Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus arupärimisele Eesti Omanike Keskliidu rahastatud valimisreklaami asjus Riigikogus 8. novembrill 2010. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 8.11.2010 | 11:08

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 8. novembri 2010. a. istungi stenogrammist]
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed!

Rühm Riigikogu liikmeid – Helle Kalda, Marika Tuus, Inara Luigas, Vladimir Velman, Nelli Privalova, Olga Sõtnik, Toivo Tootsen, Nikolai Põdramägi ja Ain Seppik – on esitanud mulle arupärimise, mis käsitleb Eesti Omanike Keskliidu väidetavat seost Isamaa ja Res Publica Liidu valimiskampaaniaga. Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

Esimene küsimus: "Millistel tingimustel auditeerib Riigikontroll riigi poolt rahastatavaid ühinguid ja kas Eesti Omanike Keskliidu rahakasutus on pälvinud Riigikontrolli tähelepanu?"
Riigikontrolli seaduse kohaselt on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid isikute suhtes, kes saavad riigieelarvest sihtotstarbelisi eraldisi. Nii saab selgitada eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja eraldise kasutamise õiguspärasust. Riigikontrolli iga-aastaste finantsauditite käigus kontrollitakse muu hulgas riigieelarvest tehtavate eraldiste kasutamise sihipärasust. Kontrollitavate tehingute valik sõltub nii nende olulisusest kui ka meie riskihinnangutest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2010. aasta eelarves on seesugusteks eraldisteks ette nähtud 24 miljonit krooni. Eesti Omanike Keskliit on saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest riigieelarvelisi eraldisi aastatel 2008–2010 kokku 6,4 miljonit krooni, sellest 2008. aastal 2,4 miljonit, 2009. aastal 2 miljonit ja tänavu samuti 2 miljonit krooni. Lisaks riigieelarvest saadud eraldistele kogusummas 6,4 miljonit krooni on Eesti Omanike Keskliit majandusaasta aruande andmetel 2008.–2009. aastal teeninud tulu kokku 179 200 krooni. Samuti on omanike keskliit aastatel 2008–2009 saanud toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt summas 450 000 krooni. Aastatel 2008–2010 ei ole Eesti Omanike Keskliidule tehtud maksed sattunud Riigikontrolli auditeeritavate tehingute hulka. Arupärimise laekumise järel tegi Riigikontroll kontrollitoiminguid, et selgitada riigilt saadud eraldise kasutamise asjaolusid.

Teine küsimus: "Kuidas hindab Riigikontroll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimet kontrollida Eesti Omanike Keskliidule eraldatud raha kasutamise korrektsust nii finantsiliselt kui ka sisuliselt?"
2008. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja kohaselt eraldati omanike keskliidule raha, et tugevdada kodanikuühiskonda. Sama põhjendus oli toodud ka järgmise aasta eelarve eelnõu seletuskirjas. Kokkuvõtvalt oli aastatel 2008–2010 sõlmitud lepingute objektiks omanike keskliidu laienemise, omanike huvide kaitsmise ja teavitustegevuse toetamine. Riigieelarvelise eraldise kasutamiseks olid omanike keskliit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlminud lepingud, lähtudes riigieelarve seaduses sätestatud korrast. Eesti Omanike Keskliit oli lepingujärgsed aruanded eraldise kasutamise kohta ministeeriumile esitanud. Riigieelarve seaduse kohaselt on eraldist saav isik kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele. Seda on omanike keskliit ka teinud. Riigieelarve seaduse kohaselt on ministeeriumil õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on oma käskkirjaga kinnitanud mittetulundusühingute ja sihtasutuste projektide rahastamise korra. See kord ei reguleeri esitatavate aruannete kontrollimist ehk seda, kuidas hinnata raha kasutamise sihipärasust. Ministeeriumi vastutavate ametnike kinnitusel on nad kontrollinud esitatud aruannete vastavust kehtestatud vormilistele nõuetele. Riigikontrollile teadaolevalt ei ole ministeerium tuvastanud eraldatud raha mittesihipärast kasutamist.

Kolmas küsimus: "Kas riigieelarvest rahastatav ühing võib saata laiali juhatuse liikmeid tutvustavat materjali, soovitusega toetada neid eelseisvatel valimistel?"
Riigieelarvelist eraldist tuleb kasutada eraldise lepingus kokkulepitud tegevusteks või kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Eraldise saanud isikul tuleb esitada aruanded lepingu täitmise kohta ning lepingu rikkumise korral võib eraldise saanud isikult nõuda talle eraldatud raha tagastamist. Kehtiv erakonnaõigus ei keela ühingutel mitterahaliste või varjatud annetuste tegemist erakondadele ega kandidaatidele. Samas keelab erakonnaseadus erakonnal vastu võtta varjatud annetust, samuti on keelatud vastu võtta juriidilise isiku annetusi. Erakonnaseaduse kohaselt on erakonna vara ja vahendite allikaks üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud, erakonnaseaduse alusel saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ning tulu erakonna varalt. Erakond ei tohi vastu võtta varjatud annetust. Varjatud annetuseks peetakse mis tahes kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamist erakonnale tingimustel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Erakond ei tohi vastu võtta juriidilise isiku annetust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et riigieelarvest rahastatav ühing vastutab selle eest, et riigieelarvest saadud raha on kasutatud riigieelarvelise eraldise lepingus kokkulepitud eesmärkidel. Kui mõni ühing on kasutanud või kasutab riigieelarvest saadud eraldist muul otstarbel, mitte selleks otstarbeks, mille jaoks see on talle antud, siis see ei ole kindlasti tolereeritav.

Viimane küsimus: "Kas Eesti Omanike Keskliit on rahastanud Isamaa ja Res Publica Liidu valimiskampaaniat?" Riigikontroll küsis Eesti Omanike Keskliidult andmeid 2008.–2010. aasta rahaeraldise kasutamise kohta. Saadud info hõlmas muu hulgas raamatupidamise väljavõtteid, pangaliikumisi, kuludokumente ja lepinguid. Omanike keskliit esitas Riigikontrollile pangakontode väljavõtted pangatehingute kohta. Riigieelarveline rahaeraldis laekus Eesti Omanike Keskliidu pangakontole, kust tehti väljamakseid lepingute täitmiseks. Nendele kontodele laekusid ka Eesti Omanike Keskliidu enda teenitud tulud ja toetus Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Riigikontroll tegi pangaväljavõtte alusel valimi kõigist suurematest ehk 10 000 krooni ületavatest tehingutest ja vaatas läbi nende tehingute algdokumendid. Kõik küsitud arved olid olemas ja seostatavad pangatehingutega. Samas polnud osa majandustehingute aluseks olevaid lepinguid sõlmitud kirjalikult, mistõttu puudus võimalus nende sisuga tagantjärele tutvuda. Kontrolli tulemusena selgus, et mitte kõigil juhtudel ei olnud arvele lisatud tootenäidiseid või lisaselgitusi, mida konkreetselt telliti või levitati, sealhulgas tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte, kinnitusi teenuste kättesaamise kohta ja muud sellist infot. Arvetel ja lepingutel kirjeldatud tehingu sisu oli paljudel juhtudel üldsõnaline. Kohapeal olid olemas ja Riigikontrollile esitati eri toodete näidiseksemplare, kuid paljudel juhtudel polnud neid võimalik tagantjärele seostada lepingute ega arvetega, näiteks tellimuse või lepingu nimekirja märkimisega arvele või tootenäidisele. Eesti Omanike Keskliidu peasekretär selgitas Riigikontrollile, milline toode on millise lepingu alusel tehtud. Riigikontroll soovitab siiski selguse huvides kaaluda, et projektide aruannete puhul võiks rakendada praktikat, kus koos arvete ja lepingutega esitatakse seostatult tellitud töö või info teenuse kohta. Eesti Omanike Keskliidu peasekretär andis Riigikontrolli audiitoritele selgituse, mille kohaselt pole ühing riigi eraldatud raha ühegi erakonna ega kandidaadi valimiskampaania otseseks ega kaudseks rahastamiseks kasutanud. Riigikontrollile esitatud trükistel ühegi erakonna logo ei olnud. Samuti ei olnud ajalehes Koduomanik sõna võtnud isikute juures välja toodud erakondlikku kuuluvust. Riigikontroll ei leidnud kontrollimisel tõendeid, et omanike keskliit oleks kasutanud riigi eraldatud raha mõne erakonna või kandidaadi valimiskampaania rahastamiseks. Mis puudutab arupärimise üheks ajendiks olnud Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri näopildiga reklaamlehti, mida suve lõpul levitati, siis need Riigikogu liikmed on vabatahtlikult esitanud Riigikontrollile kuludokumendid, mis tõendavad, et nad on oma reklaammaterjalide eest tasunud ise.

Tänan tähelepanu eest! 

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra riigikontrolör! Teile on paar küsimust. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Helle Kalda
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör Mihkel Oviir! Suur aitäh teile ülevaate eest! Te tõite väga ilusasti välja, et Eesti Omanike Keskliit sai kolme aasta jooksul kodanikuühiskonna tugevdamise projektile 6,4 miljonit krooni. Nagu te ütlesite, meil olid lisatud 2009. aasta bukletid, kus oli samamoodi IRL-i märk peal. Kui te neid nägite, kas te võite mulle öelda, kuidas see reklaam kodanikuühiskonda tugevdab? Mis on eesmärk, kui riik tellib, masu ajal eriti, 6,4 miljoni eest selliseid buklette, et tugevdada kodanikuühiskonda, ja saadab isikute portreesid koju? Kas te võite kommenteerida?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan! Kõigepealt, on kaks õiguslikku dokumenti. Ühest küljest on riigieelarve seadus, millega eraldati raha kodanikuühiskonna tugevdamiseks. Teiseks, selle alusel koostab ministeerium, kõnesoleval juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, lepingu, kus peavad olema märgitud detailsemad eesmärgid. Selles lepingus tuleb sätestada lepingu objekt, tegevused ja projekt koos eesmärkidega, lepingupoolte ühised huvid, lepingupoolte esindajad, nende esindusõigus jne, jne. Siin on 15–17 nõuet, millele see peab vastama. Igal aastal peab seesama organisatsioon esitama ülevaate, mida ta on selle aasta jooksul teinud. Ma täiesti huviga lugesin, millega tegeleb see organisatsioon, millel oli ka minu jaoks üllatusena küllaltki palju liikmeid, üle 40 000. Mida ta on teinud? Koostati veebipõhine vabalt kättesaadav kasutuslubade käsiraamat, algatati veebipõhine teenus "Küsi juristilt tasuta", laiendati kodukaardi soodustust pakkuvate ettevõtete ringi, käivitati koostöö Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga, jätkati nõustamist omandi- ja maareformiküsimustes, asutati Saku Koduomanike Liit ja loodi veel arvukalt allorganisatsioone, nõustati üle tuhande koduomaniku jne. Kui lugeda läbi leping ja aruanne, siis see annab lõpliku pildi, mida üks või teine organisatsioon teeb.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Jaan Kundla
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud riigikontrolör! See on hea, et te kontrollite vastavalt põhiseadusele riigi vara kasutamist ja säilimist. Te olete ka varem välja toonud vägagi märkimisväärseid möödalaskmisi selles valdkonnas. Siit küsimus: kas te annate info tõsiste seadusrikkumiste kohta puuduste kõrvaldamiseks ja vajaduse korral karistamiseks konkreetselt üle mõnele asjaomasele organile, näiteks õiguskaitseorganile, et need rikkumised saaksid väärika lahenduse?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Kui me leiame, et ühes või teises teos võib olla kuriteokoosseis, siis me loomulikult saadame materjalid edasi seisukoha võtmiseks uurimisorganitele. Me oleme seda ka teinud. Väiksemate rikkumiste puhul me tihti informeerime sellest asjaomast ministeeriumi, Rahandusministeeriumi jne. Ka seda oleme teinud. Kui minu arvates on suuremad probleemid, siis ma tulen siia teie ette oma ülevaatega ja räägin sellest teile. Sest lõppkokkuvõttes on teie käes kõik hoovad, et ühte või teist asja Eesti riigis korda seada.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Õiguskantsler Allar Jõks ütles Riigikogu erikomisjonis paar aastat tagasi kenasti, et raha, mis peab voolates merre jõudma, igal juhul sinna jõuab, ja seoses parteide rahastamisega ka see ilma nimeta raha järelikult ikkagi oma sihtpunkti jõuab. Mida teie kui riigikontrolör arvate, kas me ükskord saame siin lõplikult korra majja, nii et ka erakondade rahastamine muutuks täiesti läbipaistvaks? Kui me põhiseadust hakkaksime muutma, kas riigikontrolör oleks näiteks valmis võtma endale sellise ülesande, et seda jälgida?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Ma pean ütlema, optimist nagu ma olen, et kui erakondade rahastamise küsimus on võetud vahetult Riigikogu prioriteetide hulka, siis ma huviga jälgin, milliste variantidega välja tullakse, mida pakutakse. Kindlasti on erinevaid lahendusi. On administratiivsed vahendid, on organisatsioonilised vahendid. Mina olen seda meelt, et lõppkokkuvõttes on kõige olulisem see, et oleks totaalne läbipaistvus, et kõik protsessid seoses kõikide summadega, mis laekuvad, ja kõikide summadega, mis välja lähevad, oleksid täielikult läbipaistvad. Ainult see võib hakata andma efekti. Ülejäänud administratiivsete või organisatsiooniliste meetmete efektiivsuses kaldun ma mõnikord kahtlema.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra riigikontrolör! Ma tahtsin üle küsida. Kas te vaatasite ka 2009. aasta valimiskampaania deklareeritud kulutusi, mis arupärimise esitaja välja tõi? Ma ei pannud tähele, et oleks olnud vastus selle kohta.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Audiitorid tegid valimi kõikidest tehingutest, mida kirjeldatud ajavahemikul tehti. Sellest valimist võeti välja 10 000 kroonist väiksemad kulutused ja ülejäänute hulgast vaadati neid tehinguid, mis valimisse sattusid. Ma ei suuda praegu konkreetselt öelda, mis seal valimisse sattusid, aga põhimõtteliselt sattusid üle poole tehingutest kindlasti valimisse. Vähemalt nii on minule ette kantud. Alla 10 000 krooni suurused tehingud ei moodustanud rohkem kui 10%.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör, vastamise eest! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

  • Postitatud: 8.11.2010 11:08
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:51
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:51

Veel uudiseid