmise, samuti ka raha seadusliku kasutamise eest.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt vastutab omavalitsus oma ülesannete täitmise eest.

Neljas. "Kes heastab riigile tekitatud kahju?"

Saan vastata vaid, et kõigepealt peaks olema kindlaks tehtud kahjutekitamise fakt ja kahju suurus.

Tuleb rõhutada, et nii Tartu Linnavalitsust kontrollinud Sotsiaalministeeriumi kui ka Tartu Maavalitsuse kontrollimaterjalides ei ole välja toodud konkreetseid andmeid riigile tekitatud kahju kohta ega tehtud ettepanekuid süüdlastelt kahju sissenõudmiseks.

Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Arupärijatel on küsimusi. Kalev Kotkas, palun esimesena!

Kalev Kotkas

Tänan, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör!
Kas see on rikkumine, kui toimetulekutoetuse maksmisel võetakse aluseks sellise eluruumi kulud, mis ei vasta elamuseaduses eluruumidele esitatavatele nõuetele, mis sisuliselt ei ole eluruumid elamuseaduse tähenduses?

Juhan Parts

Mul on raske vastata sellele küsimusele. Ma arvan, et kui reglementeeritakse toimetulekutoetusi, siis tuleks ka sellised kesksed mõisted nagu eluruum, eluruumidega seotud kulud täpsemalt defineerida nendes õigusaktides, mis puudutavad toimetulekutoetust. Ma arvan, et formaalselt diskuteerida selle üle, kas üks või teine ruum on eluruum, kui tegelikult inimesed elavad nendes ruumides, ükskõik, kas see on ühiselamu staatuses, ei oleks kooskõlas tegelikult toimetuleku toetamise mõttega.

Esimees

Tänan! Kolleeg Laine Tarvis.

Laine Tarvis

Suur tänu! Ka Tallinna linn ei täitnud tükk aega seadussätteid toimetulekutoetuste määramisel ja maksmisel. Kas tänaseks on Tallinna linn seadusest kinni pidama hakanud?

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Ma sain aru, et see küsimus puudutab hoopis teist probleemi. Kui Tallinna linn kuni 1999. aastani ei täitnud neid põhimõtteid, mis on olemas praegu kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses, siis need põhimõtted on tänaseks Tallinna linnas rakendunud. Kuid kordan veel kord, selle regulatsiooni ebapiisavuse tõttu on needsamad probleemid üleval ka Tallinna linnas.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba.

Tõnu Kauba

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab mõistet "õppemaks". Kas teie arvates esitatud kontseptsiooni alusel oleks võimalik ka õppemaksu võtta arvesse toimetulekutoetuse saamise ühe komponendina?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Mul on raske sellele niimoodi vastata. Ma arvan, et see peaks minu poolt väljapakutud n-ö kuritarvitamise ja väärkasutuse riskide maandamisest lähtuvalt olema eelkõige regulatsioonide määratleda. Ja regulatsioonide määratlemine on eelkõige see, kas õppemaks kui spetsiifiline kulu kuulub selle toimetuleku kui ühiskondliku väärtuse kategooria hulka. Ma arvan, et see on poliitiline küsimus.

Esimees

Tänan! Arupärija Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Valitsuse 1996. aasta määrus toimetulekutoetuse maksmise tingimuste ja korra kohta on täna jõus olev õigusakt. Kas see määrus on võrdselt kohustuslik alusdokument riiklike toetuste jagamisel kõigi meie omavalitsuste jaoks ja kuidas on võimalik, et 245 omavalitsust saavad sellest ühtemoodi aru ja üks saab teistmoodi aru?

Juhan Parts

Ma tänan ka selle küsimuse eest! Kindlasti on see Vabariigi Valitsuse määrus kehtiv õigusakt ja ta peab olema kohaldatav, kuid on täiesti loomulik, et kui määrus on sedavõrd üldine, võib kohaldamisel tekkida erinev praktika. Küll aga juhiksin tähelepanu ühele probleemile, millele õigem vastaja oleks õiguskantsler. Kas nimetatud määruse täpsustus toimetulekutoetuse saamise õiguse kohta on kooskõlas parlamendi poolt vastuvõetud sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 22, mis defineerib toimetulekutoetuse õigustatud isikute ringi?

Esimees

Tänan! Kolleeg Mai Treial.

Mai Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! On selge, et toimetulekutoetuse määramisel on aluseks see, et toetust vajav isik oleks kantud ka rahvastiku registrisse selles kohalikus omavalitsuses, kus ta toetust taotleb. Te märkisite oma ettekandes, et üliõpilaste puhul tuleks nõuda vanemate sissetuleku kohta andmeid. Aga kui vanemad elavad hoopis teise omavalitsuse territooriumil kui see üliõpilane, on teises registris, kuidas siis käsitleda perekonna sissetuleku kohta andmeid teises omavalitsuses?

Juhan Parts

Ma tänan! Kui ma mõistsin küsimust õieti, siis oli see ajendatud minu ettekande sissejuhatusest. Ma julgeksin jääda sellesama seisukoha juurde, et need on kõik hüpoteetilised küsimused. Ma ei saa hakata vastama küsimustele, mis on regulatsioonides praegu puudulikult lahendatud. Küll aga kirjeldasin kahte võimalikku varianti, kuidas üliõpilane, kelle sissetulek ei ületa toimetulekumäära, saab käituda. Ja millised on mõlema juhtumi puhul need riskid, mille tagajärjel tegelikult võivad esineda väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtumid. Need riskid on nendes neljas aspektis praegu maandamata.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, teine küsimus.

Tõnu Kauba

Aitäh, härra esimees! Ma jätkan oma esimese küsimuse teemal ja samast kohast, kus proua Treial oma küsimuse esitas. Küsin seda varianti, kui tegemist on tudengiga, kes elab oma vanemate perekonnast lahus. Näiteks Tartus või kus iganes mujal ta õpib ja tema vanemad elavad teises kohalikus omavalitsuses. Kas teie arvates transpordikulud, mida tudeng õppekohta sõiduks teeb, kuuluksid ka toimetulekutoetuse järgi maksmisele või mitte? Ma lisaks veel niipalju juurde, et teatavasti paljudes koolides üldse on osa transpordikulusid ju hüvitatavad, osas mitte või mitte täies mahus.

Juhan Parts

Kehtiva seadusega kindlasti mitte.

Esimees

Tänan, härra riigikontrolör! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas arupärija kasutab ära oma õiguse kõneks? Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Lugupeetud härra eesistuja! Head kolleegid! Ma tänan riigikontrolör Juhan Partsi minu arupärimises esitatud küsimustele vastamise eest.

Teadmine, kes on süüdi, muidugi ei lahenda probleemi ja see ei olnud tegelikult ka minu arupärimise eesmärk.

Tudengite toimetulekutoetuse probleemi lahendamiseks tuleb muuta süsteemi, toimetulekutoetuse vahenditest õppetoetuse mängimine tuleb asendada tegeliku õppetoetuse maksmisega.

See õppetoetus ei peaks erinevalt toimetulekutoetusest sõltuma sellest, kas üliõpilane töötab või mitte. Õppetoetuse saab siduda õppimisega ja õppeedukusega. Toimetulekutoetuste reeglite järgi ei ole mitte mingit vahet, kas üliõpilane õpib edukalt või "igavesti". Õppetoetuse suuruse määramisel tuleks arvestada ühiselamute keskmisi majutuskulusid, toimetulekutoetuse puhul on igale perekonnale makstavad kulud erinevad, mingeid üldistusi ei tehta.

Õppetoetuse administreerimiseks võiks kasutada olemasolevaid struktuure. Aga kuna tegemist on sisuliselt hariduskuludega, peaks õppetoetused tulevikus sisalduma Haridusministeeriumi eelarves. Riigikontrolörile vastamise eest veel kord suur tänu!

Esimees

Tänan! Austatud Riigikogu! Kas on vajadus avada läbirääkimised arupärimise teemadel? Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt.

Tõnu Kauba

Aitäh! Mina tahaksin esiteks väljendada tänu arupärijale arupärimise esitamise eest. Mul on heameel, et ka sealt saali poolelt on arupärimisi tehtud, ja seekord oli tõesti asjalik arupärimine. Ja teiselt poolt tahaksin avaldada tänu riigikontrolörile selle eest, et esitati seadusest tulenevad tõlgendused. Olles Tartu linnas aktiivselt tegev, olen harjunud nägema sealseid seadusrikkumisi.

Me oleme leppinud sellega, et seal need pidevalt toimuvad. Antud juhul oli õnneks esile toodud mitte niivõrd seadusrikkumine, kuivõrd seaduse lünkadest tulenev. Ma tahaksin öelda remargi ühe vastuse kohta, nimelt, kas õppemaks võiks kuuluda hiljem toimetulekutoetuste arvestamise sisse või mitte.

Minu arusaamise ja täna siin kõlanud väidete alusel õppemaksu ei ole võimalik toimetulekutoetuse saamise aluseks pidada. Loomulikult on see poliitiline otsus ja loomulikult võib ka mittesobilikke asju kokku sobitada, kuid põhimõtteliselt õppemaks ei peaks sinna kuuluma. Aga see, et Tartu Linnavalitsus osavalt riigi rahakotti lüpsis ja ülejäänud 245, nagu härra Kotkas ütles, seda ei teinud, see lihtsalt on Tartule eduks ja muud ei midagi.

Aitäh!

  • Postitatud: 30.04.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:56
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:56

Veel uudiseid