Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikme Edgar Savisaare arupärimisele Erastamisagentuuri tegevuse kohta seoses Eesti Raudtee erastamisega. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 11.06.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 11. juuni 2001. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Peeter Kreitzberg

Austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärija härra Savisaar! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Ma olen saanud AS Eesti Raudtee erastamist puudutava arupärimise, mis sisaldab kokku seitse erastamislepingut ja selle sõlmimisele eelnenud erastamisprotsessi puudutavat küsimust. Nagu arupärija märkis, oleme algatanud kontrollimise, mis puudutab enam-vähem samu küsimusi ja mis on pealkirjastatud "AS Eesti Raudtee erastamislepingu õiguspärasuse hindamine".

Praeguse kava kohaselt peaks nimetatud kontrollimist puudutav aruanne, peakontrolöri otsus, valmima juuli alguses, seetõttu ei saa ma hetkel mitmele küsimusele sisulist vastust anda. Ja mitte vabandusena, vaid puhtalt kompetentsusest tulenevalt viitan siin ka rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

Niisiis loodan, et need küsimused, kus ma viitan hilisemale vastusele, saavad piisavalt kajastatud loodetavasti juuli alguses avalikustatavas aruandes. Tulen nüüd küsimuste juurde, ma loen ette küsimuse ja annan siis vastuse.

Esimene küsimus. "Kas BRS-iga (mõeldud on ettevõtet, kes on sõlminud vastavad lepingud Eesti riigiga - J. P.) AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimine oli seaduslik ja põhjendatud ajal, mil kehtis Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2001. aasta määrus?"

See määrus puudutas Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri otsust nr 10 täitmise peatamise kohta ning oli tehtud Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. aasta otsuse punkti 1 tühistamise kohta.

Süvenemata siinkohal kõigisse üksikasjadesse - olen arupärijale ka kirjalikult pikemalt vastanud -, toon küsimuses nimetatud kohtulahendi puhul välja olulisimad asjaolud.

Esiteks, lepingu sõlmimise ajal ei olnud jõus kohtu määrust, millega oleks selgesõnaliselt peatatud Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. aasta otsuse punkti 2 täitmine. See punkt nägi ette BRS-i pakkumise paremuselt teiseks tunnistamist. Vastavasisuline keeld tulenes küll halduskohtu 17. jaanuari määrusest, kuid kohus ise tühistas selle 1. märtsil.

Teine oluline asjaolu on, et Tallinna Halduskohtu 16. aprillil tehtud otsusest on küll välja loetav seisukoht, et erastamislepingu sõlmimiseks on vältimatult vajalik Erastamisagentuuri Nõukogu uue otsuse tegemine, kuid erastamislepingu sõlmimise hetke silmas pidades tuleb arvestada, et selleks hetkeks ei olnud nimetatud kohtuotsus jõustunud ega otsusest tulenevad õiguslikud tagajärjed seega tekkinud.

Kokkuvõttes leiame, et Erastamisagentuur ei ole 30. aprillil 2001. aastal BRS-iga erastamislepingut sõlmides toiminud haldusasjas nr 3-644 tehtud kohtumääruste vastaselt. Küll aga on Erastamisagentuuri poolt lepingu sõlmimine sisulises vastuolus 16. aprilli 2001. aastal tehtud kohtuotsuses väljendatud kohtu seisukohtadega.

Kuna aga lepingu sõlmimise ajal ei olnud kõnealune kohtuotsus jõustunud, siis ei ole Erastamisagentuur eiranud jõustunud kohtuotsust.

Mis sellest kõigest siis tuleneb? Saame praegu teha vaid ühe järelduse ja see kõlab nii: Erastamisagentuur on seda erastamislepingut sõlmides võtnud suure riski, sest erastamislepingu sõlmimine on vastuolus juba tehtud, kuid veel jõustumata kohtuotsusega. Erastamisagentuuril on oma käitumise õiguspärasuse tõendamiseks võimalus vaid juhul, kui ta saavutab halduskohtu otsuse muutmise edasises kohtumenetluses.

Selle järelduse tegemisel tahan rõhutada, et me ei ole oma hinnangu kujundamisel lähtunud halduskohtu tehtud kohtulahenditest ega ole võtnud endale pädevust hinnata sisuliselt kohtumenetluses olevas asjas võetud kohtu seisukohti.

Teine küsimus. "Kas 30. aprillil 2001. aastal sõlmitud Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise leping on täies ulatuses kooskõlas erastamise tingimuste, BRS-i poolt esitatud lõplike erastamise pakkumise tingimustega ning kõigi kehtivate õigusaktidega, sh erastamisseaduse, raudteeseaduse ja teistega?"

Kuna tõepoolest on tegemist väga komplitseeritud tingimuste kompleksiga, siis ma usun, et arupärija, samuti Riigikogu mõistab, et sedavõrd lühikese ajaga ei ole võimalik lõplikke seisukohti kujundada, mistõttu see on küsimus, millele ma annaksin heameelega sisulise vastuse juba oma lõplikus aruandes.

Kolmas küsimus. "Kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku poolt erastamislepingu allakirjutamine lepingu sisu läbi lugemata ning Erastamisagentuuri Nõukogu seisukohta saamata oli kooskõlas Eesti Vabariigi huvidega ning Jaak Liiviku kui ametiisiku ning tema tegevusele esitatavate nõuetega?"

Küsimusel on kaks poolt, millest esimene on seotud asjaoluga, kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja kirjutas erastamislepingule alla lepingu sisu läbi lugemata, ja teine sellega, kas enne lepingu sõlmimist pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma Erastamisagentuuri Nõukogu. Küsimuse esimese poolega seoses pöördusime peadirektor Liiviku poole küsimusega, kas ajakirjanduses esinenud väited vastavad tõele, samuti tutvusime Erastamisagentuuri Nõukogu vastava istungi protokolliga.

Saame öelda, et nii Erastamisagentuuri Nõukogule antud suulises selgituses kui ka meile esitatud kirjalikus vastuses on härra Liivik lükanud ümber ajakirjanduses justkui tema seisukohana kajastatu, nagu oleks ta kirjutanud erastamislepingule alla seda läbi lugemata. Pean tunnistama, et hetkel ei ole meil alust kahelda Jaak Liiviku selles küsimuses antud seletuste õigsuses.

Küsimuse teise poolega, kas enne lepingu sõlmimist pidanuks lepingu suhtes seisukoha võtma Erastamisagentuuri Nõukogu, tegeleme erastamislepingu õiguspärasuse kontrolli käigus. Me ei ole oma lõplikku seisukohta kujundanud ja lõplik seisukoht sõltub kahtlemata sellest, kas me oleme ammendavalt ja õiglaselt kajastanud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Ütlen vaid etteruttavalt, et juhul kui tegemist oleks tavalise erastamislepinguga, ei oleks Erastamisagentuuri Nõukogu täiendavat seisukohta vaja olnud.

Neljas küsimus. "Kas AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimisega võeti Eesti Vabariigile varalisi kohustusi või muid siduvaid kohustusi või loodi olukord, eeldused taoliste kohustuste tekkimiseks tulevikus?"

Esiteks, iga riigi sõlmitud erastamisleping toob riigile kaasa varalisi kohustusi, sest sisu poolest on erastamisleping eeskätt erastatava vara ostu-müügi leping ja selle alusel tekivad poolte vahel paratamatult vastastikused varalised õigused ja kohustused.

Kõigist lepinguga riigile võetud kohustustest ülevaate andmine oleks seega lepingu mahukuse tõttu liialt aeganõudev. Seetõttu annan üksnes ülevaate erastamislepinguga või selle lisaks olevate aktsionäride lepinguga Baltic Rail Services OÜ või AS Eesti Raudtee antud garantiidest, mille realiseerumise korral väheneb riigi poolt erastamise tulemusena saadav tulu. Annan selle loetelu numereeritult.

1. Kui Maksuamet nõuab AS-ilt Eesti Raudtee tulumaksu tasumist enne aktsiate BRS-ile üleminekut vagunite ühise kasutamise lepingute alusel välisriikide raudteeorganisatsioonidele tehtud maksetelt, peab riik maksuna tasutava summa AS-ile Eesti Raudtee hüvitama.

2. Riik kohustub AS-ile Eesti Raudtee hüvitama töötajate kutsehaigustest või tööõnnetustest tingitud nõuded juhul, kui kutsehaigus on alguse saanud või tööõnnetus toimunud enne aktsiate ostjale üleminekut.

 3. Riik kohustub hüvitama AS Eesti Raudtee juhatuse või nõukogu liikmete nõuded, mis põhinevad riigile ja erastajale mitte teadaolevatel lepingutel, juhul kui sellised nõuded peaksid ilmnema. Selle garantii maksimumsumma on viis miljonit krooni.

4. Riik annab erastamislepinguga garantii AS Eesti Raudtee sõlmitud viie veduri ostu ja liisinglepingutega seoses tekkida võivate otseste kahjude hüvitamiseks. Selliseks kahjuks võib lepingu kohaselt olla näiteks veduri ostu- ja müügihinna erinevus. Selle garantiiga seoses tuleb riigi pangakontol kuni seitse aastat säilitada 50 miljonit krooni, millest tuleb lihtsustatud korras katta selle garantiiga seotud kahjusid. Kokku on selle garantii maksimumsumma 100 miljonit krooni.

5. Kui AS Eesti Raudtee maksab riigile 2000. aasta majandusaasta eest dividende rohkem kui 7,5% kasumist, peab riik Eesti Raudteele hüvitama nimetatud määrast rohkem makstud summa.

6. Riik on kohustatud hüvitama AS Eesti Raudtee vastu esitatavad nõuded, mis on seotud AS Eesti Raudtee poolt AS Elektriraudtee osaluse omamise ja AS Eesti Raudtee varadest osa AS Elektriraudtee asutamiseks eraldamisega.

7. Erastamislepingu lisaks olev aktsionäride leping annab BRS-ile lepingus kindlaksmääratud tingimustel riigipoolse garantii seoses AS Eesti Raudtee keskkonnakohustustega, eeskätt enne aktsiate ostjale üleminekut Eesti Raudtee poolt põhjustatud keskkonnakahjude eest.

Lisaks nimetatud seitsmele garantiile, tagatisele, kuidas me seda nimetame, on erastamislepingu kohaselt võimalik anda riigi garantii juhul, kui BRS tuvastab AS Valga Külmvagunite Depooga seotud kohtuasjade ja pankrotimenetlust puudutavate materjalidega tutvumise järel uusi, oluliselt Eesti Raudtee väärtust mõjutavaid riske, mida ei olnud võimalik hinnata erastamislepingu sõlmimise ajal. Küsimus lahendatakse vajaduse korral erastaja ja riigi täiendava kokkuleppega hiljemalt käesoleva aasta 29. juuniks.

Viies küsimus. "Kas erastamisprogramm ning muud AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamist reguleerivad õigusaktid näevad ette võimaluse võtta erastamislepinguga Eesti Vabariigile varalisi või muid kohustusi?"

Nagu eespool juba nimetatud, toob erastamisleping paratamatult riigile kaasa varalisi kohustusi.

Seega taandub küsimus sellele, kas erastamist reguleerivad õigusaktid ja erastamisprogramm võimaldasid võtta just selliseid kohustusi, nagu lepinguga võeti. Ka sellele küsimusele ei saa ma hetkel vastata, sest küsimust selgitatakse nimetatud kontrollimise käigus.

Kuues küsimus. "Kas Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul oli 30. aprillil 2001. aastal volitused Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi varaliste kohustuste võtmiseks erastamislepinguga?"

Jään samuti praegu vastuse arupärijale võlgu.

Seitsmes küsimus. "Kas BRS-i investori kohta esitatud andmed, registriväljavõtted ja muud dokumendid, mis võimaldavad tuvastada välismaise investori õigusvõimet, ja tema esindajate volikirjad vastasid nõuetele, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega välisriigis väljaantud dokumentidele, sh dokumentide legaliseerimise nõue?"

Oleme asjasse puutuvate dokumentidega tutvunud, oleme palunud ka seletusi ja nende kohaselt tuli Baltic Rail Services OÜ aktsionäride kohta informatsiooni esitamisel lähtuda peadirektori käskkirjaga kinnitatud teise etapi pakkumise kutsedokumentide nõuetest.

Erastamisagentuur on ise ja samuti nende õigusnõustaja advokaadibüroo Tark ja Co. on kontrollinud Baltic Rail Services OÜ poolt AS Eesti Raudtee erastamiskonkursi käigus esitatud dokumentide vastavust nendele nõuetele ning nimetatud seletuste kohaselt on nii Erastamisagentuur kui ka Erastamisagentuuri Nõukogu hinnanud pakkumise vastavust ja nende arvamuse kohaselt vastavad Baltic Rail Services'i aktsionäride kohta esitatud dokumendid nõuetele.

Me selgitame seda küsimust samuti jätkuvalt ning juhul, kui tuvastatakse kõrvalekalded õigusaktidest, loomulikult avalikustame need.

Need olid vastused seitsmele küsimusele. Veel kord loodan, et te mõistate, et mõnele küsimusele ei olnud võimalik anda lõplikke hinnanguid. Kuid luban, et need ei jää meie poolt andmata. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Arupärijal ja Riigikogu liikmetel on küsimusi. Edgar Savisaar, palun esimesena!

Edgar Savisaar

Suur tänu! Ma tänan härra riigikontrolöri selle ettekande eest ja mul on mõned küsimused. Kõigepealt üks küsimus, mis minu arvates ei nõua täiendavaid uuringuid ja kus on võimalik anda põhimõtteline vastus. Nimelt, kas Erastamisagentuuri tegevjuhtkond saab enda peale võtta riigigarantiide andmist raudtee müügi lepingu allkirjastamisel, ilma et tal oleks Erastamisagentuuri Nõukogu sellekohast otsust?

Juhan Parts

Küsimus on selles, et sõltuvalt kõigi nende garantiide või tagatiste iseloomust - see terminoloogia ei ole täpne, terminoloogia on varieeruv - võivad olla ka Erastamisagentuuri tegevjuhtkonna volitused erinevad.

Põhimõtteliselt täiendavaid garantiisid, mida õigusaktides ei ole ette nähtud, Erastamisagentuuri juhtkond anda ei saa. Kuid ma jätan endale õiguse seda reservatsiooni täpsustada, sest et ma ei soovi, et levib Riigikontrolli seisukoht, et neid n-ö volitusi ei olnud. Me peame väga täpselt vaatama kõigepealt, millised täiendavad kohustused on võetud, ja siis ütlema, mil määral, mismoodi neid volitusi ületati, kui ületati.

Ja sellisel juhul saame näidata põhjusi ning saame hinnata tagajärgi. Seetõttu ei ole võimalik seda vastust anda. Aga põhimõtteliselt selliseid garantiisid, mida seadus ei luba, ei saa loomulikult võtta.

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Andres Varik

Tänan, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Ma küsin umbes sama, mida küsis kolleeg Edgar Savisaar, aga natuke laiemalt. Te ise mainisite, et erastamislepinguga on võetud riigile terve hulk varalisi kohustusi. Te olete märkinud, et see võib olla üks miljard krooni. Kas Riigikontroll leiab, et Erastamisagentuuri peadirektor oli vastavalt põhiseaduse § 65 punktile 10 pädev ilma Riigikogu otsuseta võtma lepinguga riigile selliseid varalisi kohustusi või ületas Erastamisagentuuri peadirektor oma volitusi?

Juhan Parts

Aitäh! Me saame Erastamisagentuuri juhtkonna tegevust hinnata siiski kompleksis kõigi nende volitustega, mida Riigikogu on õigusaktidega andnud. Nende õigusaktide pakett on võrdlemisi lai, alates erastamisseadusest, riigieelarve seadusest, erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest ja ka Riigikogu otsusest, mis näeb ette üleüldse Eesti Raudteed erastada. Andmaks täpset hinnangut, peaksime hindama kõigist nendest õigusaktidest tulenevaid võimalusi, mis Erastamisagentuuril on, kusjuures peame tähelepanu all hoidma, et mitmed volitused on antud erastamisprogrammi kaudu valitsusele, ka neid me peame silmas pidama.

Esimees

Tänan! Kolleeg Viive Rosenberg.

Viive Rosenberg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör härra Parts! Te ütlesite, et üsna mitmele küsimusele ei ole veel võimalik vastata. Me mõistame, et teema on tõesti väga keeruline ja küsimused on keerulised.

Eelmine küsija küsis enam-vähem sama asja, mida mina soovisin teada, see on just see 6. punkt, kas peadirektori kohusetäitjal Jaak Liivikul olid volitused võtta erastamislepinguga Eesti Vabariigi nimel varalisi kohustusi.

Ma sooviksin teada, mis on siis selle asja juures nii keeruline, et sellele küsimusele otsest vastust ei saa anda?

Juhan Parts

Ma tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt, küsimus oli ju formuleeritud nõndaviisi, et kas Erastamisagentuuri peadirektoril on volitusi võtta varalisi kohustusi Eesti riigile. Kahtlemata on. Erastamisagentuuri peadirektoril on volitus müüa, kui riigivara on kantud erastamisnimekirja, mis on kõige mahukamad varaliste kohustuste võtmised.

Kuid nagu ma oletan, on küsija soov teada saada just nimelt teatud kohustused, mis on spetsiifilised, kuid mis ei ole ka lõplikud.

 Me ei saa välistada, et analüüsides neid mahukaid dokumente, mis koosnevad kahest lepingust, mis koosnevad lepingu lisadest, tõusevad esile teatud spetsiifilised kohustused, mida saaks käsitleda ühekaupa ja kogumis.

Kahjuks oli aeg piiratud, mistõttu see osutus märksa keerukamaks. Seejuures tahaks ma veel rõhutada, et enne ei saa me võtta seisukohta, kui me ei ole saanud selgeid seletusi ega pidanud selget diskussiooni Erastamisagentuuri ja Erastamisagentuuri Nõukogu endaga.

Esimees

Tänan! Arupärija Edgar Savisaar, palun teine küsimus!

Edgar Savisaar

Austatud riigikontrolör! Üldiselt ma ühinen ajakirjanike arvamusega, et härra Liivik oli antud juhtumil lihtsalt tankist, kes tänaseks on oma ülesande täitnud, ja seetõttu ei tahaks ma tema osa selles juhtumis üle hinnata.

Minu küsimus on aga niisugune: kes ja millisel viisil vastutab ebaõnnestunud otsuste eest, kui riigil tuleb tõesti raudtee erastamise juhtumi puhul ostjatele kahjutasu maksta?

Juhan Parts

Ma saan anda lühikese vastuse, et eks ikka süüdlane. Kui kahjutasu tekib, siis tuleb tuvastada, kes on süüdi ja milline on tema vastutus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra riigikontrolör!

Minul on sama lihtne küsimus, nagu oli kolleeg proua Rosenbergil: milles on asi, kas te ei tohi või ei saa vastata? Igale vähegi majandusega kokku puutunud inimesele peaks olema asi selge. Muidugi on tõsi, et ega teil just palju aega selle vastuse koostamiseks pole olnud, võib-olla seetõttu viibib see põhjendatud vastus. Aga kui püüda asja terve mõistusega analüüsida, proovige ennast sellesse rolli asetada, siis ma küsiksin nii: mis te arvate, miks ei saanud härra Liivik, keda kolleeg Savisaar ilmselt põhjendatult tankistiks nimetas, asja nii korraldada, et oleks Erastamisagentuuri Nõukogu isegi enne allakirjutamist kokku kutsunud ja sellelesamale nõukogule seda teksti näidanud?

Miks tehti niisugune miljardiline tehing, sisuliselt täiendavate kuni miljardiliste garantiidega, mida te isegi möönate, niisugune kuritegelik tehing nii kergekäeliselt?

Juhan Parts

Ma saan aru, et põhiküsimus oli, miks Erastamisagentuuri Nõukogu täiendavalt kokku ei tulnud, et mingit seisukohta või otsust kujundada. Aga enne, kui ma arutleksin sellel teemal, veel mõni sõna.

Mul jäi kõrvu kõlama lugupeetud küsija ütlus, et härra Liivik oli härra Savisaare väidetel tankist ja et see on põhjendatud seisukoht. Ma ei saa oma ametis lähtuda sellistest formuleeringutest.

Minu teada ei ole härra Liivikul tanki ja me lähtume alati eeldusest, et ükskõik milline riigiametnik täidab oma ametikohustusi kõige paremal moel.

Ja ma oleksin Riigikogu liikmetele väga tänulik, kui oleks võimalik anda reaalset, konkreetset informatsiooni, mille põhjal te teete järelduse, et Jaak Liivik on see, kelleks te teda nimetasite. Mulle hakkab kõrva, kui võetakse selliseid seisukohti, kusjuures sisuliste argumentide leidmine on väga raske.

Mis puudutab küsimust, siis ma arvan, et küsimuse adressaat on siiski valitsus ja valitsuse esindajad Erastamisagentuuri Nõukogus, Erastamisagentuuri Nõukogu esimees ja vastutavad ministrid.

Mul ei ole täna selget põhjendust kogu erastamisprotsessi kohta, miks ühte või teist asja tehti. Ka põhjenduste saamine võtab oma normaalse aja, samuti nende analüüsimine, et otsustada, kui palju seal on tõsist, kui palju on lihtsalt ütlemist või põhjendamist.

Nii et natuke kannatust, ja niipalju kui meie suudame siin selgust luua, me püüame seda teha. Praegu ma ei oska seda öelda.

Küll aga tahaksin rõhutada asja, mis on fakt: fakt on see, et Eesti Raudteed erastatakse Riigikogu otsuse alusel.

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus.

Andres Varik

Tänan, härra esimees! Härra riigikontrolör!

Te olete öelnud, et teie poolt protsess selle erastamise kohta kestab, ja paljudele küsimustele me selget vastust ei saanud.

Aga kindluse huvides küsin teilt siiski täpselt ja selgelt üle.

See küsimus on järgmine: kas Riigikontrollil on kavas teha audit erastamislepinguga riigile võetud kohustuste seaduslikkuse ning otstarbekuse kohta, nagu näiteks tehti AS-i Narva Elektrijaamad strateegilise investori kaasamise küsimustes?

Juhan Parts

Aitäh! Mis puudutab teie küsimust selle erastamislepingu kohustuste seaduslikkuse ja otstarbekuse kohta - etteruttavalt ütlen, et sõna "otstarbekus" vajaks selgelt lahtimõtestamist -, siis ma arvan, et nende küsimustega meie algatatud kontrollimine tegeleb.

Mis puudutab Narva Elektrijaamade erastamist, siis sealsed probleemid või võimalused olid pisut teistsugused, mistõttu mõned strateegilise investori kaasamise aspektid, n-ö fookus-, põhiküsimused olid pisut teistsugused.

Me oleme analüüsinud Eesti Raudtee erastamise eesmärkide saavutamist, selle erastamise protsessi. Me ei näe hetkel otsest ajendit auditile oma väheseid ressursse kulutada.

Kui see ajend tekib ja ka Riigikogul on selge vajadus, siis saaks seda küsimust kindlasti läbi vaadata ja kaaluda.

Esimees

Tänan! Jaanus Männik, palun teine küsimus!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Ma usun, et te olete kursis, aga kui te ei ole kursis, siis ma tuletan teile mõningaid asju meelde. Kuna te väitsite teist korda, et Eesti Raudtee on erastatud Riigikogu otsusega, siis ma tuletan teile meelde, et ka praegu on Riigikogu menetluses vähemalt kolm otsuse eelnõu, mis sooviksid seda küsimust arutada. Selles küsimuses korraldati rahvalt allkirjade kogumine, erastamise vastu anti 163 000 allkirja.

Nii et see, et rahvas ei ole soovinud raudteed erastada ja et Riigikogus vähemasti opositsioon oma 46 häälega ei ole seda soovinud, on nüüd raudselt kindel ja teada. Te nimetate Riigikogu otsuseks, mis võimaldaks justkui Eesti Raudteed erastada, nähtavasti 1999. aasta veebruarikuu otsust, kus räägitakse ainult raudtee võimalikust erastamisest kas riigivaraseaduse alusel või erastamisseaduse alusel - teatavasti pressiti see otsus läbi ainult mingi 30 või 33 häälega. See otsus ei räägi kindlasti mitte sellest, kas Eesti Raudtee erastada või mitte, vaid räägib ainult sellest, et kui seda teha, siis millise seaduse järgi.

Miks te nimetate seda Riigikogu otsuseks, mis võimaldab erastada Eesti Raudtee?

Juhan Parts

Ma tänan! Ma olen kindlasti kursis nende asjaoludega, mida te nimetasite. Pean silmas siin mitmeid otsuse eelnõusid, samuti rahva allkirjade kogumist.

Kuid ma usun, et need on sellised argumendid või sellised tõsiasjad, mis on väga tähelepanuväärsed, kuid kuuluvad siiski n-ö poliitilise tegevuse ja poliitilise otsuse protsessi, millesse Riigikontrollil on väga raske sekkuda, ja Riigikontrollil ei olegi vajadust sellesse sekkuda.

Midagi ei ole teha, me saame oma ülesannetes või vastustes lähtuda sellest otsusest, mis on jõus.

Esimees

Tänan! Kolleeg Anti Liiv.

Anti Liiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Paljusid segaseid, sogaseid asju analüüsitakse analoogia põhjal, võrreldes teiste analoogiliste juhtumitega.

Ida-Euroopas on viimasel kümnel aastal käinud massiline privatiseerimine.

Kas härra riigikontrolöril on olnud aega või ta on mõnel muul põhjusel uurinud, kas Ida-Euroopa teistes riikides on mõne infrastruktuuri erastamisega olnud ka selliseid segadusi parlamendi, rahva ja erastamisstruktuuride vahel, umbes sääraseid nagu Eestis?

Juhan Parts

See on väga hea küsimus. Kindlasti on üks meie töömeetod see, et me püüame otsida võrdlusmaterjale. Ja kui vastata väga laialt, siis ei ole erastamissegadused omased mitte ainult infrastruktuuriettevõtetele, kuigi Eesti Raudtee omaga sarnanevat erastamise kogemust vähemalt minu teada üheski Kesk- ja Ida-Euroopa riigis ei ole.

Küll on aga selliseid segadusi, kas siis head võistlust või võitlust peale infrastruktuuriettevõtete ka väga paljude teiste puhul. Kindlasti on sellist tõsist võitlust ka lääneriikides, mitte ainult idariikides - vähemalt nii on selgunud kolleegide vestlustest -, kus majanduslik võistlus kasutab teinekord selliseid vahendeid, mille tagajärjel ratsionaalne arutelu on pisut pärsitud.

Kuid see ei saa mitte mingil juhul õigustada seda, et ei ole lõpphinnanguid Eesti valitsuse tegevusele vara erastamisel.

Esimees

Härra riigikontrolör, ma tänan teid! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kas arupärija soovib kasutada oma õigust pidada viieminutine kõne puldist? Edgar Savisaar, palun!

Edgar Savisaar

Härra ettekandja! Härra esimees! Lugupeetud ettekandja!

Kui ma lugesin läbi Juhan Partsi vastuse, siis seitsmest esitatud küsimusest viie puhul vastab riigikontrolör, et vastust veel ei ole ja uurimine käib. Enamik küsimusi tegelikult jäigi täna vastamata. Aga ma ei süüdista sugugi riigikontrolöri juhtumi mätsimises või uurimisega venitamises.

Meil oli härra Partsiga jutuajamine, et võib-olla lükata vastamine siin parlamendi ees üldse edasi, ja ainult mõnedel protseduurilistel põhjustel ma ei saanud seda teha.

Usun, et me tuleme raudtee erastamise juhtumi juurde siin saalis veel korduvalt tagasi. Jah, vastus tänasele arupärimisele oli napisõnaline, aga me liikusime siiski mõningates asjades edasi, saime mõned seisukohad. Saime seisukoha selles suhtes, et Erastamisagentuuri poolt lepingu sõlmimine oli vastuolus samas kohtuasjas tehtud kohtuotsuses väljendatud kohtu seisukohtadega.

Et Erastamisagentuur, olles teadlik Tallinna Halduskohtu otsuse sisust, võttis erastamislepingut sõlmides suure riski, mis seisneb asjaolus, et erastamislepingu sõlmimine on vastuolus juba tehtud, kuigi veel jõustumata kohtuotsusega.

Ma arvan, et see on oluline seisukoht, millest me saame oma edasises arupidamises lähtuda. Ma pean oluliseks ka vastust viiendale küsimusele, kus riigikontrolör tunnistab, et erastamisleping toob paratamatult riigile kaasa varalisi kohustusi. Kuigi kohustuste konkreetsest sisust veel ei räägita ja lõplikke seisukohti ei ole, aga juba see fakt iseenesest, et tegu on varaliste kohustustega, on minu arvates oluline.

Ma arvan niimoodi, et seoses selle lepinguga on piisavalt palju küsimusi nii poliitikutele kui ka ametnikele, asjatundjatele. Mind huvitaks väga, millised on selle lepingu allakirjutamise kriminaalsed järelmid, millised on võimalikud sanktsioonid vastavalt kriminaalseadustikule, kui selgub, et lepingu sõlmimine ei olnud seaduslik, ei olnud põhjendatud, oli vastuolus kehtivate õigusaktidega.

Mis saab siis, kui selgub, et Jaak Liivik kui ametiisik ületas oma õigusi ega käitunud vastavalt nendele funktsioonidele, mis tal on. Ma loodan väga, et tegu on ühe niisuguse juhtumiga, kus nii parlament kui ka Riigikontroll lähevad oma uuringutes lõpuni, sest olgem ausad, minu arvates on see kriminaalne lugu.

Minu arvates on see Eesti mainet kahjustav lugu nii välis- kui sisemaiselt. See süvendab veelgi võimu võõrandumist rahvast ja ei ajakirjandusel ega poliitikutel pole mingit põhjust selle üle imestada, sest 163 000 allkirja ei antud mitte ainult Narva Elektrijaamade müügi vastu, vaid anti ka Eesti Raudteega sõlmitud tehingute vastu. Mind huvitaks väga, kuidas riigikontrolör kommenteerib näiteks selliseid asjaolusid, et Erastamisagentuuri Nõukogu nendes küsimustes toimunud istungite lindistusi pole olemas või et need on kahjustatud just otsustava koha pealt.

Ja ma olen natukene mures sellepärast, et võib-olla paari kuu pärast riigikontrolör peabki meile tunnistama, et ei saagi midagi öelda, sest asjaosalised on vait, lindistusi ei ole, ja meil jääb üle ainult käsi laiutada.

Ma tahaksin väga loota, et nii riigikontrolör kui ka opositsioon ja koalitsioon härra Tarto isikus aitavad kaasa, et selle küsimuse selgitamisega ikkagi lõpuni mindaks, et see ei jääks varjatuks nagu paljud muud skandaalid, millest siin on samuti räägitud.

Aitäh!

Esimees

Tänan, Edgar Savisaar! Austatud Riigikogu, päevakorraküsimuses on võimalik avada läbirääkimised. Andres Varik Rahvaliidu fraktsiooni volitatud esindajana, kõne puldist.

Andres Varik

Tänan, härra esimees! Austatud kolleegid! Härra riigikontrolör!

Mul on ka heameel, et kolleeg härra Edgar Savisaar on tõstatanud selle küsimuse Riigikontrolli tasandil. Pean märkima, et meie Jaan Pööriga läksime sammu kaugemale ja esitasime 18. mail Tallinna Linnakohtusse avalduse Eesti Vabariigi ja Baltic Rail Services OÜ vahel sõlmitud 66% Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu tühistamiseks. Samuti olen 29. mail palunud algatada kriminaalasja Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku suhtes seoses ametialase lohakusega.

See tähendab seda, et Postimehes ütles Jaak Liivik, et ta polnudki lepingut läbi lugenud. Samalaadse küsimuse esitas härra Savisaar riigikontrolörile. Täna sain vastuse, et riigikontrolör peab seda suhtumist õigeks, et on olnud mingi eksitus.

Huvitav, et Liivik ei ole Postimeest, kus see eksitus ilmsiks tuli, kohtusse kaevanud ja üldsuse ees ei ole see ümber lükatud. Ma ei kuulnud täna ka riigikontrolöri suust veenvaid argumente, et Liivik seda tõesti teinud ei ole.

Riigikogu liikmetena oleme Jaan Pööriga veendunud või meie fraktsioon on veendunud, et erastamislepinguga on riik võtnud endale eriti suures ulatuses põhjendamatuid varalisi kohustusi. Põhiseaduse § 65 punkti 10 kohaselt on aga selliste rahaliste kohustuste võtmine ainult Riigikogu pädevuses.

Siin selgub ka, et ikkagi veel uuritakse, äkki põhiseadus ei olegi ülimuslik, äkki on veel teisi seadusi, mis annavad võimaluse riigile miljardilisi kohustusi võtta. Mulle jääb see arusaamatuks. On veel üks nüanss, mida riigikontrolör puudutas.

Vähe sellest, et vastavalt lepingule võib BRS esitada rahalisi nõudeid Eesti riigi vastu, lisaks sellele on periood, nagu riigikontrolör märkis, millal võib esitada nõudeid riigi vastu, tervelt seitse aastat. Nii suuri summasid on riigil raske ette näha ja eelarves planeerida. Teisisõnu, riik on seatud pikaajalisse teadmatusse.

Võib arvata, et tegelikult on riik varjatult sõlminud lepingu kõige väiksema rahalise pakkumisega. BRS tegi hinnapakkumise üks miljard krooni, ja kui riik võttis endale üks miljard krooni varalisi kohustusi, nagu riigikontrolör ütles, siis tegelikult võib arvata, et tegemist on jälle kinkimisega.

Mulle on selline riigipoolne käitumine täiesti arusaamatu ja tekitab pehmelt öeldes vastakaid arvamusi väärtushinnangute kujundamise kohta üldse. Üks huvitav asi on veel. Eesti Vabariigi riigikeeleks on kuulutatud eesti keel, mis on ka asjaajamiskeeleks. Ometi on aktsiate erastamise leping koostatud inglise keeles. Pole siis ime, et riigi nimel lepingule alla kirjutanud Erastamisagentuuri peadirektori kt ei lugenud lepingut isegi läbi või ta ei saanud sellest aru. Tegemist on spetsiifilise tekstiga, mille üheselt mõistmiseks peab olema väga hea inglise keele valdaja.

Lepingust võivad tõusetuda olulised tõlgendamise vaidlused. Sellele on aga lahendus olemas, sest kaks Eesti juriidilist isikut, Eesti Vabariik ja BRS OÜ on otsustanud kohtuvaidlused allutada Stockholmi kaubanduskoja juures asuvale vandekohtule. Sinnagi võib Eesti riik pöörduda alles pärast seda, kui ta on BRS-i esitatud nõuded tasunud, kuid ei pea seda tasumist õigeks. Kogu selle erastamisprotsessi algus oli nagu see oli, Mõis lendas Inglismaale, Kross lasi kellegi sisse, algul oli võitja üks, pärast teine.

Raudtee on aga ikkagi rahva oma ja avalikest huvidest lähtudes on selles protsessis tõesti tarvis selgust saada. Ka mina loodan, et seda ei vaikita maha. Usun, et tõstatatud probleemid leiavad õiglase lahenduse.

Aitäh!

  • Postitatud: 11.06.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 27.04.2016 14:15
  • Viimane ülevaatus: 27.04.2016 14:15

Veel uudiseid