Aseesimees Laine Randjärv
Tundub, et küsimusi riigikontrolörile rohkem ei ole. Suur tänu, Mihkel Oviir! Me asume läbirääkimiste juurde. Palun, Annely Akkermann!
Annely Akkermann
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud riigikontrolör! Täna kuulasime lühikest ülevaadet riigivara kasutamisest ja säilimisest, mis võttis kokku kirjalikult 70 leheküljel Riigikogule esitatud aruande. See tõi esile põhilised järeldused viimasel ajal läbi viidud audititest, andis ülevaate Riigikontrolli 90 töötaja viimase aasta jooksul tehtud tööst.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena julgen kinnitada, et see töö on tehtud hästi. Komisjonile esitatud auditiaruanded on koostatud põhjalikult ja asjalikult, võttes arvesse ka auditeeritavate endi seisukohti. Auditite koostamisel konkreetsetes valdkondades on hinnatud nii majandustegevuse finantsilist korrektsust ja õigusaktidele vastavust kui ka sisuliste eesmärkide täitmise säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. Riigikontrolli tegevuse eesmärk ongi majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult.
Siiski tahan siinkohal eriti rõhutada viimase nädala jooksul üht minu arvates liialt vähe tähelepanu pälvinud aspekti. Täna kõne all oleva ülevaate leheküljel 5 on punktis 4 kirjas: "Samas ei saa rahul olla riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande koosseisus oleva riigieelarve täitmise aruandega. Et avaliku sektori rahakasutus oleks läbipaistev ja aruannet saaks uute eelarveliste otsuste tegemisel arvesse võtta, tuleb Riigikogus vastuvõetud eelarve, lõpliku eelarve ja eelarve tegeliku täitmise andmed esitada võrreldaval kujul."
Riigikogule on juba esitatud 2012. aasta eelarve, mille seletuskiri 313 leheküljel sisaldab hulgaliselt valdkondlikke eesmärke ja nende elluviimiseks vajalikke tegevusi. Riigikogu hakkab nende üle kirglikult vaidlema kolme kuu vältel. Küllap see oli nii ka 2010. aastal. Aga tagasisidena esitatakse Riigikogule majandusaasta aruande koosseisus 15-leheküljeline tabel teostatud tehingute raamatupidamisandmetega. Riigieelarvestamise protsessis täidetakse põhjalikult esimene faas, mis on planeerimine. Kinnitatakse, et teine faas, mis on raamatupidamisandmetele tuginev korrektsus, on läbi viidud korrektselt. Aga väga tähtis faas – sisuline hindamine ja järgmisteks perioodideks teadmiste ja kogemuste hankimine – jääb peaaegu ära. Järgmise perioodi planeerimisel võetakse arvesse eelmise perioodi raamatupidamislikke andmeid, mitte sisulisi hinnanguid tegevustele.
Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke, kuid on kriitiline riigi poliitiliste institutsioonide, Riigikogu ja valitsuse tegevuse ning ka tegevusetuse osas. Kriitika toetub põhjalikule analüüsile ja on oma konstruktiivsuses tähelepanuväärne. Samas tahan märkida, et auditi tulemus võib ju olla ka positiivne – võib-olla võiks mõnikord pisut ka kiita. Kuigi põhimõtteliselt saab alati paremini ja Riigikontrolli ülesanne on eelkõige puudustele tähelepanu juhtida. Kas ma saaksin aega juurde?
Aseesimees Laine Randjärv
Kolm minutit juurde.
Annely Akkermann
Ma siiski ei arva, et Eesti on endaga liiga rahul. Eesti on viimaste aastate majanduskriisi võrreldes meiesarnaste riikidega üsna sujuvalt läbinud. Meie, eestlased, oleme enda vastu liiga nõudlikud. Alles me saavutasime üht, aga juba asume hetkekski seisatamata uute eesmärkide poole püüdlema. Kahtlemata on õigustatud kriitika, et kärpimine, mis on hädavajalik lühiajaliselt, ei ole kestlik pikaajaliselt.
Loomulikult vajab Eesti reforme, et kohanduda muutuvate oludega. Võrreldes 20 aastaga on olukord riigis palju muutunud – muutunud on nii elatusalad, elamise alad kui rahvastiku vanuseline koosseis. Nende muutustega peavad kohanema halduskorraldus, haridussüsteem, sotsiaalhoolekanne, avalik teenistus ja kõigi muude riigi funktsioonide täitmine. Kahtlemata kulutab riik raha tarbetult, kui ta lükkab edasi hädavajalikke reforme. Edasilükkamine on alati raiskamine. Kohanemine on ellujäämise küsimus nii filosoofilises kui praktilises mõttes, nii looduses kui ka riigikorralduses.
Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdeb, et paari-kolme aasta jooksul viiakse ligi 50–60% auditite ettepanekutest ellu, finantsauditite puhul isegi kolmveerand või rohkem. Riigikontrolli ettepanekud lähtuvad ja peavadki lähtuma oma olemuses täiuslikust olukorrast. Praktiline juhtimine on protsesside juhtimine, mida viivad ellu inimesed, kes ei ole täiuslikud ega tegutse täiuslikes oludes. Siiski nii suur elluviimise protsent näitab, et riigikontrolöri arvamus on kaalukas ja riigi institutsioonid võtavad ettepanekute ellurakendamist väga tõsiselt, isegi kui riigikontrolörile tundub, et muudatused ei ole küllalt kiired ning nende vajaduse kordamine tundub tragikoomiline. Aga igal juhul tuleb korrata ja tegeleda puudujääkidega riigikorralduses nii kaua, kuni need on parandatud, siis asuda uute oludega kohanema.
Tänan IRL-i fraktsiooni nimel riigikontrolöri ja tema juhitavat teenistust nende põhjaliku ja hoolsa töö eest, samuti konstruktiivse koostöö eest!
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun kõnepulti Neeme Suure! Kokku kaheksa minutit.
Neeme Suur
Aitäh, proua juhataja! Head ametikaaslased! Täna arutame Riigikontrolli ülevaadet 2010. aasta tööst. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesanne on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ja mida selle eest pakkunud. Riigikontrolör institutsioonina ja Riigikontroll asutusena on otsesed demokraatia ilmingud Eesti riigi valitsemiskorralduses. Riigikontroll on objektiivne ja sõltumatu, hoolikas ja kompetentne, koostööaldis ja avatud – seda võin mina kinnitada riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena.
Väga kurb on tõdeda, et valitsuserakonnad püüavad Riigikontrolli tööd ja tegevust ning selle tulemusi tihti pisendada, alatähtsustada või lausa ignoreerida. Tuleb tunnistada, et küsimusi, mis Riigikontroll on oma ülevaates 2010. aasta kohta välja toonud, on tihti esitanud ka opositsioonierakonnad. Need on tihti summutatud poliitilise retoorika ja parlamentaarsete jõuvõtetega. Veelgi enam: riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena tuleb tunnistada, et teinekord on lausa kummaline kuulata mõne ametkonna esindaja vastuseid Riigikontrolli esindajale. Kui ministeeriumi esindaja, valitsuskabineti liige või valitseva erakonna liige Riigikogus reageerib Riigikontrolli järeldustele kui üks hea teflonpann – mitte midagi ei jää külge –, siis see näitab usaldamatust ning lugupidamatust ühe väga olulise ja mittepoliitilise institutsiooni vastu.
Riigikontrolli järeldused on väga ja väga mõtlemapanevad. Veelgi enam: need sunnivad ka tegutsema. Riigi energiapoliitika viib iga Eesti inimese sammu võrra lähemale isiklikule pankrotile. Lahendid, mis on välja mõeldud põlevkivienergeetika arendamiseks, ei pea vett, õigemini elektrit ega sooja. Energia hind on hüppeliselt tõusmas, elanikkonna teavitamist pole aga peaaegu et alustatudki. See ei ole poliitiline retoorika, see on Riigikontrolli ülevaade, mis tugeneb Riigikontrolli audititele. Esmatasandil osutatavate avalike teenuste hulk väheneb ja nende kvaliteet kõigub. Tsentraliseerimine riigi halduses jätab avaliku elu korraldamisest kõrvale nii kogukonnad kui ka ametkonnad, struktuursed reformid on samas läbi viimata või liiguvad teosammul. Haridussüsteem ei vaja mitte poolikut kõrgharidusreformi, vaid terviklikku planeerimist. Riigihaldus vajab terviklikku ja sisulist riigi reformi, mis tagaks optimaalsed kulud riigihalduses ja kvaliteetse avaliku teenuse kättesaadavuse ka maapiirkondades. Haldusreformi aluseks ei ole mitte piiride joonistamine, vaid sisuline funktsioonide jaotus kohaliku, maakondliku ja riikliku tasandi vahel.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond tänab riigikontrolöri suurepärase ettekande eest ja soovib kõigile kolleegidele riigimehelikkust asjakohase ja konstruktiivse kriitika käsitlemisel! Aitäh!
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kokku 8 minutit!
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Lugupeetud kolleegid! Heal arstil, kes on raske haiguse diagnoosinud, on alati kaks võimalust: ta kas räägib patsiendile ausalt tema haigusest või sosistab sellest kõrva patsiendi sugulastele. Eesti Vabariigi Riigikontroll on meie riigi jaoks seesama arst ning ta on valinud ainsa õige tee rääkida julgelt ja avameelselt probleemidest, mis meie elu painavad, ja seda ka kaugemas perspektiivis. Riik on haige, sümptomid räägivad iseenda eest. Võib pisteliselt võtta ülevaates kajastatud ühe või teise teema. Näiteks õigusaktide mõju hinnatakse vähe ja pealiskaudselt. Meiegi võtsime hiljuti julguse garanteerida 2 miljardit eurot, samas polnud sellele eelnõule lisatud mingit mõjude analüüsi.
Haridussüsteem vajab kõigi haridustasandite terviklikku planeerimist. Me teame suurepäraselt, et praegu oleks nagu sõjaaeg, sest meil on koolides kolm paralleeli – kümnendad, seitsmendad ja neljandad klassid –, kes õpivad ilma õpikuteta.
Eile küsiti komisjonis härra kontrolöri käest, milliseid võimalusi on Riigikontrollile juurde vaja, et saaks nende puudustega võidelda. Tema vastas, et seda küsimust kuuleb ta vist kümnendat korda ja kümnendat korda võib vastata, et mingeid uusi võimalusi Riigikontrollile ei ole vaja. Kõik need võimalused on koondatud siia, Riigikogu saali.
Aga mis puutub riiki kui patsienti, siis on temalgi kaks võimalust: ta kas hakkab viivitamata haigust ravima või sülitab arsti soovitustele ning teeskleb tervet, kuni süvenev haigus ta lõpuks hauda viib. Meil on nüüd valida, millist teed pidi me lähme: kas me võtame Riigikontrolli hinnanguid arvesse või teeme näo, et midagi ohtlikku ei toimu. Mulle tundub, et targem oleks hakata probleeme hävitama, enne kui probleemid hävitavad meid. Kuid see, kas Riigikogul õnnestub riigi ees seisvaid probleeme lahendada või mitte, sõltub meist siin saalis, meie hoiakutest. Siinkohal ma ütleks niiviisi, et kui riigikontrolör võrdles meid linnuga, kellel on vaid üks tiib ja kes püüab ühe tiivaga lennata, siis mina võrdleks meid inimesega, kes püüab mõelda poole ajuga. Midagi head sellest oodata ei ole. Loodusteadlased väidavad, et põua ajal kogunevad loomad poolkuivanud tiigi juurde ja seal tiiger antiloopi juba ei puuduta. Kui mets põleb, siis hunt ja jänes põgenevad koos ning hunt ei püüa jänesele liiga teha.
Ma ütleks, et tarkus ei seisne mitte niivõrd selles, et tehtud vigu konstateerida, kuivõrd selles, et ette näha probleeme, mis tulevikus võivad tekkida. Ja nende probleemide lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutub siin saalis meie koostöö stiil, kui koostöö kvaliteet tõuseb, kui koalitsioon hakkab arvesse võtma mitte ainult oma arvamust, vaid ka seda, mida kuuleb opositsiooni poole pealt.
Me oleme siin üsna erinevad. Ma juba tõin võrdluse loomadega. On muidugi raske öelda, kus siin on hundid ja kus on lambad. Ühelt poolt nagu hambad ja jõud oleks paremat kätt, aga teiselt poolt, kui vaadata, kuidas koalitsiooni saadikud suhtuvad absoluutselt kriitikavabalt sellesse prahti, mis mõnikord valitsusest siia saali saadetakse, siis on raske neid huntideks nimetada. Pigem vastupidi.
Tahan Keskerakonna fraktsiooni nimel veel kord tänada Riigikontrolli töö eest, mis ta on kogu möödunud aasta jooksul teinud! Me loodame, et tõstatatud probleemidest mitte ainult ei räägita, vaid mõned asjad õnnestub ka ära lahendada. See aga sõltub suures osas sellest, kas me oskame siin saalis tulevikus ühist keelt leida või jätkub väike kodusõda kõik need neli aastat. Aitäh!
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise. Suur tänu kõigile osalenutele!