Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogu liikme Jüri Tamme arupärimisele 26. oktoobril 2009

Mihkel Oviir | 26.10.2009 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Lugupeetud juhataja, head parlamendi liikmed

Riigikogu liige Jüri Tamm esitas mulle arupärimise, kes peaks tegema järelevalvet selle üle, kas Eesti Maaülikool kasutab riigilt tasuta saadud vara sihtotstarbeliselt.

Kuigi Riigikontroll ei ole teinud auditeid, mis oleksid käsitlenud spetsiifiliselt riigivara tasuta võõrandamist avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning järelevalvet võõrandatud objektide sihipärase kasutamise üle, püüan Teile küsimuste kaupa vastata.

Esimene küsimus: Kelle ülesanne on teha järelevalvet riigi poolt tasuta üleantud vara sihtotstarbekohase kasutamise üle?

Esitatud arupärimises viidatakse olukorrale, kus riik võõrandas tasuta kinnisvara Eesti Põllumajandusülikoolile, kes praeguseks pole asunud taotluses esitatud eesmärke realiseerima ning on pannud riigilt tasuta saadud kinnisvara müüki.

Ülikooliseaduse alusel peab riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse õiguspärasuse üle tegema haridus- ja teadusministeerium. Kas see järelevalve sisaldab endas ka kontrolli riigi poolt tasuta ülikoolile võõrandatud vara sihipärase kasutamise üle, on vaieldav.

Seetõttu leian, et juba enne, kui otsustatakse riigivara tasuta üle anda, tuleks veenduda, et vara taotleja soovib edaspidi seda vara näidatud viisil kasutada. Näiteks selgub Riigikogu majanduskomisjoni 20. septembri 2005. aasta istungi protokollist, et Eesti Maaülikool alles kavatses asuda koostama arengukava, milles oleks ette nähtud laiendada avatud ülikooli ja ehitada taotletavale maa-alale hoone. Leian, et riigivara tasuta võõrandamise taotlusele peaks muu hulgas olema lisatud juba kehtestatud arengukavad, detailplaneeringud ja ka kinnitus, et plaani elluviimiseks on vajaminev raha olemas.

Teine küsimus: Kui sagedased on juhtumid, kus mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik on taotlenud väljamõeldud põhjustel riigilt tasuta vara, et see hiljem realiseerida tulu saamise eesmärgil?

Riigikontroll ei oska anda hinnangut sellele, kui sageli mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik taotleb riigilt tasuta vara väljamõeldud põhjustel.

Küll on Riigikontroll viimastel aastatel täheldanud Vabariigi Valitsuse tegevuses kurssi, kus keeldutakse kohalikele omavalitsustele tasuta võõrandamast riigi maad, kui seda pole selgelt tarvis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Kolmandale ja neljandale küsimusele vastaksin ma koos. Need kõlavad: Kas teie hinnangul vajaks riigivaraseadus täiendamist, et takistada eelkirjeldatud skeemidega riigivara müüki? Kas üleantud vara realiseerimisel peaks tulu laekuma riigile kui vara algsele omanikule?

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara õiguslik reþiim ning küsimus, kas ja millises ulatuses saab riik sellesse sekkuda, on eelkõige poliitilise otsustuse ja sellest tuleneva õigusliku regulatsiooni küsimus.

Selle näitena toon praeguse Riigikogu koosseisu vastuvõetud ülikooliseaduse muudatuse, mis puudutas ülikoolide vara võõrandamise korda. Kuni 30. augustini 2008 kehtis ülikooliseaduse redaktsioon, mille kohaselt sai ülikool endale kuuluvat kinnisvara võõrandada ainult vabariigi valitsuse loal. Alates 1. septembrist 2008 kehtib uus redaktsioon, mille kohaselt on ülikoolile kuuluvat kinnisvara võimalik võõrandada ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras.

Seaduseelnõu seletuskiri põhjendab muudatust järgmiselt. Tsiteerin: „Ülikooli autonoomia printsiibist lähtudes ei ole otstarbekas valitsuse nõusoleku küsimine üksikküsimuse lahendamiseks (nt mõne kinnistu võõrandamine). Ülikool on olulisel määral iseseisev ja kavandab ise oma tegevust ja arengut ning omab selleks sisuliselt ainupädevust. [---].“

Riigikogu liikme arupärimisest nähtub, et avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamise ja käsutamise ning nende tegevuse järelevalve teemal on Riigikogus põhjust arutada veelgi. Juhin tähelepanu sellele, et tegelikult on juba pikka aega diskuteeritud selle üle, et avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid puudutavat üldist õigusliku raamistiku on vaja korrastada, sh lahendada eelkõneldud probleemid. See diskussioon sai alguse juba 2000. aastal Riigikogu menetlusse esitatud halduskorralduse seaduse eelnõu arutelude käigus.

Aktiivset mõttevahetust on vaja ka teemal, kuidas tagada, et tasuta võõrandatud riigivara kasutatakse sihtotstarbeliselt ja sellise vara realiseerimisest saadud tulu kantakse üle riigieelarvesse.

Riigikogu menetluses juba esimese lugemise läbinud riigivara seaduse eelnõu käsitleb ka riigivara tasuta võõrandamist. Selle eelnõu viimase redaktsiooni järgi võib kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt eelnõus loetletud ülesannete täitmiseks tasuta saadud vara võõrandada, kui seda pole enam nende ülesannete täitmiseks tarvis või vara on muutunud kõlbmatuks. Kui tasuta saadud vara võõrandatakse kümne aasta jooksul pärast selle omandamist, tuleb riigile hüvitada 65 protsenti vara omandamise hetke maksumusest. Sihipärase kasutamise tagamiseks võib riigivara tasuta võõrandamise lepingus ette näha leppetrahvi. Nende nõuete täitmise kontroll on eelnõus pandud riigivara valitsejale.

Kuna maareformi seadus kohustab juba kohalikku omavalitsust riigilt tasuta saadud maa võõrandamise korral kandma riigile üle 65 protsenti saadud rahast, võib tõepoolest arutada ja kaaluda sarnaste kohustuste panemise tarvidust ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

Milline peab tasuta saadud vara võõrandamise korral olema riigile hüvitatav summa ja kuidas seda arvutada, tuleks hoolega läbi mõelda. Ilmselt hoiduks avalik-õiguslik juriidiline isik 2007. aastal riigilt tasuta saadud, kuid praegu mittevajaliku vara võõrandamisest, kui ta peaks tasuma riigile 65 protsenti 2007. aastal määratud hinnast. Selline kohustus riigi ees võib osutuda suuremaks kui hetkel saadav müügihind kokku. Pealegi nõuab ülikooliseadus, et ülikool peab võõrandama vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada ja vältides kahju.

Samuti tuleks enne seaduse vastuvõtmist veel kord süvitsi käsitleda riigivara valitseja võimalusi tõhusalt kontrollida riigivara sihipärast kasutamist ja käsutamist pärast selle tasuta võõrandamist ja omandi üleminekut.

Eelkõneldut arvestades leian, et laiem arutelu lugupeetud Riigikogu liikme Jüri Tamme kirjeldatud küsimustes on vajalik.

Tänan tähelepanu eest.

  • Postitatud: 26.10.2009 0:00
  • Viimane muudatus: 8.12.2014 13:56
  • Viimane ülevaatus: 8.12.2014 13:56

Veel uudiseid