Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus arupärimisele Kliima- ja Energiaagentuuri asjus Riigikogus 20. septembril 2010. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 20.09.2010 | 13:36

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 20. septemberi 2010. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Kadri Simson, Kalle Laanet, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Tiit Kuusmik, Inara Luigas ja Toivo Tootsen pöördusid minu poole 2. juunil arupärimisega, mis puudutab Riigikogu heakskiidul loodud Kliima- ja Energiaagentuuri.

Arupärimisele vastamiseks analüüsis Riigikontroll agentuuriga seotud dokumente. Samuti küsitlesime agentuuri juhti, nõukoja liikmeid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiavaldkonna ametnikke.
Enne küsimustele vastamist selgitan lühidalt, kuidas Sihtasutuse KredEx juurde loodi osakond nimega Kliima- ja Energiaagentuur.

18. juunil 2009 võttis Riigikogu vastu otsuse, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek luua Kliima- ja Energiaagentuur. Otsus nägi ette, et enne agentuuri loomist esitab valitsus Riigikogule agentuuri tegevusprogrammi ja asutamisdokumendid.

Samal päeval kiitis Riigikogu heaks 2009. aasta riigieelarve teise lisaeelarve. Sellega eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 86 miljonit krooni energiasäästuprogrammideks.

2009. aastal eraldatud raha ei kasutatud, vaid see kanti üle 2010. aasta riigieelarvesse. Riigikogu otsusest sai innustust majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes soovis agentuuri loomist kiirendada. Minister kinnitas 2009. aasta lõpus käskkirjaga Kliima- ja Energiaagentuuri tegevust nõustava 15-liikmelise nõukoja ning sõlmis riigi sihtasutusega KredEx lepingu.

Lepinguga loodi riigi sihtasutusse osakond nimega Kliima- ja Energiaagentuur. 5. jaanuaril 2010. aastal sõlmitud kokkuleppega anti vastloodud Kredexi osakonna kasutusse 2010. aasta riigieelarvest ligi 86 miljonit krooni.
Lepingus leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister ning KredExi juhataja kokku, et Kliima- ja Energiaagentuur peaks muutuma iseseisvaks asutuseks hiljemalt 2010. aasta teise kvartali lõpuks. Praeguseks agentuur iseseisvunud ei ole.

Lepingus seati agentuuri ehk KredExi osakonna eesmärgiks algatada ja koordineerida uuringuid ja arendustegevust energia- ja kliimavaldkonnas, parandada riiklikku energia- ja kliimapoliitika elluviimist, välja töötada ja rakendada säästva arengu meetmeid ning ellu kutsuda näidisprojekte.

Nüüd siis esimene küsimus:

Kuidas hindate riigieelarvest sellise agentuuri loomiseks vahendite eraldamist praeguse majanduskriisi tingimustes? Kas on eetiline luua majanduskriisi tingimustes, kus riigil on töötus 19,8%, agentuur, millel puudub selge visioon ning missioon?

Vastan. Riigieelarvest raha eraldamine või selle eraldamata jätmine, sõltumata riigi majanduslikust olukorrast, on otsustajate poliitiline valik. Riigikontroll sellele hinnangut anda ei saa.

Eks te ise siin saalis teate tegelikult suurepäraselt, miks selline idee äkki tekkis ja rahastuse sai. Riigikontroll hindab, kas maksumaksja raha on kasutatud parimal võimalikul viisil, see on seaduslikult ja tulemuslikult.

Riigikontroll on oma auditites täheldanud, et tähtsate energiapoliitiliste küsimuste lahendamisel on oluliseks takistuseks tõese info vähesus ja eri valdkondade poliitika mõjuanalüüside puudumine.

Riigikontrolli hinnangul oleks Eestile vajalik energiavaldkonna sõltumatu kompetentsuskeskus, kellel oleks teemast tervikpilt ja kes oleks abiks ka valdkonnaüleste probleemide lahendamisel.

Hinnates Kliima- ja Energiaagentuuri tulemuslikkust, tuleb tõdeda, et sellist agentuuri, nagu Riigikogu saalis toimunud arutelude käigus lubati, praeguseks loodud ei ole.

Eestis energiateemat tervikuna haldava asutuse asemel on tekitatud riigi sihtasutuse KredEx koosseisu osakond nimega Kliima- ja Energiaagentuur.

Kuigi kaheksa tegutsemiskuud on lühike aeg, et teha lõplikke järeldusi, tuleb siiski kurvastusega nentida, et seni on tegeldud põhiliselt projektide otsimisega, millele sobiks toetust anda. Saavutatud ei ole aga põhilist eesmärki – luua võimekus energiateema terviklikuks haldamiseks.

Agentuuriga seotud inimesed on öelnud, et toetuste andmise eesmärgiks on saada näidisprojektide kaudu energiasäästliku ehitamise asjatundjaks. Samas ei ole agentuur seni hakanud tegelema kliimavaldkonnaga.
Ka pole välja selgitatud, milline peaks olema tema roll ja koostöö energia- ja kliimavaldkonnaga tegelevate ministeeriumide ning toetust jagavate asutustega.

Agentuuri kesiste töötulemuste eest vastutab lepingu sõlmimisel vastutuse võtnud KredExi juhataja. Aga üldiselt, nagu on öelnud ka rahandusminister Jürgen Ligi: ega keegi täpselt ei tea, mis loom see agentuur on.

Teine küsimus:

Kas peate sellisel viisil maksumaksjatele raha suunamist ratsionaalseks ning hea avaliku halduse tavaga kooskõlas olevaks?

Vastan. Kui vaadata raha eraldamise viisi, tuleb tõdeda, et agentuuri loomiseks ja tegutsemiseks anti 86 miljonit, ilma et oleks selge, milliseid ülesandeid ja kuidas agentuur täitma hakkab.

Agentuuri loomist käsitleva otsuse kohaselt pidi valitsus esitama hiljemalt 2009. aasta 15. septembriks Riigikogule Energia- ja Kliimaagentuuri loomise põhimõtted, alusdokumendid ja rolli kirjelduse. Riigikogu otsus jäeti sisuliselt täitmata. Valitsus ei ole Energia- ja Kliimaagentuuri loomise põhimõtteid, alusdokumente ega ülesandeid arutanud. Rääkimata nende esitamisest Riigikogule.

Seega on Riigikogu eraldanud ilma selge eesmärgita raha ja võtnud ise endalt võimaluse hinnata raha kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. Samuti on Riigikogu ise vähendanud riigi rahandusotsuste läbipaistvust.

Kolmas küsimus:

Kuivõrd on Riigikontroll jälginud eraldatud 86 miljoni krooni otstarbekat kasutamist?

Vastan. Käesoleva aasta juulis ja augustis vaatas Riigikontroll Kliima- ja Energiaagentuuris läbi raha kasutamisega seotud otsused ning analüüsis raha kasutamise korraldust.
Kokkuvõtvalt oli vaatepilt murettekitav.

Augustikuu seisuga on agentuuri nõukoda kinnitanud agentuurile visioonidokumendi. Selles on seatud eesmärgiks olla muu hulgas energia- ja kliimapoliitika nõuandekeskus ning Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu partner energeetika- ja kliimaküsimustes.
Kõigi nende heade eesmärkide elluviimiseks aga selget tegevuskava ja eelarvet pole.

Eelarve osas täpsustan, et nõukoda on koosolekul küll eelarve kinnitanud, kuid see ei kajasta kogu eraldatud 86 miljoni kasutamist. Üheselt ei ole kindlaks määratud ka tegevjuhi ja nõukoja otsustuspädevust.

Projekte on toetatud üldjuhul ilma avalikku konkurssi kuulutamata ning nii mõnegi projekti toetamine on küsitav.
Näiteks otsustas agentuuri nõukoda ehitada maksumaksja raha eest Jõelähtme golfikeskusesse 4,6 miljoni krooni eest kaks passiivmaja tüüpi ühepereelamut, mis väidetavalt hiljem maha müüakse.

Tänaseks on 86 miljonist kroonist reaalselt kulutatud ehk Kredexi raamatupidamisest välja makstud 4,3 miljonit krooni ehk 5% eraldatud rahast. Need on Kliima ja Energiaagentuuri enda andmed.

Kliima ja Energiaagentuur saatis Riigikontrollile ka ülevaate arendus- ja koostööprojektidest ning lepingutest augustikuu seisuga. Selle järgi on planeeritud rahastada erinevaid projekte umbes 60 miljoni krooni ulatuses.

Neljas küsimus:

Kuidas hindate agentuuri juhi valimiste toimumist, kus Energia- ja Kliimaagentuuri nõukoja liikmetel oli valida vaid üks kandidaat?

Vastan. Olukord, kus nõukojale esitatakse agentuuri juhi kandidaadiks vaid üks isik, ei tähenda automaatselt, et nõukojalt on valikuvõimalus ära võetud. Nõukojale jääb alles õigus mitte toetada esitatud kandidaati.
Kuid minu silmis pole kindlasti järgmist väärt praktika, et nõukoja esimees teeb ettepaneku määrata tegevjuht konkursita ning esitab agentuuri juhikandidaadiks siis enda erakonnakaaslase.

Riigikontrolli arvates ei ole hea haldustavaga kooskõlas, et kaheksast agentuuri töötajast on konkursi korras võetud tööle vaid üks – see on büroojuhataja.

Kahe töötajaga on sõlmitud käsundusleping. Kuigi sisult on sõlmitud käsunduslepingud töölepingud, ei kajastu nendega seotud kulud agentuuri tööjõukuluna.

Nagu ka ajakirjanduses on juttu olnud, on üks käsundusleping sõlmitud agentuuri nõukoja esimehe elukaaslasega. Ta on võetud tööle arendusnõunikuna tunnitasuga 600 kuni 1000 krooni.

Täpsustusena lisan, et maksimaalselt on agentuur maksnud sellele nõunikule ühe kuu eest seni 27 000 krooni ja saanud selle eest umbes nädala jagu tööd. Juuli ja augusti töötundide eest veel aruannet pole laekunud.

Rõhutan sellest juhtumist tulenevalt, et alati tasub vältida selliseid probleemseid töösuhteid. Sellest on vähe, kui kõik on tegelikult aus. Asjad peavad ka näima ehk välja paistma ausad!

Viies küsimus:

Millised on teie meelest Kliima- ja Energiaagentuuri olulisemad ülesanded ning miks ei võiks täita neid mõni juba eksisteeriv institutsioon?

Vastan. Riigikontroll on soovitanud Kliima- ja Energiaagentuuri loomist mitmes auditis. Sarnased organisatsioonid tegutsevad enamikus Euroopa riikides, sest ministeeriumi tasandil on raske energiaküsimusi kompleksselt lahendada.

Eelkõige peaks Kliima- ja Energiaagentuur olema kompetentsuskeskus, kes vaataks energia- ja kliimatemaatikat tervikuna; kes suudaks poliitika kujundajaid varustada kvaliteetsete andmete ja soovitustega, mille põhjal need saaksid teha oma otsuseid; kes korraldaks vajalikke uuringuid, kes hindaks energiatoetuste tulemuslikkust ning kes kujundaks olulistes energiaküsimustes tervikliku visiooni.
Praegu ei ole Eestis sellist asutust, kes võiks neid ülesandeid täita.

Kindlasti ei peaks agentuuri põhitegevuseks olema toetuste jagamine. Selliseid asutusi on riigis piisavalt ning veel ühe toetuste jagaja ülalpidamine oleks maksumaksja raha raiskamine.

Küll peaks agentuur aitama raha jagajatel luua sellised toetused ja nende andmise tingimused, mis aitaksid kaasa riigi energiaeesmärkide täitmisele.

Ei ole mõtet loota, et neid ülesandeid saaks täita agentuur, kes tegutseb riigi sihtasutuse osakonna staatuses ning mille loomise ja juhtimise taga on sisuliselt üks erakond.

Politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha. Ja see ei ole minu väide, seda muret kinnitasid Riigikontrollile agentuuriga seotud inimesed ise.

Ilmselt tuleb nõustuda - kildkondlikul agentuuril on igal juhul keeruline energia- ja kliimavaldkonna tegevuspoliitikat kujundada.

Tänan tähelepanu eest.
 

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra riigikontrolör! Teile on küsimusi. Palun, esimene küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aleksei Lotman
Aitäh! Hea riigikontrolör! Kuulasin väga tähelepanelikult teie ettekannet, aga ei leidnud täpselt vastust küsimusele, kas Riigikontroll saab kinnitada lugupeetud Keskerakonna esindaja Kadri Simsoni väidet, et 86 miljonit krooni eraldati rohelistele. Ma saan aru, et mõeldi ilmselt Erakonda Eestimaa Rohelised.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõrgelt austatud küsija! Kui teie ise ei suuda seda kinnitada ja seda ei suutnud kinnitada ka härra Juhan Parts, kes mõni aeg tagasi samasisulisele arupärimisele vastas, siis vaevalt mina, poliitikast kauge inimene, suudaksin anda sellele mingit vastust.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik
Lugupeetud ettekandja! Kirjandusest on teada, et korruptsioonivormid lähevad üha keerulisemaks. Ilmselt me oleme siin ühe järjekordse näite ees, kus on mängus väga keeruline skeem. Meie siin ju teame, et tegelikult selle 86 miljoniga ostis valitsev koalitsioon roheliste poliitilise toetuse Riigikogus ja vastu andis siis raha ja töökohti ja hüvesid. Tegemist on tüüpilise ekvivalentsussuhtega korruptsiooni mõttes. Öelge mulle, te olete ikka silma paistnud väga selgesõnaliste ja karmide seisukohavõttudega: kas teie arvates on siin tegemist poliitilise korruptsiooniga ja kas Riigikontroll kavatseb sellest informeerida ka kaitsepolitseid?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Siin on minu ette asetatud kaksikmõiste: poliitika ja korruptsioon. Ma veel korra rõhutan, et see, mis puutub poliitilisse korruptsiooni, on eelkõige teie enda otsustada. Mina suhtun suure ja sügava lugupidamisega kõikidesse parlamendi otsustesse ja ma pean ütlema, et olin tõesti natukene üllatunud, kui lugesin, et Riigikogu on niisuguse otsuse teinud. Lugesin ka lugupeetud Juhan Partsi arvamust – tema oli samuti üllatunud, et Riigikogu tegi järsku niisuguse otsuse. Ainult et tema oli positiivselt üllatunud, et Riigikogu andis 86 miljonit ühe loodava agentuuri jaoks. See on minu vastus.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg
Hea ettekandja! Ma olen lihtsalt üllatunud selle ettekande sisu üle, kuna suurem osa sellest jutust, mis te faktidena esitasite, ei vasta tõele. Aga sellest ma räägin oma sõnavõtus. Minu tagasihoidlik küsimus on seotud sellega, et ühtäkki te mainisite, et 4 miljonit krooni on ainult välja makstud, aga tervelt 60 miljoni krooni osas on tehtud mingeid plaane. Kas need plaanid teie hinnangul ei lähe ükski kokku selle eesmärgiga, mida te ise korduvalt Riigikogus ja ka oma aruannetes olete kinnitanud, et Eesti vajab väga sihikindlat kliima- ja energiapoliitikat ning selle elluviimiseks ka niisugust agentuuri, nagu see meil kõne all on?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõrgelt austatud härra Strandberg! Teie küsimuses oli kaks poolt. Üks pool oli väide, et ükski siin minu vastustes toodud fakt ei vasta tõele. See on äärmiselt huvitav ja me analüüsime väga tõsiselt teie esitatud pretensioone.
Seda, kas teie sõlmitud lepingud vastavad nendele ülesannetele, mis kliimaagentuuri ette on püstitatud, on mul väga raske öelda. Te pidite nende ülesannetega valitsuse kaudu Riigikogu ette tulema. Niikaua, kuni valitsus ei ole neid heaks kiitnud, niikaua, kuni Riigikogu ette ei ole tuldud, on minul väga raske öelda, millised on need ülesanded, mis kliimaagentuurile pandud on. Siiamaani me oleme vaadanud ainult ühte poolt, seda, mis on seni tehtud, ja see on seal golfiväljaku lähedal nende ühepereelamute ehitamine, mis on nn passiivelamud, nagu kolleegid on mind informeerinud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Mart Jüssi
Hea ettekandja! Mind paneb mõtlema teie kõne sügav kriitilisus just selles osas, et oodatud tegevused ei ole käivitunud. Seda kuulates ma mõtlesin paralleelselt, et eks iga vanema unistus on olnud, et tema lapse esimesed sõnad on "dekompressiivne trepanatsioon" või midagi sarnast või et ta räägiks suisa ladina keeles. Kui me täna arvestame seda, et selle agentuuri käivitamiseks on olnud aega just nii palju, nagu on olnud, ja kuulame teie sõnu – ma tsiteerin, see oli teie väide –, et politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha, siis kas see ei ole äkki üks nendest põhiprobleemidest üldse? Ehk ongi selle probleemi juur tõsiasi, et see protsess, mis on tegelikult ühiskonnaülene ja poliitikaülene, on vägisi politiseeritud? Seda just väidetega, et raha, mida on meie kõigi tuleviku heaoluks vaja ühel või teisel viisil, on antud ühele või teisele erakonnale?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Mina vastasin teile seda, mida on minu kolleegidele rääkinud eri inimesed, sealhulgas agentuuri nõukogus, sealhulgas ministeeriumis jne. Ma edastasin teile praegu selle informatsiooni. Ma ei lisanud sellele informatsioonile midagi, ma ei võtnud sellest informatsioonist midagi välja. Seda esiteks. Ja teiseks: ma ütlesin ka, kui te tähelepanelikult kuulasite, et kaheksa kuud ei ole kuigi pikk aeg veel mingite lõplike järelduste tegemiseks, ja konstateerisin ka seda, kuidas oleks selle agentuuri asutamise protseduur tulnud lõpule viia. Seadsin kahtluse alla, kas on kõige õigem, et see agentuur on KredExi osakond, kelle eest vastutab KredExi juhataja. Kuidas näiteks seostuvad omavahel KredExi nõukogu, agentuuri nõukoda jne? Tekib terve rida juriidilisi komplikatsioone, mille tagajärjel on minu arvates suhteliselt keeruline neid võib-olla häid ideid ellu rakendada.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen
Lugupeetud riigikontrolör! Vähemalt ühe asja ma lugesin sellest ettekandest küll välja ja järeldasin seda ka teie vastustest küsimustele. Nimelt seda, et valitsus ei ole täitnud mitut oma lubadust ja mitut Riigikogu otsust. Kas on võimalik selle valitsusega midagi muud ka teha peale selle, et on võimalus talle lihtsalt umbusaldust avaldada, kuna ta ei täida Riigikogu ees antud lubadusi?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kindlasti on. Ja ma jään väga suure põnevusega ootama, mida lugupeetud Riigikogu sellise valitsusega ette võtab.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Georg Pelisaar
Austatud riigikontrolör! Te andsite küll päris põhjaliku faktoloogilise ülevaate sellest, mis on seni toimunud Kliima- ja Energiaagentuuris, aga samas te hoidute andmast hinnangut sellele, kes on toimunus süüdi. Mulle tundub, et viimase vastusega te põiklesite kõrvale hinnangust, kas Kliima- ja Energiaagentuur tohiks praegu üldse mingit tegevust arendada. Eesmärgid on ju seadmata ja tegevuskava koostamata, kuigi see oli ette nähtud.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Teie teatud mõttes retoorilisele küsimusele, kes on süüdi, ma oma teada selles kokkuvõttes siiski vastasin. Riigikogu eraldas ootamatult 86 miljonit energiaagentuuri loomiseks. Samas kohustas ta valitsust esitama Riigikogule agentuuri tegevuse eesmärgid ja põhisuunad. See on Riigikogu tahe, see on poliitiline tahe. Ärge siiski lootke, et riigikontrolör hakkab ütlema, et poliitiline otsustaja on süüdi. Sellisel juhul minu koht ei oleks siin. Siin väljas on peegel, pigem vaadaku inimesed sinna.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Valdur Lahtvee
Austatud riigikontrolör! Ma mäletan 1996. aastast – see on 14 aastat tagasi –  umbes kümne juhtiva energiateadlase kirja tollasele majandusministrile. Ma ei mäleta, kes see minister oli, aga selles kirjas pandi ette luua niisugune agentuur. See asutati 14 aastat hiljem. Aga ma tahaksin esitada küsimuse teie väite kohta, et selle agentuuri juhtimise taga on üks erakond. Kuna siin on palju räägitud rohelisest erakonnast, siis ilmselt Erakond Eestimaa Rohelised. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimehena ja Riigikogu liikmena, olles ka selle agentuuri nõukoja liige, ma tean, et selle nõukoja liikmed on kõik Riigikogus esindatud erakondade esindajad ja selle nõukoja otsuste juures küll erakondlikkust ei märka. Kust Riigikontroll selle erakondliku juhtimise on välja võtnud?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõrgelt austatud küsija! Kõigepealt teie väitest, et 14 aastat tagasi tegid meie tunnustatud energiapoliitikud ja nii edasi ettepaneku luua niisugune agentuur. Ma ei oleks nii kategooriline sõna "niisugune" kasutamisel. Võtame selle maha. Aga agentuuri loomine on tõesti tükk aega olnud päevakorral ja sellest on ka Riigikontroll oma auditites rääkinud. Ja on rääkinud ka ülesannetest, mida selline agentuur täitma peab.
Mis puutub selle agentuuri politiseeritusse, siis mina ei võtnud rohelisi isegi mõttesse mitte. Ma rääkisin politiseeritusest kui niisugusest ja ütlesin, et politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha. See on väide, mida on kinnitanud agentuuriga seotud inimesed ise, ja oma mures ma pidasin vajalikuks selle mure teie ette tuua. Te ütlete, et see on täiesti vale, agentuur ei ole politiseeritud, kõik kahe käega soovivad seda ellu viia. Aga ma pidasin vajalikuks tuua teie ette selle, mida inimesed on arvanud ka teiste niisuguste asjaolude kohta. Küsimus ei ole ju ainult 86 miljonis – ma loodan, et te saate sellest aru. Küsimus on tunduvalt komplitseeritum, laiem ja keerulisem.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev
Austatud ettekandja! Mul on võib-olla ka retooriline küsimus, aga kuidas te oma kogemuste alusel hindate: kas agentuuri tulevikutegevuses võib efektiivsust siiski oodata? Või kui kasutada härra Ligi sõnu, siis see elukas on geneetiliselt loodud ja sellest elukast midagi rohkem ei maksagi oodata?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Me võib-olla laskume nüüd energiapoliitika sügavustesse, mida tänapäeva industriaalmaailmas suudavad rohelised paremini seletada, kui mina teile seletan. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, oleme meiegi veendunud, et selline agentuur oleks otstarbekas. Energia- ja kliimaküsimused ei lähe minu arvates mitte kergemaks, vaid aina komplitseeritumaks ja komplitseeritumaks. Küsimus on agentuuri positsioonis, selles, kus kohas ta on. Ma võin teile öelda, et ma isiklikult ei kujuta ette, et see oleks KredExi osakond – alates sellest peale, kes tema tegevuse eest vastutab, millised on asutuse ja selle agentuuri juhtide omavahelised suhted, jne, jne. Neid probleeme on ääretult palju. Teiseks, me oleme rääkinud, et agentuur peaks olema nagu ministeeriumideülene kompetentsuskeskus, kes kogub ja analüüsib informatsiooni ja suudab anda oma seisukohad nii valitsusele kui ka eelkõige teile, kes te teete kõige olulisemad otsused energiavaldkonnas. Sellepärast oleks teil vaja ka niisuguseid seisukohti saada. See on minu isiklik arvamus selle asja kohta.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Toomas Trapido
Austatud riigikontrolör! Mul on selline filosoofilis-praktiline küsimus. Kui on tekkinud teie kirjeldatud olukord, et mõni ministeerium või muu riigiasutus keeldub koostööst ühe teise riigiasutusega, kelle poole siis pöörduda? Kas politsei poole või mida peaks tegema?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõigepealt ma tänan selle küsimuse eest! Täna on korduvalt läbi käinud küsimus, kas keegi teine peaks midagi tegema, kas tuleb näiteks kapo poole pöörduda. Te esitasite jälle küsimuse, kelle poole pöörduda. Istuge kõik maha ja arutage seda küsimust. Kui küsitletud meile vastasid, siis arvasid nad, et on tekkinud säärane probleem. Saate aru, kui nad meie inimestele selle probleemi välja tõid, siis meie arvates see probleem olemas on ja te vähemalt peaksite seda teadma. Aga tuleb välja, et te ei tea selle probleemi olemasolu! See on minu arvates hästi üllatav. Ma lihtsalt tõin teile selle välja. Te võite öelda, et ei ole mingit probleemi, te kõik teete koostööd – teete koostööd KredExi endaga, teete koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, teete koostööd Keskkonnaministeeriumiga jne, energiasäästu kompetentsuskeskus on KredExil likvideeritud, need ülesanded on teile üle antud jne. On nii, eks?

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk
Härra riigikontrolör! Teie esinemine siin parlamendis on minu meelest täiesti epohhi loov. Siit ka minu küsimus. On varemgi ette tulnud, et Eesti parlament on vastu võtnud riigile kahjulikke otsuseid, kuigi suur osa parlamendist on selle vastu olnud. Praegu on samasugune olukord. Siin on hulk parlamendiliikmeid, kes ei olnud nõus selle raha eraldamisega kliimaagentuurile. Ja nüüd mina küsin teie käest, kuidas siis edasi olla. Kas Eesti riik peakski niimoodi jätkama, et parlament teeb riigile kahjulikke otsuseid ja meil pole rohkem võimalusi kui kuulda riigikontrolöri käest, et nii on olnud ja nii jääbki? Mida siis edasi teha? Minister allus parlamendile ja tegi ka vale otsuse, saan ma aru. Ja ongi suletud ring. Kas nii me jätkamegi edaspidi? Mida te arvate selle kohta?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
See on minu jaoks tõeliselt epohhi loov küsimus. Kunagi varem ei ole mind selle eest pjedestaalile tõstetud, et ma epohhi loon. Kas me tõesti mõtleme, et me teeme veel ühe parlamendiülese institutsiooni? Me ütleme, et näete, parlament jaguneb kaheks, et seal on head ja halvad, ning asutame veel midagi seal üleval? Ma ei leia seda. Tavakodaniku jaoks on parlament Eesti riigi parlament. Ja tema võtabki neid otsuseid kui otsuseid, mis parlament on teinud. Ta ei jaga tegelikult vasakule ja paremale: sikud ja lambad. Ju te siis ei suutnud seda teist poolt küllaldaselt veenda, et see otsus ei ole kõige õigem, et see otsus tuleks edasi lükata, et seda otsust tuleks veel lihvida ja täpsustada. Ma ei tea. Ma ei ole kunagi poliitikas olnud. Ma olen poliitikakauge inimene olnud ja ma ei tea, kuidas teie sisemised mehhanismid käivad. Aga ma arvan, et nii see peaks olema. Ent seda, et parlamendi kohal peaks veel keegi olema, ma küll ei ütle. Aitäh, aga niisuguse epohhi looja ma ei taha olla!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Erki Nool!

Erki Nool
Austatud eeskõneleja! Mina olen Kliima- ja Energiaagentuuri nõukogu liige ja ma möönan, et teatud asjadega võiks kiiremini edasi minna, aga nagu te ise ka ütlesite, energiapoliitika koos energiaprobleemidega on järjest rohkem tulevikku suunatud. Ja niipalju, kui mina selle nõukogu töökorraldusest aru olen saanud, ongi väga paljud projektid suunatud tulevikku ja monitooringute peale, mida peakski riik kasutama ja tulevikus energiasäästlikul majandamisel aluseks võtma. Ilmselt olete ka teie mõnes nõukogus istunud ja teate, et mida rohkem teadlasi, seda raskem on otsuseid teha. Nii võib-olla ka siin. Kui te süvenesite selle nõukogu tegevusse, kas tuli välja ka moment, et teatud takistusi loob erinevate arvamuste olemasolu?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, loomulikult ma täielikult toetan seisukohta, et energiaküsimused on tähtsad ja nende lahendamine on pika vinnaga. Samas on Eestil terve rida energiaküsimusi, mille lahendust ei ole võimalik lõpmatult kuhugi kaugusesse edasi lükata. Me arutame siin tervet rida probleeme: arutame Eesti Energia tulevikku, arutame üldse elektrienergia arendamise tulevikku jne, kui võtta ainult üks küsimus. Need küsimused tuleks lahendada. Eestis on terve rida probleeme. Kui me räägime kompetentsuskeskusest, siis see on väikese riigi suur probleem. Ikka on teatud spetsialistid seotud ühe või teise poolega, pidevalt annavad nad kellelegi eksperdiarvamusi jne. Väikeses riigis on suur probleem, kust leida sõltumatuid kõrge kvalifikatsiooniga eksperte.
Siin on mängus kaks tegurit. Ühest küljest me ütleme, et jah, see võtab aega, mis on täiesti õige. Aga teisest küljest aeg ei oota. Eesti otsused energiavaldkonnas on vaja kiiresti teha, sest nendega ei anna venitada. Me oleme paljude otsuste tegemisel ajast maha jäänud. Võib-olla tulnuks niisugune agentuur luua juba 14 aastat tagasi.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Lugupeetud riigikontrolör! Tahaksin puudutada veel üht selle teema tahku. Nimelt: 2009. aasta lisaeelarvesse kirjutati sisse energiaagentuurile 86 miljonit krooni kulusid. Riigieelarve baasseadus näeb ette, et igasugune maksumaksjate raha eraldus nõuab analüüsi, nõuab põhjendusi jne. Ei analüüse, põhjendusi ega isegi mitte selgitusi selle vajaduse kohta rahanduskomisjonis ei esitatud. See summa lükati 2010. aasta riigieelarvesse ja see raha eraldati. Kas teie kui riigikontrolör ei näe, et sisuliselt rikuti Eesti riigieelarve baasseadust? Tahaksin veel lisada, et see imeloom muutus väga ahneks, algselt oli muudatustega sisse kirjutatud veel sadu miljoneid lisakroone Energia- ja Kliimaagentuurile.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan küsimuse eest! Seda, kas see loom, nagu te väljendasite, muutus ahneks või ei muutunud ahneks, on mul praegu raske kommenteerida. Mu isiklik arvamus on, et see menetlus ei olnud kõige korrektsem. Te ise ka nimetasite praegu, mis kõik oli puudu, aga ometi te võtsite niisuguse eelarve vastu. Selles on probleem.

Esimees Ene Ergma
Ma palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas
Tubli riigikontrolör! Korruptsioon on õiguslik termin, kui ma ei eksi, aga see ilmselt võib olla ka eetikatermin. Seega lubage, auväärt riigikontrolör, eelnevat arutelu silmas pidades küsida: kas teie hinnangul on olemas ka seadustatud korruptsioon? Olen rääkinud.

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Pean ütlema, et see on eriti huvitav küsimus. Kas on olemas seadustatud korruptsioon? See oleneb kõigepealt korruptsiooni definitsioonist. Mida te mõtlete korruptsiooni all, selles on küsimus. Jah, see on juriidiline termin ja see on ka eetikatermin, aga kui mõne inimese arvates see pool, mis tekitab kelleski kahtlust, seadustatakse, siis minu arvates on raske nimetada seda korruptsiooniks. Siis kerkib ju küsimus, kes see korruptant on. Ma olen vastanud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson
Lugupeetud riigikontrolör! Te mainisite, et Riigikogu on eraldanud raha ilma selge eesmärgita ja nii on Riigikogu institutsioonina ise vähendanud riigi rahanduse läbipaistvust. Ja te ütlesite ka, et opositsioon on olnud nõrk, et otsus oleks tulnud edasi lükata. Samas te nimetasite oma ettekandes, et see otsus võeti vastu 18. juunil 2009 – mõtlen Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemist selline agentuur luua. See oli poolteist tundi enne seda, kui roheliste häältega võeti vastu töölepingu seadus ja kärped teise negatiivsesse lisaeelarvesse. Ilmselgelt ei olnud Riigikogu enamusel soovi seda otsust edasi lükata. Ja nüüd on olukord selline, et see raha on eraldatud ja see on majandusminister Juhan Partsi haldusalas. Kas tõepoolest minister ei ole kuidagi vastutav selle eest, kuidas tema haldusalas raha kulutatakse? Kui summad on antud, kui eelarve on antud hea eesmärgi nimel, siis me ju eeldame, et minister käib sellega heaperemehelikult ümber. Kas ta võib praegu pugeda selle taha, et tema ei tea midagi?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Mul on tunne, et majandusminister ei poe selle taha, et ta midagi ei tea. Ta on protsessidega oma haldusalas kursis ja kursis ka selle teemaga nii kaua, kui see agentuur on tema haldusalas. Ja ma kujutan ette, et te võite majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitada kõiki küsimusi, mis puudutavad tema valitsemisala – koos kõikide sellest tulenevate järeldustega.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör! Läheme läbirääkimiste juurde. Kutsun kõigepealt kõnepulti Aleksei Lotmani!

Aleksei Lotman
Head kolleegid! Ministrit ei ole praegu, aga lugupeetud riigikontrolör, suur tänu selle põhjaliku ülevaate eest!
Erinevalt kolleeg Marek Strandbergist ei taha ma sugugi väita, et kõik öeldu ei vasta tõele. Ma alustan sellest, mis oli minu meelest lugupeetud riigikontrolöri jutus väga oluline, ja see on see, et Riigikontroll on korduvalt soovitanud Kliima- ja Energiaagentuuri loomist ja seda on teinud ka mitu sõltumatut eksperti. Seetõttu on ausalt öeldes natukene kummaline järeldus, et see idee tekkis äkki. See idee tekkis tõesti päris kaua aega tagasi ja ka rohelised käisid korduvalt selle idee välja. Fakt, et see idee sai teoks alles siis, kui tekkis teatud poliitiline vaakum, on iseasi. Idee ei tekkinud siis, idee tekkis märksa varem nii paljudel energeetikaekspertidel, Riigikontrollil kui ka Erakonnal Eestimaa Rohelised.
Ja täpselt samal eesmärgil, mida ka Riigikontroll on arvanud – et loodav agentuur peaks olema sõltumatu kompetentsuskeskus – see ka loodi. Tõepoolest, sooviti asutada täiesti sõltumatu agentuur, kuid see realiseerus lõpuks sihtasutuse KredEx osakonnana. See ei olnud roheliste poliitiline tahe, selline oli lihtsalt reaalsus.
Mõelgem ka sellele, millised sisinad oleksid kostnud ühe väga suure fraktsiooni ridadest, kui oleks loodud täiesti uus riigiasutus! Milliseks raiskamiseks oleks siis seda peetud! Tõepoolest, ka meie arvates on probleem, et agentuur praeguseks iseseisvunud ei ole, kuid arvestades seda, et riigil ei ole eriti palju raha, tuleb leppida sellega, et ta on praegu KredExi all.
Veidi üllatav on väide, et agentuur ei ole hakanud tegelema kliimavaldkonnaga. Nagu me kõik teame ja nagu on ka Riigikontroll rõhutanud, peamine Eesti majanduse mõju kliimale on seotud just nimelt ebatõhusa energeetikaga. Agentuur ei ole loodud veel ühe toetusi jagava asutusena, see on loodud vedama pilootprojekte, mis näitaksid edaspidi näidisprojektidena eeskuju, mille alusel saaks tulevikus käivitada suuremaid programme, mida rahastatakse teistest võimalikest allikatest.
Nüüd pisut sellest, et asjad peavad olema ausad ja ka näima ausad. Tegi see muret minulegi ja kuna ma olen saatuse või, täpsemalt, erakonnakaaslaste tahtel erakonna esimene eestkõneleja, siis võtsin ette ja teostasin ühel suvisel päeval inkvisitsiooni, mis puudutas Marek Strandbergi. Tõsi, võib-olla on meie erakonnas sisemine inkvisitsioon mõnevõrra nõrgem kui mõnes teises, aga minul igatahes ei õnnestunud tuvastada korruptiivseid sidemeid. Me oleme väike ühiskond, meil on paljud inimesed seotud perekondlikult, kas on ametlikult abielus või niisama elukaaslased. Võib ju küsida, et kui on tegu näiteks kõrge riigiametniku ja tegevpoliitikuga, kas seal tekib mingeid küsimusi. Näiteks minu abikaasa töötab Keskkonnaametis. Kas sellepärast ma ei tohiks enam keskkonnaasjadega tegelda?
Nii et loomulikult, siin on asju, millest rääkida, aga ehk ei ole asju, mille ümber nii palju lokku lüüa. Olen minagi olnud mures selle pärast, et see agentuur on ehk avalikkuse silmis liiga palju seotud meie erakonnaga, sest kuigi see oli meie erakonna idee, ei ole me tahtnud asutada seda mingi erakondliku agentuurina. Ja ma informeerin teid, et agentuuri juht Kristiina Rebane on mõni aeg tagasi esitanud lahkumisavalduse: ta soovib Erakonnast Eestimaa Rohelised välja astuda. Tänan teid tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Marek Strandberg
Head kolleegid! Kui me meenutame, siis lugu on niimoodi, et esimest korda me tõstatasime selle teema kolm aastat tagasi ehk 2007. aasta augustis. Tookord me ütlesime, et me peaksime siin ruumis istuma nii kaua, kuni on kõik Eestile olulised energiaküsimused ära räägitud. Nüüd aga tuleb nõustuda riigikontrolöriga ja tahan juba ette vabandust paluda, et mitte kõik siin faktide pähe esitatud väited ei ole ekslikud. Päris paljud nendest väidetest on kahjuks osutunud olema ebatäpsed, aga kindlasti mitte kõik.
Aga küsimus on ju ka milles? See, millele riigikontrolör korduvalt osutas, ongi ju tõsiasi, et kultuuris ja riigis, kus ei ole harjutud toimima vähemusvalitsuse käe all, ongi poliitikat teostada väga raske. Nii meie, riigikontrolöri kui ka paljude ekspertide soov on olnud, et Eestisse tekiks Kliima- ja Energiaagentuur. Ja selle saigi ju teoks teha säärasel moel, nagu me seda tegime: me tegime Riigikogule ettepaneku seda otsustada.
Loomulikult meie sidemed valitsusega ei ole varem nii tugevad olnud kui valitsuses olles. Pole parata! Ka see kultuur nõuab õppimist. Ka meie etteheited valitsusele on samasugused nagu riigikontrolöril. Põhimõtteliselt agentuur, mis pidanuks olema sõltumatu, oleks võinud olla sõltumatu juba algselt, mida ka kolleeg Lotman siin kirjeldas. Väga raske oleks olnud sellises poliitilises situatsioonis, nagu see valitses 2009. aasta sügisel, öelda, et me oleme ühe uue riigiasutuse tekitamise poolt. Ja seetõttu saigi lepitud valitsuse ettepanekuga, et see tegevus käivitatakse KredExi osakonnana.
See tegevus ei ole tänase päevani lõppenud. Praegu valmistataksegi ette eraldiseisvat agentuuri, millest vastavalt sellele, kuidas jõud ja oskused kannavad, loodetavasti kujunebki iseseisev agentuur, mis tegeleb Eestis kliima- ja energeetikaküsimustega. See, et hakati auditeerima asutust, mis oli tegutsenud vaevalt kolm kuud oma sellises mehituses, nagu see praegu enam-vähem on, on muidugi pretsedent. Siinkohal ei jää muud üle kui nõustuda Mart Jüssi väitega, et loota, et vastsündinu kohe räägib ladina keeles ja kirjutab seina peale keerulisi valemeid, võrrandeid ja lahendab neid, on kerge liialdus. Väita ka seda, et agentuuril ei ole selget visiooni või tegevusplaani, on ekslik. Väga paljude maailmas, ennekõike Euroopas tegutsevate agentuuride tegevus on lihtne, kõige paremini õpetab ühiskonda näidiste tegemine ja nende näidiste kaudu õppimine. Mõnevõrra utreeritult ja ülimalt lihtsakoeliselt on riigikontrolör välja toonud mudeli, et mõte olekski õppida selle kaudu, et teha näidiseid. See ei ole päris nii lihtne – selles mõttes, et agentuur on palganud tööle küllaltki kompetentseid inimesi ja õppimine seal on natuke teisel tasemel kui lihtsalt liivakastis plätserdamine, mida sellest aruandest võiks välja lugeda.
Nüüd näidistest ja eesmärgist. Agentuuril on terve rida erinevaid tegevusvaldkondi. Kliimavaldkond, kuigi see on agentuuri nimes esimesel kohal, ilmselt muutub kompetentsivaldkonnaks kõige viimasena. Kõige olulisemad probleemid, mida agentuur praegu üritab lahendada ja lahendabki koostöös teiste, sealhulgas KredExi ja loodetavasti ka EAS-iga, on need, millisel moel ehitada selliseid hooneid ja renoveerida hooneid niisuguseks, et need ei tekitaks tulevikus suuri kulusid. Ma ei arva, et see oleks pelgalt rahastamisprojekt. See on ennekõike projekteerijate, korteriühistute, ehituse järelevalvajate õpetamise väga lai projekt. Suhteliselt pentsik oleks ette kujutada, et kui selle abi andmisel paranevad elamistingimused, siis oleks see nagu mahavisatud raha. Vastupidi, see raha läheb sinna, et arendada konkreetselt ehitusteenuse ja renoveerimisteenuse kvaliteeti.
Mul on südamest kahju, et kõikide muude inimeste hulgas ei olnud ka austusväärsel riigikontrolöril aega minuga sekunditki vestelda. Ma oleksin talle püüdnud selgitada neid laiemaid protsesse, mida kahjuks tema audiitorid väga suure tõenäosusega ei suutnud lihtsalt ära tabada. Nagu öeldud, kliima- ja energiavaldkond on väga keeruline ja me ei eelda kunagi, et üks või teine riigiamet suudaks detailideni nendest küsimustest aru saada. Väga paljude märkustega, mis agentuuri kohta tehtud on, tuleb paratamatult nõusse jääda. Valitsus võiks olla julgem ja jõulisem nende protsesside käivitamisel ja sel moel edukamalt toimida. Aga nagu me nägime juba 2007. aastal, kui me augustikuus kutsusime kokku – toona küll ka Keskerakonna toel – energeetikateemalise arutelu, ei ole see asi, millega tahetakse kaasa minna.
Nüüd mul oleks hea meel avada asja laiemat, võib-olla ka poliitilist tausta. Vaadake, et ega see, kui keegi teile konnasilma peale astub, ei ole mõnus. Kindlasti ei ole see mõnus. Konnasilm, millega praegu tegu on, on minu meelest Eestis täpselt seesama soov jätkata – ja väga pikalt jätkata – puhtpoliitilistel põhjustel seda raiskavat ja pruuni energiapoliitikat. See on nii koalitsiooni huvi – me kuulsime siin, et ega põlevkivienergeetikast nii lihtsalt loobuda ei taheta – kui ka opositsioonierakondade huvi, kes ütlevad, et põlevkivi on piisavalt ja kogu see pruun ja raiskav energeetika meie õnne ja edu alus.
Ma arvan, et me peaksime olema korrektsed ja otsima selliseid vaidluse põhjusi väga sageli ka sealt. Eesti ei ole energiauuenduseks loomu poolest veel valmis, ja kahjuks ka poliitiliselt mitte. Riigikontroll on oma varasemates aruannetes teinud tõepoolest väga kardinaalseid ja sisukaid avaldusi. Näiteks ütleb Riigikontroll oma aruandes riigi tegevuse kohta kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel, et Riigikontrolli hinnangul puudub riigil eesmärgistatud kliimapoliitika ja keskkonnaminister pole suutnud täita oma ülesannet olla kasvuhoonegaaside koguste vähendamise eestvedaja. Kõik need kriitilised märkused, mis seal välja öeldud on, on õiged. Paraku ma näen, et tänaseks on see kriitika muutunud ka meie roheliste tagasihoidlike püüdluste avalikuks materdamiseks. Meie tagasihoidlik soov teha midagi, mida Eestis seni tehtud ei ole, on põhjustanud suuri probleeme.
Ja kui nüüd lõpuks tulla sellesama küsimuse juurde, et kas asjad peavad olema või ka näima ausad, siis vaadates seda hõredat riigikontrolöri aruannet ja selle minu jaoks üllatavalt poliitilise alamaiguga teksti, võin ma ju siin küsida, kas Keskerakonna juhtpoliitiku ja riigikontrolöri seosed on lihtsalt niisama seosed või oleks ka selle kohta põhjust mingisuguseid arvamusi avaldada. Kui erakondlik kuuluvus on selline patt, mille tasub siin tõstatada vaatamata sellele, et erakonnad on ju meil ikkagi maailmavaatelised, siis on minu küsimus: kas riigikontrolöri ja Keskerakonna juhtpoliitiku kohtumine magamistoas on probleem või mitte?

Esimees Ene Ergma
Härra riigikontrolör, ma palun teilt vabandust! Palun nüüd järgmisena kõnepulti kolleeg Toomas Trapido! Kaheksa minutit.

Toomas Trapido
Austatud riigikontrolör! Austatud kolleegid! Nagu näha, on teema emotsionaalne. Seda on ainult rõõm tõdeda, et lõpuks ometi on energia selline teema. Umbes 4–5 aasta eest, rääkimata 10 aasta eest, see erilisi emotsioone ei põhjustanud. Inimesed ei teadnudki üldse, mis teema see säärane on. Nii et selles mõttes ma tänan arupärimise esitajaid ja riigikontrolöri, et me saame nüüd asju selgitada ja arutada.
Ma tõesti ei taha olla kuri inimene ja ma loodan, et ma ei ole ka, aga ma ütleksin Keskerakonnale kui arupärijatele, et te käitute praegu tolle modifitseeritud Eesti vanasõna järgi, et kus viga näed laita, seal tule ja laida. Ja te teete seda täiega. Aga kuna see aitab kogu energiateema arengule kaasa, siis jõudu tööle!
Nüüd sellest, et energiaagentuur loodi äkki. See võib nii tunduda, aga ma tuletan meelde, et Eesti liitus 1992. aastal kliimakonventsiooniga, millele kirjutas alla Arnold Rüütel. See oli 18 aastat tagasi. Valdur Lahtvee viitas teadlaste kirjale 14 aastat tagasi, ja see kiri ei olnud kindlasti üksik kiri. Ühesõnaga, see teema on olnud maailmas õhus sõna otseses mõttes umbes 30 aastat ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates, mis toimus 18 aastat tagasi, on see teema olnud kogu aeg olemas. Nii et kus on siin see üllatus?
See, et erakonnad ei loonud varem energiaagentuuri, ongi küsimus nendele erakondadele, kes seda ei loonud. Ma tahaksin selle ettekande peale keskse küsimusena retooriliselt küsida: kelle poole siis pöörduda? Meil ei olegi kellegi poole pöörduda! Seda muuseas ütles ka meie endine kolleeg siin Riigikogus Villu Reiljan umbes viis aastat tagasi, kui mina olin tegev nagu paljud teised meie seast keskkonnaga seotud kodanikuühendustes. Reiljan ütles siis meile, et mis te siin hüppate; kui te tahate, et need asjad teostuksid, millest te räägite, siis otsige rahva toetust, laske ennast valida ja tehke siis see ära. No me siis tegime seda.
Kuidas me siis peaksime probleemile lähenema? Kui on võetud rahvusvahelised kohustused, kogu maailm räägib sellest, et on vaja kliimakaose või kliima ebastabiilsuse leevendamiseks midagi ette võtta, on vaja energeetikat muuta, aga Eestis seda ei tehta. Lihtsalt ei tehta.
Kusjuures kogu selles valdkonnas on tohutud majanduslikud võimalused, mida me oleme näinud ka sel aastal, mil jälle mõnes mõttes täiesti ootamatult ainukene suur tuluallikas riigieelarvesse oligi sellesama kuuma õhu müük. Kusjuures see saab toimuda ainult tingimustel, et on olemas head projektid, kuhu seda raha panna, muidu ükski jaapanlane, hispaanlane ega mõne muu rahvuse esindaja neid kuuma õhu kvoote meilt lihtsalt ei osta. Ja kust need projektid tekivad, kui neid ette ei valmistata? Keegi peab neid ette valmistama. Praegu ongi tekkinud olukord, kus võib-olla ei olegi enam piisavalt hästi ettevalmistatud projekte. Nii et tööd on rohkem kui küll.
Nüüd küsimus, kes seda teeb. Ma ei julge päris kindlalt öelda, aga ma arvan, et ma väga mööda ei pane, kui väidan, et Eesti oli üks viimaseid riike Euroopa Liidus, kes endale sellise kliima- ja energiaagentuuri asutas. Kusjuures vahemärkusena olgu öeldud, et agentuuri eraldiseisva riigiasutusena ei olegi veel asutatud, ja see ongi suur probleem. Ma loodan väga, et see varsti juhtub. Kas me tõesti peame nagu täiesti vastuvoolu ujuma, et kogu Eesti kliima- ja energiapoliitikat koordineerib ja kujundab krediidi finantseerimiseks loodud ekspordi-krediidiasutus? See ei kõla juba nime poolest kuigi mõistlikult. Aga kõigest hoolimata keegi peab seda tööd tegema.
Mina hoiaksin kogu selles dispuudis lahus ja palun ka arupärijaid hoida lahus sisulised eesmärgid, mille osas minu arust ei ole nagu üldse erilist vaidlemiskohta või kui on, siis vaidleme väga hea meelega, ja personaalia, kogu selle agentuuri töö korraldamise. Loomulikult me oleme nõus rääkima sellest, mis on teie arvates valesti või halvasti ja mida saaks parandada. Eelmisel aastal, kui teist riigieelarvet menetleti – ma lihtsalt korrigeerin –, siis ma rahanduskomisjonis isiklikult selgitasin, milleks on energiaagentuuri vaja ja mida see tegema hakkab. See selgitus sisaldus ka Riigikogu otsustes. On kaks põhiteemat: energiasääst korterelamute renoveerimise kaudu ja katlamajade üleviimine taastuvenergia allikatele, mis vähendab kütuse importi ja inimeste soojaarveid ning loob ka töökohti. See juba toimub. Kui te selles osas vastu vaidlete, siis vaidleme hea meelega.
Lõpetuseks tahan ma kinnitada nõusolekut riigikontrolöriga ja rõhutan üle, et see ongi väga suur probleem, et valitsus ei ole täitnud Riigikogu otsust. Tõepoolest, jälle tekib küsimus, kelle poole pöörduda. Mina ka ei tea, kelle poole pöörduda. Ma loodan, et tulevikus valitsus siiski võtab Riigikogu otsuseid tõsiselt ja teeb midagi, mis otsustes kirjas on. Nii et ma ütleksin, et jõudu meile kõigile Eesti energia- ja kliimapoliitika kavandamisel ja selle ellurakendamisel. Tänan teid!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Mart Jüssi!

Mart Jüssi
Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud riigikontrolör! Head kolleegid! Väga hea on rääkida oma fraktsioonist viimasena. Tänu sellele saan ma oma kõne lühemaks teha ja säästa väärtuslikke minuteid siin saalis teisteks diskussioonideks.
Tahaksin aga lisada arutellu natuke võib-olla sellist kogemuslikku mõõdet, just sellele soovin tähelepanu juhtida. Suures osas on asjaomased ajaloolised aspektid tegelikult siiski kajastatud. Kliimakokkulepped ja vajadus selle teemaga tegelda on aktuaalsed olnud juba terve inimpõlve jooksul ja nii on tõesti kummaline kuulda siin saalis seda ootamatuse ja üllatuse juttu.
2007. aastal otsustati luua ja 2008. aastal loodigi Läänemere Parlamentaarne Konverents, mis on koostöökogu, kuhu kuuluvad Läänemere maade parlamendid, Põhjamaade Nõukogu ja ka autonoomsete haldusüksuste – on nad siis oblastid, osariigid, linnad – valitud kogud. Eesmärk on ühtlustada ning arendada kliima- ja energeetikavaldkonda Läänemere maades. Mina olin selle koostöökogu töörühma juhataja, mind valisid selleks sinna saadetud delegaadid. Võib-olla sellepärast, et ma olen loodusteadlasena kokku puutunud nii kliima- kui energiaküsimustega.
See poolteist aastat tööd oli väga viljakas ja ma tahaksin sellest välja tuua ühe olulise aspekti. Me kohtusime eri riikide, eri parlamentide esindajatena ja kunagi ei olnud meil laua peal ühtegi mõne erakonna märki või silti. Meil ei olnud viiteid, mida üks või teine erakond asjast arvab, me tegelesime probleemidega, mis olid kogu regiooni ja võib-olla laiemalt ka kogu inimkonnale olulised ja millele me tahtsime saada optimaalseid lahendusi. Mitmel koosolekul kuulasime ära hulga eksperte, kelle hulgas olid muide mitmete riikide kliima- ja energiaagentuuride spetsialistid, kes tegid meile sellest valdkonnast ülevaateid. Ega me kõik sellega ju iga päev kokku ei puutunud.
Töö tulemusena me üllitasime väikese raamatukese, mis praegu on Riigikogu hoones juba rariteet, sest selle vastu on tuntud väga suurt huvi. Neid on viidud siit kõikjale. See on minu eksemplar. Ma seda ei saa kellelegi anda, aga ma loodan, et seda saab raamatukogus vaadata. Tolles raamatus on selle töörühma töö kokku võetud. Siin on vahearuanded, töörühma koosseis, lähteülesanded ja mandaadid. Aga põhiline, mis siin on, on soovitused Läänemere maade valitud kogudele oma kliima- ja energiapoliitika arendamisel. Me leiame neli põhisoovitust ja hulgaliselt alamaid punkte. Neli põhisoovitust vaatavad sellesse suunda, et tuleb kavandada ühtne kliima-energiapoliitika Läänemere ruumis. Tuleb alustada konkreetset tegevust, et ellu viia nii elamute energiasäästu programm kui ka katlamajade küttesüsteemide ümberehitamine koostootmisvõimsuste kasutamiseks, kasutada ära majanduskriisi kui võimalust tegelike muudatuste tegemiseks majanduses ja ühiskondades ning käivitada õpetusliku sisuga protsesse, et otsustajad saaksid oma otsuseid langetades rohkem toetuda teadmistele ja kogemustele.
Need on üldised küsimused praeguses kontekstis, aga minu arust näitavad need hästi, milleks on Eestis vaja Kliima- ja Energiaagentuuri. Näiteks Taanis on olemas kliimaminister ja kliimaministeerium. Minu arust on meie praegune tasand minimaalne, kuid kindlasti mittepiisav selleks, et neid probleeme lahendada. Ka meie töörühmas kerkis üles küsimus, kes vastutab. Kes peab otsuste eest vastutama? Nagu teada on, majandus mõjutab keskkonda tugevalt. Kas majanduse hoobasid tõmmates ja keskkonnahoobasid tõmmates saame ka kliima-energiaküsimusi arutada? Üldiselt jäi kaalukeelele arvamus, et peab vastutama peaminister ehk valitsus tervikuna.
Nii et kui kellelegi tuleb üllatusena, et me sellise asjaga praegu tegeleme, siis ei tohiks see olla tõeline üllatus. Masueelses ülessööstus me lihtsalt arvasime, et see teema on miski, millega saame tegelda tulevikus. Masujärgses või masuaegses languses aga leidsime, et oleme midagi tähtsat maha maganud ja võib-olla on juba hilja midagi muuta.
Kokkuvõttes on ajastus minu arust üsna hea. Aga oodata, et üks selline agentuur hakkab poole aastaga tööle ja vilju kandma, on tõeliselt ennatlik. Ma ise tegelen ühe teise riigieelarvet puudutava otsuse elluviimisega juba üheksandat kuud ja see ei ole lihtne olnud, kuigi seal ei ole tegu poliitilise vastuseisuga. Nii et bioloogina ma väidan, et tegemist ei ole loomaga. Tegemist on nõiaga, keda täna jahitakse, et tal suu ja jalad kinni siduda ja ta vette visata, et näha, kas jääb ujuma. Kui see oleks loom, siis me teaksime, kuidas temaga käituda. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Võib-olla läheb kaheksa minutit.

Esimees Ene Ergma
Kaheksa minutit.

Lembit Kaljuvee
Head kolleegid! Lugupeetud minister! Lugupeetud riigikontrolör! Täna meie lugupeetud riigikontrolör härra Mihkel Oviir rääkis, et Eesti vajab energiaagentuuri ja et ta vajas seda juba varemgi. Sedasama kinnitas ka lugupeetud minister, kui ta vastas meie arupärimisele Eesti energiaagentuuri kohta. Et energiaagentuuri on vaja, on eksperdid, energiaasjatundjad rõhutanud aastaid.
Muidugi on hea, et meil selline agentuur on olemas. Õigemini mitte selline agentuur, vaid energiaagentuur kui niisugune. Ent milles on aga? Ka mina osalesin kahel esimesel energiaagentuuri nõukoja koosolekul. Ma olen ministri käskkirjaga sinna määratud ja püüdsin seal rääkida, kuidas võiks seda agentuuri teha. Mitte nii, nagu üritasid tegijad seda teha. Minu arvates hakati pükse üle pea jalga ajama. Käisin veel teisel nõukoja koosolekul, püüdsin seda suunata ja küsida osalenud asekantsler Kiselilt, kas nad ministeeriumis ei oska ühte agentuuri teha. Milleks on mingisugust nõukoda vaja ja kuidas üldse juhtimisega jääb?
Juhtimise küsimuse tõstis üles ka kolleeg Palling, kes väitis, et tuleks teha konkurss. Aga ei, meil on siin üks osakonnakene olemas, paneme talle sildi külge ja küll me jõuame neid konkursse teha, kevadeks on kindlasti kõik korras, konkursid on tehtud, juht olemas. Aga praegu on vaja kiiresti saadud raha kulutada, hakata tegema projekte. Rahastada neid projekte selleks, et tõesti kiiresti hakata raha kulutama. Selline mulje jäi minul.
Ma nägin sellises tegutsemises väga palju ohte. Kahjuks ma pean tunnistama, et ma rohkem nõukoja koosolekutel pole käinud. Seda põhjusel, et ka minister siin näpuga näidates süüdistas mind, et näe, Kaljuvee oli kohal ja tema on nende asjadega nõus, kuigi ma väga konkreetselt seal ütlesin, et ma nende asjadega nõus ei ole. Kusjuures ma millegipärast protokollis ei näinud, et see kirjas oleks. Selles osas ma olengi nagu süüdi, et ma ei ole rohkem püüdnud seal asju enda arust õigetele rööbastele lükata. Aga ma nägin selle kahe esimese koosolekuga, et seda lihtsalt ei ole võimalik teha. See rong on läinud.
Mul on ka see kogemus – ma olen seda tähele pannud –, et meie lugupeetud minister Juhan Parts ei saa oma haldusalas olevate energeetikaettevõtete suunamise ja juhtimisega hakkama. Esimese hooga ma mõtlesin, et sellest agentuurist saab ministrile suur abi, aga vastupidi, see on hakanud teda energeetikaküsimuste osas hoopis segama.
Rohelised tahaksid nüüd kindlasti öelda, et Kaljuvee on põlevkivi mees ega soovi rohelisi projekte näha ega toetada. Ma olen jälginud neid protokolle. Ei saa tõesti öelda, et see agentuur tegeleb ainult mingisuguse jamaga ja seal on töös teemasid, millega ei peaks tegelema. Paljud projektid, mis sealt läbi käivad, on vajalikud ja ma arvan, et nendel on tulevikku. See lõik agentuuri töös on vajalik ja hea. Aga teistpidi, agentuur ei ole ju ainult selleks loodud!
Energiaagentuur peab olema kompetentsuskeskus. Ta ei pea tegelema ainult ühe pisikese lõiguga, ta peab töötama välja poliitika, kui palju meil peab olema üht või teist või kolmandat selle järgi, mis on energeetika arengukavas kirja pandud. See on päris hea arengukava, siinsamas saalis vastu võetud. Aga agentuur tegeleb lihtsalt projektidega.
Mina näiteks olen juba natuke elanud inimene ja ettevaatlik. Kui ma vaatan seda projekti, siis esimese hooga tundub see päris hea projekt olevat. Kui ma hakkan aga vaatama, kes seal tegevad on, siis mul tekivad kohe küsimused ja kahtlused. Ma ei saa anda oma nõusolekut, kui ma ei saa usaldada seda seltskonda. Nad ei ole valitud, nad on lihtsalt kohale pandud, ja seda nende poolt, kes on käivitanud sellise süsteemi, mille järgi tolle agentuuri ehitamine on käinud.
Need on niisugused mõtted siit ja sealt. Mul ei ole kirja pandud isegi mitte mingisuguseid märksõnu. Aga ma võtsin kaasa Rene Tammisti ettepanekud. Temal on täpselt samasugused märkused. Millal ükskord kuulutatakse konkurss välja? Millal hakatakse seda agentuuri üles ehitama nii, nagu ühte agentuuri üles ehitama peab? Millal koostatakse talle plaanid, tegutsemiskavad? Jne, jne. Need on asjad, mis on vaja paika panna.
Energiaagentuuri on tõesti Eestile vaja, nagu ka paljudele teistele riikidele. Aga nii, nagu meie oskasime ta teha, alustades siin Riigikogus, nii nagu valitsus on sellega tegelnud, nii nagu minister või ministeerium on sellesse suhtunud – niimoodi sellest asja ei saa. Sealt võib need üksikud projektid üles korjata, need on agentuurile toeks, aga tuleb teha nii, nagu üht agentuuri ikka tehakse. See ei ole mitte mingi maailmaavastus: konkurss, programmid, põhikirjad ja muud sellised asjad paika, ja asi läheb.
Kokkuvõtteks tahan avaldada soovi, et kõik asjaosalised mõtleksid hoolega. Seda nõukoda pole vaja. Ühel agentuuril on nõukogu ja on oma juht ja juhatus. Nende valimiseks-määramiseks on riigis olemas seadused ja korrad. Selle järgi tuleks käia ja siis me ehk saame ühe hea asja. Aga muidugi ma tänan tänast ettekandjat, kes minu arvates tegi väga asjaliku ettekande, näidates ära kitsaskohad, mis ka mulle haiget teevad. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu
Austatud proua juhataja! Hea riigikontrolör! Head kolleegid! Mina olen selline emotsionaalne inimene ja minu sõnavõtt päris kindlasti ei esinda minu erakondlikku maailmavaadet ja kindlasti ei esinda ma siin praegu oma erakonda.
See tänase arupärimise käsitlus läks uskumatult inetuks. Läks inetuks ja ausalt öeldes läks inetuks inimese süül, kelle puhul ma poleks elus arvanud, et asi võiks nii inetuks minna. Ma arvan, et nii valuliselt reageerib inimene aga ainult sellises olukorras, kus ta tunneb, et tõepoolest asjad ei ole nii, nagu ta tahaks, et oleksid.
Loogiline on see, et energiaagentuur on täiesti selge ja klaar asi. Sellele keegi vastu ei vaidle. Täiesti selge on, et järgmised sõjad maailmas peetakse kas energiakandjate pärast või siis religioossel pinnal. Täiesti selge on ka see, et põlevkivi lõputult põletada ei saa. Ja täiesti selge on seegi, et Eestimaa inimene ei jõua kasvavaid elektriarveid varsti enam maksta ja Eesti ettevõtted ei suuda väga kaua taluda 40%-list elektri hinna tõusu seoses vabale turule üleminekuga.
Nüüd ongi mul tekkinud küsimusi. Põhitegevus selles lugupeetud agentuuris on olnud kahe maja ehitamine golfiväljaku äärde, nagu ma täna kuulsin. See meie agentuur ei ole suutnud meile oma tegutsemisaasta jooksul välja käia mitte ühtegi sisulist ettepanekut, millega me peaksime homme tegelema hakkama, et meie elektriarved ei kasvaks. 2013. aastal, kui mu mälu mind ei peta, hakkab ka kodutarbija maksma elektri eest börsihinda ehk 40% kasvab meie elektriarve. Me ju räägime praegu mingisugusest säästlikust renoveerimisest. Kus on konkreetsed projektid? Kus need on?!
Mina tahtsin ka koos oma sõpradega välja töötada passiivmaja projekti. Ma anusin energiaagentuuri juhtpoliitikuid kaks kuud, et saame kokku, räägime sellest, võib-olla ma saaksin ka sellele projektile ja sellele näidisele tuge. Ma ei saanud nendega isegi kokku – me ei suutnud aega leida. Tegelikult tähendab see seda, et me oleme loonud uue EAS-i, oleme loonud uue KredEx-i, kust normaalse mõistusega inimene abi ei saa. Riigikontroll andis ju hinnangu ka EAS-i tegevusele. Jah, pärast seda, kui ma siit Riigikogu puldist EAS-i suunas kriitikanooli lasksin, leiti aeg ja kohtuti minuga. Ja siis ma sain aru, et ma ei saagi sealt abi ja seda sellel lihtsal põhjusel, et ma olen mõttetu 30 töötajaga Eesti väikeettevõtja, kes töötab välisturgudele. Ja see on minu isiklik tragöödia, et ma sellega praegu Eestis tegelen.
Küsimus ongi selles, et Eestis on edukas see, kes suudab kuidagiviisi oma mingisuguse plaani või mõtte läbi suruda. Tuulikute omanikud naeravad täna ülejäänud inimeste üle ja ütlevad, et jõle sünge äri – pensionisammas. Nüüd hakatakse vaikselt rääkima, et me vist tuuleenergiat doteerime liiga palju.
Kuulge, kullakesed, me ei ole ju lõppude lõpuks mingid tulnukad! Lepime kokku, arutame läbi, mismoodi me sellel väikesel maalapil elame! Siis ehk oleks välistatud ka see, et lugupeetud parlamendiliige solvab Riigikontrolli esimeest selle pärast, et Riigikontrolli esimees ütleb välja tõe, mis talle juhuslikult ei meeldi. Anna andeks, hea Marek, ma ei tahtnud siia pulti tulla, aga sa sundisid mind seda tegema! Praeguseks oled sa vist küll juba koju läinud.

Esimees Ene Ergma
Aitäh, kolleeg Aivar Riisalu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Kadri Simson
Head kolleegid! Tahaksin siin kõnetoolis alustada kolleeg Toomas Trapido sõnavõtus kõlanud vanasõnaga. Kus viga näed laita, seal tule ja aita! Toomas Trapido on hea inimene. Isegi siis, kui ta kurja teeb, ikka on hea inimene. Meie oleme selle arupärimisega välja tulnud just sellepärast, et aidata, sest retoorikas on see agentuur küll olemas, aga sellist agentuuri, nagu ta sõnades olema peab, pole loodud. Selle asemel on tehtud üks tehing: hääled valitsusele ja teatud rahaeraldus nendele poliitikutele, kes oma lisahääli pakkusid.
Ma tuletan meelde: 18. juunil möödunud aastal, poolteist tundi enne töölepingu seaduse lõpphääletust ja teise negatiivse lisaeelarve lõpphääletust võeti siin vastu otsus ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele, mis ühe punktina sisaldas ka energia- ja kliimaagentuuri asutamist. Ja tõepoolest, selle poolt oli rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Samas ma ei ole nõus sellega, et kogu vastutus selle eest, et riigi rahandusotsuste läbipaistvus on muutunud halvemaks, peaks olema Riigikogul kui tervikul. Paraku on meil siin saalis olemas koalitsioon, kes on mitmel korral kippunud eraldama ilma selge eesmärgita raha, ja on opositsioon, kes peab kasutama selliste väärkasutuste avalikuks toomiseks kõiki opositsiooni käes olevaid vahendeid. Sellised vahendid on ka arupärimised, mida me esitame kas ministritele või riigikontrolörile või õiguskantslerile, ja kui meie esitame arupärimisi, siis ei maksa selle eest hakata süüdistama sõnumitoojat. Sõnumitooja sõnum oli päris selge: rahandusotsused on olnud mitteläbipaistvad ja vaatepilt on muret tekitav. Ja isegi kui eesmärgid on head, siis nende elluviimiseks tegevuskava ei ole.
Tahaksin nüüd tulla detailide juurde. On tõsi, et Riigikogu selle otsuse tegi ja et Riigikogu enamus selle rahaeralduse eelarvesse tõesti kirjutas. Samas me siiski ei arva, et me oleme olukorras, kus mitte keegi enam ei vastuta või et vastutab vaid KredExi juhataja, kelle nime meist enamik tõenäoliselt ei teagi. Aga tõe huvides olgu ka tema nimi nimetatud: ta on Andrus Treier. Ma arvan, et siiski majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes siin selle arupärimise käsitlust rõõmsalt muiates on jälginud, vastutab ka. Ta peab vaatama, mis tema haldusalas toimub. Eelarvest on ju eraldatud 86 miljonit krooni ja praegu on suudetud ära näidata ainult 4,3 miljoni krooni väljamaksmine. Aasta viimasel kolmel kuul olevat plaanis veel 60 miljonit krooni välja maksta. See kõik näitab, et projekte, mis on lauale jõudnud ilma konkursita, on ülisuures mahus. 60 miljonit krooni ei ole isegi riigieelarvele mitte pisku, selle eest saaks teha palju head, kui kõik oleks läbipaistev ja õiglane.
Teha nägu, et see pole meie kellegi asi, me küll jälgime ja muretseme, aga sõna ei võta – see oleks vale lähenemine. Nagu ütles riigikontrolör, toetusi jagavaid agentuure on juba küllaga. Selle agentuuri mõte ei saanud olla see, et rohelistele lähedal seisvad inimesed hakkavad teenima 600–1000 krooni tunnis. Mul ei ole midagi kõrgepalgaliste inimeste vastu, aga sellised tunnitaksid ilma selge missioonita on ilmselgelt üle makstud ja tegelikult need mitte ainult ei näi ebaausad, vaid ongi ebaausad, sest inimesed on ju palgatud ilma konkursita.
Head kolleegid rohelisest erakonnast! Me tegelikult selle arupärimisega tulimegi teile appi. Me tulime ja aitasime näidata, kuidas te oma missiooni ja kaunist retoorikat räpaste tegudega määrite. Ja ma loodan, et te mitte ainult ei ründa sõnumitoojaid, vaid mõtlete ka selle peale, miks te sellises olukorras olete. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Nüüd palun kõnetooli lugupeetud riigikontrolöri!

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud juhataja! Austatud arupärijad ja muud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin ainult rõhutada mõnda probleemi. Siin vahepeal nagu kadus ka minul ots käest ära, kui ma mõnda ettekandjat kuulasin. Ma tahan öelda ühte: keegi ei ole siiamaani pannud kahtluse alla agentuuri loomise vajalikkust. Küsimus on pigem selles, kuidas seda agentuuri tööle rakendada. Me konstateerisime fakti, et kõik need ülesanded, mis on arvatud agentuuri tegevuse käivitamise eeldusteks, on täitmata. Ei ole esitatud tegevusprogrammi ega asutamisdokumente, hiljemalt 2010. aasta teise kvartali lõpuks pidi agentuur muutuma iseseisvaks jne.
Me ei ole puudutanud veel seda, mille kallal peaks see agentuur töötama hakkama, mis nende dokumentide sisu on. Minu arvates on väga hästi selle kaardistanud lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Tema lahkel loal ma tsiteerin, mis see võiks olla. Esiteks, energia- ja kliimavaldkonda puutuv analüütiline tegevus. Siis energiasektori trendide analüüs. Energiasektori varustuskindluse analüüs. Elektritootmise viiside toetuste vajaduse ja ulatuse analüüs. Energiaauditite monitooring ja analüüs. Energiasektoris kasutatavate seadmete efektiivsuse analüüs. Säästva arengu alase tegevuse toetamise meetmete tulemuslikkuse analüüs ja monitooring. Taastuvenergiaalane tegevus. Jne, jne. Tähendab, majandusministril on täiesti olemas visioon, millega see agentuur peaks tegelema hakkama, ja need on asjad, millele ma kirjutaksin kahe käega alla.
Ma jään ikkagi oma seisukoha juurde: toetuste jagamiseks veel ühte institutsiooni Eesti ei vaja. Kui lugupeetud minister suudaks mind ümber veenda, see oleks kena. Aga tuleb kaks asja lahus hoida. Me räägime siin agentuurist. Keegi ei ole seadnud kahtluse alla selle agentuuri vajalikkust, ükskõik, mis värvi te olete, rohelised, mustad või valged.
Ma mõtlesin ka, kas ma vastan ühele lugupeetud Strandbergi väitele minu poliitilise seotuse kohta. Ma ei tahaks otseselt, lugupeetud Strandberg, vastata, ma vastan ainult nii. Mitte ühelgi tingimusel, mitte mingil juhul ma ei võtaks Riigikontrolli tööle ei oma abikaasat, oma tütreid, oma väimehi, oma lapselapsi ega ühtki muud sugulast ega hõimlast, sest ma olen veendunud: ka Riigikontroll ei pea mitte ainult olema aus, vaid ta peab ka väljastpoolt paistma absoluutselt aus. Ma tänan tähelepanu eest! (Aplaus.)

Esimees Ene Ergma
Aitäh, lugupeetud riigikontrolör! Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg
Kuna mu nime mainiti, siis repliigi korras ma kinnitan riigikontrolörile, et mina ei ole Kliima- ja Energiaagentuuri tööle võtnud mitte ühtegi inimest ja mul puudub igasugune kokkupuude kõnealuse asutuse kaadripoliitika ja faktilise tegevusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

  • Postitatud: 20.09.2010 13:36
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:52
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:52

Lisamaterjalid

Välislinke

Veel uudiseid