Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogus 3. detsembril 2012 arupärimisele Eesti Energia uute põlevkivienergiaplokkide rajamise kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 3.12.2012 | 16:45

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 3. detsembri 2012. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! 

15. oktoobril pöördusid 17 Riigikogu liiget minu poole arupärimisega ja esitasid küsimusi aktsiaseltsi Eesti Energia uute põlevkivienergiaplokkide rajamise kohta.

Arupärijad märgivad, et ajakirjanduse vahendusel on saanud neile teatavaks, et Eesti Energia on sõlminud ettevõttega Alstom lepingu uue elektrijaama esimese ploki ehitamiseks. Ja et majandus- ja kommunikatsiooniministri sekkumise tulemusena tegi Eesti Energia seda riigihangete seadust ja karistusseadustikku rikkudes.

Arupärijate küsimustele vastamiseks vaatas Riigikontroll läbi hankemenetluse materjalid ja Eesti Energia nõukogu protokollid. Samuti küsisime selgitusi Eesti Energia juhatuselt, nõukogu esimehelt, Narva Elektrijaamade juhatajalt, Riigikantseleilt ja Rahandusministeeriumilt.

Oma vastuses eeldan, et Riigikontrollile esitatud materjalid ja selgitused on tõesed ja täielikud. Selles veendumiseks me eraldi kontrollitoiminguid ei teinud.

Asun küsimuste juurde. Esimesele kahele on sobiv vastata koos. Need kõlavad nii:

Miks Teie arvates valiti riigihanke võitja kahe hanke tingimustele mittevastanud pakkuja hulgast? Loetlege nõuded, millele riigihanke võitja ei vastanud.

Ja teiseks:
Milliseid riigihangete seaduse ja karistusseadustiku rikkumisi pandi hanget läbi viies toime?

Vastan. Riigikontrolli hinnangul vastasid mõlemad pakkujad küll pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kuid nende esitatud pakkumused hanketingimustele ei vastanud. Eduka pakkumuse väljaselgitamisel rikuti riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul.

Esiteks ei vastanud ainuke vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanketingimustele. Mittevastavus seisnes eelkõige selles, et Alstom soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatust erinevaid makse- ja trahvitingimusi.

Ja teiseks. Võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanketingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta.
Asjaosalised on põhjendanud oma toimimist sellega, et elektrijaama esimese ploki ehitamiseks laekus vaid üks tõsiselt võetav pakkumus.

Siinjuures tahan teie tähelepanu juhtida sellele, kuidas Eesti Energia säärasesse olukorda sattus.
Hankemenetluse järgi oli ette nähtud, et pakkumusi saavad esitada vaid need ettevõtted, kelle tellija, st antud juhul aktsiaselts Eesti Energia Narva Elektrijaamad, on eelnevalt kvalifitseerinud. Ehk kelle puhul on tellija veendunud, et too saab tööga hakkama. Hankes osalemise soovi avaldasid tegelikult viis ettevõtet. Tähtajaks esitasid oma kvalifitseerimistaotluse kolm ettevõtet.

Kuigi ettevõtete tegelik kvalifitseerimine toimus poolteist kuud hiljem, otsustas aktsiaselts Narva Elektrijaamad hilinenud pakkujaid riigihangete seadusele tuginedes mitte kvalifitseerida. Nende dokumendid saadeti ümbrikke avamata tagasi ja pakkumusi esitama neid ei lastud.

Kolm tähtajaks taotluse esitanud ettevõtet tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Pakkumuse esitas neist kaks, millest üks oli ilmselgelt puudulik. Nii oligi tekkinud olukord, kus Eesti Energial oli vaid üks sisuline, kuid sellegipoolest nõuetele mittevastav pakkumine. Ütlen Eesti Energia, sest kuigi selles hankes on formaalselt tellijaks aktsiaselts Eesti Energia Narva Elektrijaamad, tehti kõik sisulised otsused Eesti Energia peakontoris.

Me teame, et hoolimata pakkumuse nõuetele mittevastavusest asuti ettevõttega Alstom läbirääkimistesse ja sõlmiti ka leping. Seejuures nähtub Eesti Energia nõukogu koosoleku protokollist, et nõukogu mõistis, et hankemenetluses tehtud otsused on seadusega vastuolus.

Te küsite, kas selles loos on ka midagi kriminaalset. Ma jätaksin selle pädevate õiguskaitseasutuste hinnata, kes võtavad hoiaku lähtudes infost, mis neil ühel või teisel ajahetkel on.

Riigihangetest on karistusseadustikus räägitud kahes paragrahvis. Ühes on öeldud, et kuriteoga on tegemist siis, kui ühele hankel osalejale põhjendamatute eeliste loomisega või riigihangete nõuete muu rikkumisega tekitatakse oluline varaline kahju.

Teisel juhul võib karistusseadustiku rikkumine tulla kõne alla siis, kui hankemenetluses toimub kokkulepete sõlmimine konkurentsi kahjustamise eesmärgil.

Riigikontroll ei saa meile teadaoleva info põhjal öelda, kas midagi sellist tehti.

Me teame seda, et Eesti Energia nõukogu koosolekul märkis ettevõtet nõustanud advokaat, et hankemenetluse käigus rikutakse riigihangete seadust ja karistusseadustikku. Aga mida advokaat karistusseadustiku rikkumise all mõtles, ei olnud ta enda ja kliendi suhte konfidentsiaalsusele viidates nõus Riigikontrollile ütlema.

Eesti Energia juhatuse esimees ütles Riigikontrollile, et advokaadibüroo ei ole seda väidet ei suuliselt ega kirjalikult põhjendanud.

Teadaolevalt teostab järelevalvet riigihangete korralduse üle Rahandusministeerium, kes ei pidanud konkreetse kaasuse põhjal vajalikuks järelevalvemenetlust algatada. Prokuratuuri saadetud avaldus karistusseadustiku rikkumise kohta edastati kapole, kes ei leidnud, et mõne ametiisiku käitumisel oleksid ilmnenud kuriteotunnused.

Kolmas küsimus.
Kas Vabariigi Valitsusel on õigus oma äranägemise järgi seadust rikkuda, tuues hiljem ettekäändeks ohu riigi julgeolekule?

Vastan. Siin tuleb vaadata, mida valitsus üldse arutas, mida otsustas ja millise info põhjal.

Mais 2011, kui toimus valitsuskabineti nõupidamine, oli leping hanke võitjaga juba sõlmitud, kuid polnud veel jõustunud. Leping oli sõlmitud Eesti Energia nõukogu heakskiidul ja üldkoosoleku ehk majandus- ja kommunikatsiooniministri teadmisel. Valitsus polnud lepingut arutanud ega selleks suunist andnud.

Uute plokkide ehitamise küsimus poleks ehk valitsuse ette jõudnudki, kui Eesti Energia poleks leidnud, et uue elektrijaama ehitamine riigi toetuseta oleks äriühingule majanduslikult ebamõistlik. Ja seda valitsus arutaski. Ning leidis, et energiajulgeoleku kaalutlustel tuleb riigil leida võimalus Eesti Energiat toetada. Hankeleping võis selle otsuse toel jõustuda.

Meile teadaolevalt ei antud valitsuskabinetile teada, et lepinguni jõuti tõenäoliselt riigihangete seadust rikkudes. Riigisekretäri kinnitusel on kõik arutelu aluseks olevad materjalid Vabariigi Valitsuse infosüsteemis. Seal olevates materjalides ei ole uue elektrijaama ehitamise hanke seaduslikkust käsitletud.

Kui küsite, kas majandus- ja kommunikatsiooniminister teadis või ei teadnud riigihangete seaduse rikkumisest, siis vastus on, jah teadis. Eesti Energia juhatus kinnitas Riigikontrollile, et ministrit informeeriti enne lepingu sõlmimist kõikidest riskidest.

Neljas küsimus on päris pikk.

Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 17 lõike 2 alusel tehakse teile teatavaks istungi päevakord. Sama seaduse paragrahv 18 lõike 4 alusel on teil õigus oma ülesannetesse kuuluvais asjus valitsuse istungist sõnaõigusega sõna võtta.

Kas valitsusel oli enne otsuse tegemist teada, et riigihanke võitjaks tunnistatud Alstomi ja tema tütarettevõtete tegevust on uurinud Prantsuse, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide võimud seoses rahapesu ja altkäemaksu andmise kahtlustega Singapuri, Indoneesia, Venetsueela, Brasiilia, Itaalia, Zambia, Poola, Mehhiko, Läti, Tuneesia ja Malaisia ametiisikutele?

Vastan. Kirjalikes materjalides, mis Vabariigi Valitsusele nõupidamisele esitati, ei ole käsitletud Alstomi ega tema tütarettevõtete võimalikke õigusrikkumisi või kahtlustusi.

Viies ja viimane küsimus.
Kas Teie hinnangul vajaks riigihangete seadus täiendamist, et Eestis või välisriikides korruptsiooni uurimise all olevad või selles süüdimõistetud äriühingud kõrvaldataks riigihanke menetlusest?


Vastan. Ma leian, et ei vaja täiendamist. Riigihangete seadusega on ka praegu keelatud osaleda hankemenetluses isikutel, kes on ametialastes kuritegudes süüdi mõistetud ning kelle karistus pole kustunud. Ametialasteks kuritegudeks on ka pistise ja altkäemaksu andmine, võtmine ja vahendamine, toimingupiirangute rikkumine.

Muus osas tunnustan ma jätkuvalt süütuse presumptsiooni ega pea uurimise all olevate isikute kõrvaldamist hankemenetlusest kohaseks. Aga eks see on teie kui seadusandja kätes.

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev
Aitäh! Kas selle info järgi, mis teil täna on, oleks teie meelest saanud Alstomi esitatud pakkumuse edukaks tunnistada?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma võin teile vastata väljavõttega nõukogu protokollist. Nõukogu protokollis on härra Atoneni järgmine seisukoht: "Nõukogu on hetkel kahvlis – kui jätkata Alstomiga, rikuksime seadust (tegemist on formaalse rikkumisega, millega ei tekitata kahju ei riigile ega Eesti Energiale, sest meil puudub igasugune teadmine, et uus hange võiks tuua parema pakkumise – pigem pakkumine kallineb), kui aga loobume lepingust, tuleb korraldada uus hange ning ilmselt on uus pakkumine kallim – sellega oleme siis tekitanud juba kahju. Mina olen lepingu sõlmimise poolt." Kuna tegemist on lepingu tingimuste ja seaduse rikkumisega, siis pean ütlema, et mina oleksin sellise lepingu sõlmimise vastu.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik
Lugupeetud härra Oviir! Teie olete jurist, mina ei ole, seetõttu ma neid nüansse ei jaga. Andke andeks mu mõnevõrra naiivne küsimus! Viimastel aastatel on mitmed Eesti omavalitsusjuhid näiteks Ida- ja Lääne-Virumaalt olnud uurimise ja kohtu all seoses riigihangete seaduse rikkumisega. Kas need rikkumised, mis pandi toime seoses selle riigihankega, on raskemad või kergemad, kui võrrelda nende juhtumitega, mida Eesti uurimis- ja kohtuorganid on käsitlenud?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Pean ütlema, et ma ei saa olla kaalukausiks, kas üks rikkumine on raskem või teine kergem. Selleks on pädevad riigi õiguskaitseorganid, kes peaksid seda otsustama. Ma ütlen veel korra: mina juristina ei saa mingeid õigusrikkumisi aktsepteerida.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Suur tänu teile küsimustele vastamise ja asja uurimise eest! Minu küsimus puudutab teie viidet sellele, et riigihangete seadus ütleb selgelt, et kui on olemas jõustunud kohtuotsus, siis pakkuja ei kvalifitseeru. Minu andmetel on vähemalt ühes riigis Alstomil jõustunud kohtuotsus. See oli vist Šveits, aga ma võin riigiga eksida. See ju tähendab, et mitte mingil juhul ei oleks saanud Alstomi pakkumust vastu võtta.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh selle küsimuse eest! Mina teeksin vahet kahel asjal: Alstom ja Alstomi regiooniti tegutsevad tütarettevõtted. Kui suur on nende tütarettevõtete seotus emaettevõttega, milline on see mõju ja millised teadmised selle kohta on, sellele ei saa ma praegu hinnangut anda. Näiteks tegutseb Alstom Estonia Eesti territooriumil, Alstom Poland aga Poola territooriumil. Pakkumused tehakse nende kaudu. Mis puudutab vastutust, siis kui konkreetselt leitakse, et tütarettevõte on andnud mingisugust – kujutame lihtsalt ette – meelehead, siis käsitleb see piirang sedasama kohalikku tütarettevõtet.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Kajar Lember
Aitäh sisuliste vastuste eest! Meie küsimusele, kas selles hankeloos on ka midagi kriminaalset, te vastasite, et sellega peaksid tegelema vastavad organid. Samas tõdesite, et on rikutud riigihangete seadust. Kas teie hinnangul vajaks kõik selle hankega seotu veel kord nende organite kontrolli või pole enam mõtet n-ö vana asjaga tegelda?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Ma pean kõigepealt ütlema, et sellega on oma pädevuse piires tegelnud nii Rahandusministeerium kui ka kapo. Prokuratuur saatis selle avalduse kapole. Ka kapo ei leidnud ametiisikute tegevuses kuriteo koosseisu ja tagastas selle avalduse. Mul on nüüd raske öelda, kas oleks otstarbekas ja mõistlik veel midagi teha. Minu arvates peaksid selleks olema mingisugused uued faktid, mille puhul me saaksime öelda, et seda enne ei teatud ja selle kohta ei suudetud hinnangut anda. Minul praegu sellist informatsiooni ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Riigikogu saalis toimus 18. oktoobril hääletus, kas avaldada umbusaldust majandusminister Juhan Partsile. Üks kolleeg küsis, et kui majandusminister väidab, et ta ei teadnud riigihangete seaduse rikkumisest midagi, kas siis teadmatus vabastab teda oma haldusalas toimuva eest vastutamast. Juhan Parts vastas: "Loomulikult, ettevõte, kes hanget läbi viib, vastutab selle seaduslikkuse eest. Kui tahate, võin ka mina selle eest vastutada. Mul ei ole täna mingit põhjust arvata, et tegemist on mingil kujul ebaseadusliku lepinguga. Ka ettevõte on pärast eelmisel nädalal avaldatud kahtlusi seda kinnitanud." Uurimist pole alustatud. Kas võiks taotleda, et majandusminister ja tema haldusalas olev Eesti Energia teeksid vähemalt mingid järeldused, kuidas järgmisi suuri hankeid teha? Kui ei tule mingit uurimist, kas siis Riigikontroll saab soovitada, et ettevõte sellest vähemalt midagi õpiks?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Kapo on hinnanud ja leidnud, et ei ole ilmnenud, et mõne ametiisiku käitumises oleks olnud kuriteo tunnuseid. Riigikontroll ei ole pädev ümber hindama kapo seisukohti. Küsimus on alati selles, kui punktuaalsed me peame olema seadusi järgides. Mina juristina olen seisukohal, et me peame seadusi järgides olema absoluutselt punktuaalsed. Ma tsiteerisin teile ühte väidet, kus mainiti kahvlis olekut, sest uue hanke väljakuulutamine võib tekitada riigile palju suuremat kahju. Tekib küsimus, kas see on piisav õigustus.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Mul on endal ka imelik tunne, et ma hakkan praegu kaitsma ühte ministrit, kusjuures see minister kuulub valitsusse, mille poliitika on mulle sügavalt vastik. Aga siiski. Pidev probleem on minu arvates see, et inimesi ristitakse Eestis kurjategijaks enne, kui kohtus on midagi otsustatud. Ükskõik, on siis tegemist minu kolleegidega Narvas ja Tallinnas või majandusministriga, lähenemine peaks minu arvates olema ühesugune kõigi inimeste puhul. Kuidas teie suhtute sellesse, kui juba enne kohtuotsust väidetakse, et inimene on rikkunud näiteks riigihangete seadust? Loodan, et küsimus oli arusaadav.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! See on alati hinnangu küsimus. Kui mõni kodanik leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis on tal õigus selle argumentatsiooniga pöörduda õiguskaitseorgani poole. Inimest, keda see kodanik kuriteos kahtlustab, ei saa institutsioon veel pidada kurjategijaks ega öelda, et ta on kuriteo toime pannud. Siin on erinevad staadiumid.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Mul on küsimus kapo seisukoha kohta. Eestis on viimasel ajal nii kapo kui ka prokuratuuri seisukohti mitu korda edasi kaevatud ja seda just poliitilise tasandiga seotud korruptsioonijuhtumite puhul. Viimane näide oli Viimsis, kus prokuratuur ja politsei ütlesid kolmel tasemel, et kuritegu ei ole, aga lõpuks kaevati see edasi kui haldusakt ja halduskohus alustas kriminaalmenetlust. Kas te ei ole riigikontrolörina mõelnud minna nii olulises asjas sedasama teed ja kaevata edasi kapo seisukoht kriminaalasja menetlemisest keeldumise kohta kui teatud haldusakt, et maksumaksja saaks lõpuks jälile, mis siis ikkagi toimus?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh! Kahjuks ei ole see Riigikontrolli ega riigikontrolöri pädevuses. Kui Riigikontroll leiab auditi käigus, et võib olla toime pandud kuritegu, siis pöördub ta uurimisorganite poole. Uurimisorganite otsus on lõplik. Kuigi me ei ole tihti mõne uurimisorgani seisukohaga rahul, ei ole meil võimalik seda edasi kaevata.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Te viitasite sellele, et üks nõukogu liige sõnastas põhjuse, mispärast on vaja see otsus vastu võtta ja seadust rikkuda. Aga kas te oskate öelda, kas formuleeriti veel põhjusi ja kas keegi nendest, kes otsuse vastuvõtmise protsessis osales, oli selle otsuse vastu?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõigepealt pean selgitama, miks ma tõin näiteks härra Atoneni arvamuse. Sellepärast, et minu arvates on härra Atonen poliitiliselt hästi sõltumatu inimene. Ta ütleb välja, mis ta mõtleb. Seda esiteks. Teiseks, teda ei ole kerge mõjutada ega temaga manipuleerida. Lõpuks pean ütlema, et nõukogu asus sellele seisukohale üksmeelselt. Enam-vähem kõik ütlesid välja samad seisukohad, seda küll võib-olla erinevas kontekstis ja formuleeringus.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Ma jätkan Indrek Saare küsimust. Riigihangete seaduse § 38 järgi tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ettevõte, keda on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud. Te ütlesite, et Šveitsis on Alstomil jõustunud kohtuotsus, aga see meie seaduse mõttes ei tähenda midagi, kuna tegemist on teise tütarettevõttega. Samas ütlesite arupärimisele vastates, et te ei pea vajalikuks riigihangete seadust täiendada. Arvestades riigihangete seaduse sellist tõlgendamist, annavad kõik ebaausad ettevõtjad meelehead nüüd loomulikult oma tütarfirmade kaudu, sest teie arvates neid siis vastutusele ei võeta. Kui mõistlik selline tõlgendus on? Kas ikkagi ei tuleks riigihangete seadust täiendada, tagamaks, et kriminaalse taustaga ettevõtjad tulevikus Eesti maksumaksjat ei tüssaks?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Kõigepealt tuleb siin teha väikene täpsustus. Mitte mina ei öelnud, et Šveitsis on jõustunud kohtuotsus, vaid üks lugupeetud küsija ütles, et tema arvates on Šveitsis üks kohtuotsus jõustunud. Seda esiteks. Teiseks, vaadake suurte korporatsioonide tegevust, kellel on tütarettevõtteid üle maailma. Kujutame ette, et mõne korporatsiooni tütarettevõte pani näiteks Malaisias toime kuriteo, mille eest teda karistati. Kui selle pärast võetakse korporatsiooni teiselt tütarettevõttelt õigus osaleda Eestis ükskõik millises riigihankes, siis see tundub minule problemaatiline. Aga kui te tähelepanelikult kuulasite, siis te teate, et minu kõne lõpulause oli: "Lugupeetud Riigikogu, eks see ole teie kui seadusandja kätes."

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Milliseks te hindate tõenäosust, et miljardi euro suurune investeering uude elektrijaama jääb seisma, sest selles jaamas ei ole võimalik avatud turu tingimustes konkurentsivõimelist elektrit toota?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan küsimuse eest! Mul on ka oma arvamused ja seisukohad põlevkivienergeetika kohta, kuid praegu ei olnud see küsimuse objekt. Selle arupärimise raames ei pea ma õigeks sellele küsimusele vastata.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Ülo Tulik
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Tavaks on saanud, et ennekõike vaidlustavad riigihanke konkurendid, kui nad tunnetavad, et pakkumise käigus on seadust rikutud. Kas teil on andmeid, on mõni konkurent selle riigihanke vaidlustanud?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Minule teadaolevatel andmetel ei ole keegi konkurentidest seda vaidlustanud.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väga lugupeetud riigikontrolör! Nii nagu hea kolleeg Kadri Simson juba ütles, 18. oktoobril oli meil sel teemal pikk vestlus majandusminister Juhan Partsiga. Üks väga selge arutelu objekt oli see, kui suur oli ministri osa selle, nagu täna on välja öeldud, ebaseadusliku hanke kõlblikuks kuulutamisel. Te ütlesite, et minister teadis riske. Minister püüdis sellest olukorrast välja tulla selgitusega, et tema otseselt ju hankega kokku ei puutunud. Milline on teie kui riigikontrolöri hinnang ministri vastutuse kohta? Kas näiteks kabinetiistungil või mingil muul hetkel oleks ta pidanud selle protsessi peatama või oma hinnangu andma?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Eesti Energia juhatuse esimees on öelnud, et tema on ministrit isiklikult kõikidest riskidest informeerinud. Seda esiteks. Teiseks, kahtlemata oli ministril olemas nõukogu otsus, kus on need asjad kirja pandud ja ka arutlused fikseeritud. Järelikult oli minister teadlik kõikidest riskidest, mis on selle riigihankega seotud.

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Valeri Korb.

Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Ütlesite, et riigikontrolöril on võimalus pöörduda kõrgemate organite poole. Seoses sellega tahan küsida, kui palju on Riigikontroll sellel aastal kõrgemate organite poole pöördunud.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle huvitava küsimuse eest! Ma ei tahaks öelda, et Riigikontrollil siin maa peal kõrgemat organit ei olegi. Mina pean selleks kõrgemaks organiks Riigikogu. Te teate väga hästi, kui palju ma Riigikogu ees olen olnud. Alles kuu aega tagasi olin ma teie ees aastaülevaatega. Alati, kui te kutsute, ma teie ette tulen.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Aitäh, proua juhataja! Austatud esineja! Teie vastuseid on alati väga meeldiv kuulata ja teiega kohtuda on üldse meeldiv. Öelge mulle, palun, järgmist! Kui kõik see, mis küsimustest välja tuli, oli minister Partsile teada, kas ta siis rikkus teadlikult seadust?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh teile! Kõigepealt, kui me hakkame seda järjekorda vaatama, siis võime leida erinevaid vastutustasandeid. Lõppkokkuvõttes kirjutas sellele lepingule alla Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht, kuigi kõik sisulised otsused tegi ikkagi Eesti Energia, neid tegid Eesti Energia juhatus ja nõukogu. Selles on küsimus.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Ma olen jälginud, kuidas te selleteemalistele küsimustele vastanud olete. Mind väga ehmatas esimene reaktsioon sellele küsimusele, mis avaldati ajakirjanduses kuu aega tagasi. Tegemist on tõesti väga tähtsa sammuga Eesti riigi jaoks – põlevkivienergeetikaga jätkamine. Siin on tegemist ka ääretult suurte majanduslike riskidega, mille kohta esitatud küsimustele te täna vastata ei tahtnud. Ma saan teist aru. Kas te usute, et need sammud, mis on tehtud selle tähtsa küsimuse lahendamiseks, on juriidiliselt õiged? Kas te olete selle põhjal, mida te teate, veendunud, et tegemist on õigesti tehtud õige asjaga?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Te panite siin mitmed probleemid ühte punti kokku: kas on õigesti tehtud ja kas on õige asi. Ma võin öelda ainult ühte. Minu arvates oli selle lepingu sõlmimisel tegemist seadusrikkumisega. See on põhiline. Aga kas see asi ise on õige, on hoopis teine küsimus.

Aseesimees Laine Randjärv
Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, riigikontrolör Mihkel Oviir! Avan läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Rannar Vassiljevi!

  • Postitatud: 3.12.2012 16:45
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:56
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:56

Lisamaterjalid

Välislinke

Veel uudiseid